Loe

Loe ehk põhjalääs (NW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 315 kraadi.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ilmakaarest; küla kohta vaata artiklit Loe küla
CompassRose16 NW

Vaata ka

Eesti Kirik

Eesti Kirik on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ajaleht. Ajaleht ilmus aastatel 1923–1940 ja taas ilmub alates aastast 1990.

Erlend Loe

Erlend Loe (sündinud 24. mail 1969) on norra romaanikirjanik. Varem on ta töötanud psühhiaatriakliinikus ja vabakutselise ajakirjanikuna Adresseavisenis, praegu elab ja töötab Oslos.

1993. aastal debüteeris ta romaaniga "Naisest võetud" ("Tatt av Kvinnen") ja aasta hiljem avaldas lasteraamatu "Kala" ("Fisken"). Loele on iseloomulik lihtsameelne ja naiivne kirjutamisstiil. Tema lasteraamatud on illustreerinud Kim Hiorthøy.

Tema populaarset romaani "Naiiv.Super" on tõlgitud 26 keelde.

Haeska (Saaremaa)

Haeska on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pihtla valda.

Kaugushüpe

Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.

Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.

Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.

Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.

Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.

Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus.

Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas.

Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.

Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95.

Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52.

Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09.

1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5.

1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.

Kulli tänav

Kulli tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis. Kulli tänav algab Käo tänavalt, teeb seejärel 90-kraadise pöörde ja lõpeb Kajaka tänaval. Kulli tänav on ligikaudu 220 meetri pikkune.

Kulli tänav on hoonestatud eramutega.

Kulli tänav sai nime 16. augustil 1949.

Leevikese tänav

Leevikese tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Lille allasumis. Leevikese tänav algab Nõmme teelt, ristub Hauka tänavaga ja lõpeb Vindi tänaval. Leevikese tänav on lääneloode-idakagusuunaline ja ligikaudu 150 meetri pikkune.

Leevikese tänav sai nime 9. juunil 1953.

Loe küla

Loe on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.

Loeff von Loe

Loeff von Loe oli Liivi ordu liige, Pärnu komtuur aastatel 1533–1550.

Loeffi vanemad olid Wessel von Loe zu Vondern ja Elisabeth von Berenbrock, suguvõsa põlvnes Kölni ministeriaalidest. Ta pärines Kleve hertsogkonnast Vondernist. 1500. aastal on teda märgitud ilmikuna Vestfaalis, 1514. aastal aga ordu majandusülemana (Schäffer) Võnnus. 1525. aastal sai temast Rakvere foogt ja 1533 Pärnu komtuur, kelleks ta jäi kuni 1550. aastani. Tema edasine saatus on teadmata.

Mahlamäe

Mahlamäe on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 75 inimest. Kõik olid eestlased.

Muḩammad

Muhamed (araabia keeles محمد ; täisnimi Abū-l-Qāsim Muḩammad ibn ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-Muţţalib ibn Hāshim ibn ‘Abd Manāf al-Qurashī ( أبو القاسم محمد بن عبد الله بن عبد المطلب بن هاشم بن عبد مناف القرشي); umbes 570–573 Meka – 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja.

Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati: "rahu olgu tema peal" (ﷺ, sallalahu aleyhi wasallam, lühend SAW; teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu").

Oro

Oro on küla Võru maakonna Võru vallas.

Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Põlva maakonnas Orava vallas.

Küla lõunapiiri märgib Valga–Petseri raudtee.

Küla läbib Hanikase–Oro tee.

Seal asub Munkülä järv.

Pacific Northwest

Pacific Northwest (inglise keeles Pacific Northwest, lühendina PNW, harvem Cascadia) on geograafiline regioon Põhja-Ameerika mandri läänerannikul, mida piiritleb Vaikne ookean läänekaares ja Kaskaadide mäestik põhjaloode-lõunakagu suunal. Kuigi ühtegi piiritlust ei ole kokku lepitud, moodustavad kõige sagedasema kontseptsiooni Kanada provints Briti Columbia ja Ameerika Ühendriikide osariigid Idaho, Oregon ja Washington. Laiemalt võib sinna hulka lugeda veel Kagu-Alaska, Edela-Yukoni ja Põhja-California territooriumeid ning Põhja-Nevada ja mandrilahkmest ida poole jäävad Lääne-Montana ja Lääne-Wyomingi osasid.

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kasutab igapäevaselt umbes 274 mln inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Šveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmes Aafrika riigis. Prantsuse keel on ka paljude rahvusvaheliste organisatsioonide (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt) töökeel.

Soodevahe (Saaremaa)

Soodevahe on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Torgu valda.

Sooroll

Sooroll (inglise keeles gender role) on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi klassifitseerib sugupooli vastavalt prestiižile ja võimule ning loob need ebavõrdsetena. Ühiskondlikud muutused kajastuvad ka sugupoole ideoloogias ning sugupool ja soorollid konstrueeritakse ajas ümber.

