Linnastu

Linnastu ehk aglomeratsioon (ld agglomerāre 'lisama, liitma') ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seontud ja kultuurilised sidemed.

Linnastu on kõige arenenud ja keeruline asulate paiknemise vorm, mis tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades (nt kivisöebasseinides). Sel juhul tekivad paljutuumalised linnastud.

Linnastule on iseloomulikud massilised töö-, õppe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelränded.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnastust; sõna "aglomeratsioon" teiste tähenduste kohta vaata Aglomeratsioon (täpsustus)

Linnastu Eestis

Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on sellised vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnas tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn.

Suurimad linnastud

Ühe loetelu järgi (21. aprill 2007) on maailma suurimad linnastud järgmised:

Koht Linnastu nimi Riik Elanike arv
1 Tōkyō1 Jaapan 33 400 000
2 Seoul2 Lõuna-Korea 23 200 000
3 México3 Mehhiko 22 100 000
4 New York4 USA 21 800 000
5 Mumbai5 India 21 300 000
6 New Delhi6 India 21 100 000
7 São Paulo7 Brasiilia 20 400 000
8 Los Angeles8 USA 17 900 000
9 Shanghai Hiina 17 300 000
10 Ōsaka9 Jaapan 16 600 000
11 Kairo10 Egiptus 15 900 000
12 Kolkata11 India 15 500 000
13 Manila12 Filipiinid 15 400 000
14 Jakarta13 Indoneesia 14 900 000
15 Karachi Pakistan 14 800 000
16 Guangzhou14 Hiina 14 500 000
17 Dhaka Bangladesh 13 800 000
18 Buenos Aires15 Argentina 13 500 000
19 Moskva Venemaa 13 400 000
20 Peking Hiina 12 700 000

Allikas: www.citypopulation.de

1 sh Yokohama, Kawasaki, Saitama

2 sh Bucheon, Goyang, Incheon, Seongnam, Suweon

3 sh Nezahualcóyotl, Ecatepec, Naucalpan

4 sh Newark, Paterson

5 sh Bhiwandi, Kalyan, Thane, Ulhasnagar

6 sh Faridabad, Ghaziabad

7 sh Guarulhos

8 sh Riverside, Anaheim

9 sh Kobe, Kyoto

10 sh Al-Jizah, Shubra al-Khaymah

11 sh Haora

12 sh Kalookan, Quezon

13 sh Bekasi, Bogor, Depok, Tangerang

14 sh Foshan

15 sh San Justo, La Plata

Teise loetelu järgi olid 2007. aastal 10 000 000 elanikuga linnastud järgmised:

Koht Linnastu nimi Riik Elanike arv
1 Tōkyō Jaapan 34 450 000
2 New York USA 20 420 000
3 Seoul Lõuna-Korea 20 090 000
4 Mumbai India 19 380 000
5 Jakarta Indoneesia 19 300 000
6 New Delhi India 18 560 000
7 México Mehhiko 18 410 000
8 São Paulo Brasiilia 18 130 000
9 Manila Filipiinid 17 320 000
10 Osaka-Kobe-Kyoto Jaapan 17 280 000
11 Kairo Egiptus 16 000 000
12 Los Angeles USA 15 350 000
13 Kolkata India 14 580 000
14 Shanghai Hiina 14 530 000
15 London Suurbritannia 14 560 480
16 Moskva Venemaa 14 100 000
17 Buenos Aires Argentina 13 460 000
18 Peking Hiina 12 160 000
19 Shenzhen Hiina 11 820 000
20 Rio de Janeiro Brasiilia 11 080 000
21 Istanbul Türgi 11 000 000
22 Pariis Prantsusmaa 10 570 000

Allikad: [1] ja [2].

Arizona

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Arizona piirneb läänes California ja Nevada, põhjas Utah', kirdenurgas Colorado ning idas New Mexico osariigiga. Lõunas on Arizonal 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga.

Osariigi suurimad linnad on Phoenix ja Tucson, seejärel kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Neile järgnevad Yuma, Avondale ja Flagstaff.

Arizonas on peamiselt kõrbekliima, mida iseloomustavad kuumad suved ja pehmed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsi ja mäeahelikke, kus on jahedam kliima kui kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Peale Suure kanjoni rahvuspargi asub Arizonas teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on riigimaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 1931–36 rajatud Hooveri pais, mille taga on osaliselt Arizonas ja osaliselt Nevadas paiknev Meadi järv, USA suurim veehoidla.

Arizona ja Hawaii on ainsad USA osariigid, kus ei kasutata suveaega. Arizonas kasutati suveaega 1967. aastani, kuid 1968. aasta märtsis otsustas Arizona seadusandlik kogu sellest loobuda, et energiat säästa. Phoenixi ja Tucsoni linnastud on suviti ühed USA kuumimad, mistõttu kasutatakse kodudes ja töökohtades palju konditsioneere ning puhureid. Jahuteid kasutataks veelgi rohkem, kui tööpäeva ja valge, kõrgema temperatuuriga aja kattumine oleks suurem.