Judith Lorber on väitnud, et "Sugupoole sotsiaalses konstruktsioonis ei loe see, mida mehed ja naised tegelikult teevad, see ei loe isegi siis, kui nad teevad täpselt samu asju. Sugupoole sotsiaalne institutsioon sisendab üksnes, et seda, mida nad teevad, tajutakse erinevalt." Üksikisiku jaoks kujuneb sooroll alates sünnist esmalt tema sootunnuste järgi, mis saab dialoogis ühiskondlike ootustega soorollidele tema identiteedi aluseks. Sellisel viisil kujunenud rooroll ei pruugi olla kooskõlas üksikisiku identiteediga, mille tulemusel võtab inimene kasutusele käibivate soorollide suhtes ambivalentseid rolle, ka võib selline inimene oma soomääratlust füüsiliselt muuta vastava operatsiooni teel.

Inimese enda seostamine konkreetse sugupoolega kujuneb välja sotsialiseerumise protsessi varases staadiumis, kus laps õpib sugupoole erinevusi ja ootusi täiskasvanutelt, kes teadlikult või alateadlikult kohtlevad teda vastavalt tema soole. Sugupoole identiteet ja sotsialiseerimine loovad arusaama vastavatest soorollidest ehk ühiskondlikult aktsepteeritud ja ootuspärasest sugupoolekohasest käitumisest. Poistele õpetatakse maskuliinset, tüdrukutele feminiinset käitumist.

Paljudes riikides paneb ühiskond isadele ja emadele erinevaid ootusi. Isa esmakohustuseks peetakse perekonna rahalist kindlustamist ja emalt oodatakse pigem emotsionaalset osalust . Perekond on institutsioon, kus naistel on potentsiaalselt suuremad võimuressursid, seda just võimena siduda endaga teisi pereliikmeid, eelkõige lapsi. Mehi vaadeldakse pigem avalikku sfääri kuuluvatena ja seetõttu on nad perekonnast suhteliselt eraldunud, kuigi lääne ühiskond määratleb traditsiooniliselt perekonnapeana meest.

Täiskasvanud suunatakse pidama erinevaid ametitele, lähtuvalt arusaamadest naiselike ja mehelike elukutsete kohta. Inimesed õpivad kogu oma elu jooksul sotsiaalse interaktsiooni käigus, mida neilt oodatakse, ning nad käituvad ja reageerivad ootuspärasel viisil, et mitte sattuda vastuollu ühiskondliku arvamusega.

Vigala jõgi

Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) on Kasari veerohkeim lisajõgi. See algab Kõnnumaal Keava rabast ja suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km suudmest).

Jõgi asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Rumba külas ja Lääne-Nigula vallas Keskküla külas ning Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu, Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas, Rapla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Kabala, Ummaru, Iira, Kuusiku-Nõmme, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas, Rapla linnas ja Kuusiku alevikus.

Vigala jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.Suurimad lisajõed on paremalt poolt Kodila jõgi ja Joosva oja ning vasakult Rõue jõgi, Ahtama jõgi, Tüüringioja, Velise jõgi ja Liivasoon. Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal tohutud üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Tähelepanuväärseim sild asub Konuveres Tallinna–Pärnu maantee vanal lõigul. Konuvere kivisilla pikkus on 110 meetrit. Sild on ehitatud 1861. aastal ning on arvatud ehitismälestiseks.Jõgi on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) ettevõtted Thalia LV OÜ, Raikküla Vallavalitsus, Matsalu Veevärk AS, Kehtna Elamu OÜ, Heavara OÜ, Rapla Vesi AS.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark, Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Omapärase loodusnähtusena esineb jõel Vana-Vigala jääratas.

Vigala jõe keskkonnaregistri kood on VEE1110400.

Vindi tänav

Vindi tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis. Vindi tänav algab Tihase tänavalt, ristub Leevikese tänavaga ja lõpeb Tedre tänaval.

Vindi tänav on põhjakirde-lõunaedela suunaline, paralleelne Nõmme teega ja ligikaudu 400 meetri pikkune.

Vindi tänav sai nime 25. septembril 1959.

Wolter von Loe (Tallinna komtuur)

Wolter von Loe oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur 15. sajandi esimesel poolel.

Tema vanemad olid Heinrich von Loe ja Hilla von Westerholt. Ta pärines Vest Recklinghausenist Kurkölnist Loe kojast Marli lähedalt. Tema suguvõsa omas lääne nii Kölni peapiiskopkonnas, Brabantis kui ka Geldernis.

Wolteri kohta pole teada, millal ta täpselt Liivimaale saabus, kuid 1431. aastal oli ta Dünaburgi komtuur. Seejärel, 1436. aastal, sai ta Tallinna komtuuriks. 1446 oli ta Rēzekne foogti ametis. 1448. aastal vabastati ta aga sugulaste palvel Liivi ordust ja järgmisel aastal oli ta Utrechti orduprovintsis Saksa ordu ametnikuna.

Öland

Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.

1. jaanuari 2010 seisuga oli saarel 25 000 elanikku.

Saare pindala on 1342 km². Saar koosneb suures osas lubjakivist. Kõrgeim mägi on 55 m kõrge Högsrum. Lõunaosas asub ulatuslik loopealne. Ölandil paljandub Balti klint.

Saar on pikk ja kitsas, Skandinaavia poolsaarest eraldatud Kalmari väinaga, kuid saart ühendab maismaaga 1972. aastal valminud 6 km pikkune Ölandi sild. Selle silla pärast ei loe Euroopa Liit Ölandit saareks. Arvatakse, et silla tõttu on saarel jäänud Euroopa Liidult saamata 25–50 miljoni Rootsi krooni väärtuses toetusi.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.