Suveaega kasutatakse navahote territooriumil (Navajo Nation) osariigi kirdeosas, kuid mitte navahote territooriumi sees asuvas hopide reservaadis.

Baltimore

Baltimore on sadamalinn Ameerika Ühendriikide osariigis Marylandis. Linn asub Chesapeake'i lahe ääres.

19. sajandil oli Baltimore'i sadam USAs teine selle kaudu riiki saabuvate immigrantide arvu poolest. 1904. aastal hävis tulekahjus 1500 hoonet. 1906. aastaks oli linn taastatud.

Linnas asuvad Walters Art Museum ja Johns Hopkinsi Ülikool.

64,3% elanikest on mustanahalised, 31,6% valgenahalised. Baltimore'i elanike arv jõudis maksimumini 1950. aastal 949 708 elanikuga, seejärel hakkas vähenema. Baltimore'i linnastus elab umbes 2,6 miljonit inimest, koos Washingtoni linnastuga moodustab see Baltimore-Washingtoni linnastu.

Baltimore'is elas ja sinna on maetud Edgar Allan Poe.

Costa Rica

Costa Rica [k'osta r'iika] on riik Kesk-Ameerikas Vaikse Ookeani ja Kariibi mere vahel. Ta piirneb loodes Nicaraguaga ja kagus Panamaga. Riiki läbib Kordiljeeride mäestik.Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC). Costa Rica pindala on 51 100 km2.Riigi rannajoone pikkus on üle 12 000 km. Ametlikke randu on riigis peaaegu 20.Costa Rica pealinn on San José. Teised tähtsad linnad on Alajuela (linnastu), Limón, Liberia.Suur osa elanikest on katoliiklased.Costa Rical on parempoolne liiklus.16. sajandil Costa Ricale saabunud hispaanlased arvasid, et seal leidub kulda, sest Costa Rica tähendab hispaania keeles rikast rannikut.Costa Rica on aastakümneid olnud stabiilne ja demokraatlik. Costa Rical ei ole alates 1948. aasta detsembrist sõjaväge.

Donostia

Donostia (baski Donostia; hispaania San Sebastián, ametlik nimi Donostia-San Sebastián) on linn Hispaanias Baski autonoomses piirkonnas, Gipuzkoa provintsi, Donostialdea ja Donostia valla keskus. Asub Biskaia lahe ääres 18 km kaugusel Prantsusmaa piirist, 103 km kaugusel Vitoria-Gasteizist ja 473 km kaugusel Madridist. Geograafilised koordinaadid on 43°19 N, 1°59′ E.

Kõrgus merepinnast on 6 m.

Donostia linn moodustab põhiosa Donostia vallast. Donostia on ka Donostia linnastu keskus.

Donostia oli 2016. aasta Euroopa kultuuripealinn (koos Wrocławiga).

Florida

Florida [ˈflɒrɪdə] on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Põhjas piirneb Georgia ja Alabama osariigiga.

Osariigi suurim linn on Jacksonville ja suurim linnastu Miami-Fort Lauderdale-West Palm Beach.

Gdańsk

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopotiga Trójmiasto linnastu.

Elanike arv on 458 053 (2006).

Gdańsk on suur majandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Gdańsk on Poola suurim sadamalinn, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele.

Guangzhou

Guangzhou (eesti keeles mööndav ka Kanton; hiina keeles 廣州/广州 (Guǎngzhōu)) on linn Hiinas, Guangdongi provintsi ja Guangzhou Shi allprovintsilinna keskus. Asub Zhu Jiangi deltas Hongkongist 120 km kaugusel.

Guangzhou linnastu on maailma suurim linnastu.

Jakarta

Jakarta [džak'arta] on Indoneesia pealinn. Asub Jaava saare põhjarannikul.

Linnas elab üle kümne miljoni inimese. Jakarta koos ümbritsevate aladega moodustab linnastu, mis on tuntud kui Jabodetabek. Seal elab üle 30 miljoni inimese ja see on suuruselt kolmas linnastu Guangzhou ja Suur-Tōkyō järel.

Linnas asub Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peakontor.

Katowice

Katowice on linn Lõuna-Poolas. Katowice on Sileesia vojevoodkonna halduskeskus ning üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja tööstuskeskusi.

Katowice on Poola suurima linnastu, Ülem-Sileesia linnastu peamine linn. Lisaks Katowicele kuuluvad linnastusse Sosnowiec, Gliwice, Bytom, Zabrze, Ruda Śląska, Tychy jt linnad.

Katowices tegutseb Sileesia Ülikool (Uniwersytet Śląski w Katowicach).

Kolkata

Kolkata (varem Calcutta) on linn Indias, Lääne-Bengali pealinn. Asub Gangese deltas Hugli jõe ääres.

Kolkata oli 1911. aastani Briti India pealinn.

Kolkata jaguneb 15 linnarajooniks ja 141 linnaosaks.

Kolkata linnastus elab ligi 15 miljonit inimest. See on suuruselt kolmas India linnastu.

2001. aastal muudeti linna ingliskeelne nimi Kolkataks.

Kyōto

Kyōto (jaapani keeles 'pealinn') on linn Jaapanis.

Kyōto oli varem Jaapani keisririigi pealinn. Praegu on ta Kyōto prefektuuri halduskeskus ning Ōsaka-Kōbe-Kyōto linnastu osa.

Linnas toimub oktoobrikuus Jidai Matsuri suurpidustus.

Madrid

Madrid (varasem eestikeelne nimekuju Madriid) on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus.

Linna pindala halduspiires on 605,77 km².

Marseille

Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu.

Marseille oli üks kahest 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnast (teine oli Košice).

Melbourne

Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn.

Melbourne on elanike arvult (4 442 918 inimest 2014. aastal) teine linn Austraalias Sydney järel. Linnastu pindala on 9900 km².

Minneapolis

Minneapolis on linn USA Minnesota osariigis, Hennepini maakonna keskus. Asub Mississippi jõe kaldal. Linn on kokku kasvanud kagu pool asuva Saint Pauliga, moodustades linnastu, mida hüütakse Twin Cities.

Linna hüüdnimed on City of Lakes ja Mill City.

Mumbai

Mumbai (marathi मुंबई (Muṁbaī); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta asub India läänerannikul ja on Maharashtra osariigi pealinn.

See on oma umbes 14 miljoni elanikuga India kõige rahvarohkem linn ja rahvaarvult teine linn maailmas. Koos ümbritsevate linnaaladega (linnad Navi Mumbai ja Thane) on see üks rahvarohkeim linnastu maailmas.

Ruhri linnastu

Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Põhja-Rein-Vestfaalis, Saksamaal.

Piirkonda kuuluvad suuremad linnad on Duisburg, Oberhausen, Bottrop, Mülheim, Essen, Gelsenkirchen, Bochum, Herne, Hamm, Hagen ja Dortmund. Rahvaarv on 5,3 miljonit.

Ruhrimaa on ajalooliselt tähtis söe- ja terasetootmispiirkond.

Saint Louis

Saint Louis (inglise keeles kasutatakse tavaliselt lühendkuju St. Louis; hääldus /seɪnt ˈluːɪs/ või /sənt ˈluːɪs/) on linn USA-s Missouri osariigis Mississippi jõe läänekaldal.

Saint Louise halduspiires elas arvestuslikult 320 900 inimest (2005), mis asetab ta osariigis teisele kohale Kansas City järel. Linnastu elanike arvuks oli aga 2,6 miljonit. Sellega on ta USA linnastute seas 19. kohal.

St Louis on koos Baltimore'i ja Carson Cityga üks kolmest USA iseseisvast linnast, mis asuvad väljaspool Virginiat.

Asula on rajatud 1764 ja nimetatud Prantsusmaa kuninga Louis IX Püha järgi. Linnaks sai ta 1822. aastal Saint Louise maakonna osana. Kuna aga maakonna rahvastikust lõviosa moodustanud linnaelanikud ei soovinud maksta makse maaelanike pealt ning kurtsid vähemusesindatuse üle maavalitsuses, soovisid nad maakonnast tihti eralduda, esimene katse selleks tehti 1843. aastal. Augustis 1876 toimunud rahvahääletusel hääletas linna ligi 350 000 inimesest koosnev elanikkond napilt maakonnast lahkulöömise poolt, samas kui maapiirkonna peaaegu 30 000 inimesest koosnev elanikkond hääletas valdavalt eraldumise vastu. Eraldumine sai teoks märtsis 1877.

Aastal 1904 peeti seal maailmanäitus ja kolmandad kaasaegsed olümpiamängud.

Kuni 1910ndateni oli Saint Louis New Yorgi, Philadelphia ja Chicago järel USA 4. linn, ning 1950. aastal 856 796 elanikuga USA 8. linn. Pärast seda hakkas (peamiselt valgete) rahvaarv järsult langema, algas eeslinnastumine. Siiski oli linn endiselt Missouri suurim linn kuni 1980. aasta rahvaloenduseni, 1990. aastaks oli Kansas City (kuigi toona ka kukkuva rahvaarvuga) koha üle võtnud.

Tōkyō

Tōkyō (ka Tokyo ja Tokio; jaapani keeles 東京 'idapealinn'; vana nimega 江戸 Edo) on de facto Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas.

Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市 Tōkyō-shi) eksisteeris aastatel 1889–1943. Seejärel liideti see Tōkyō prefektuuriga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.

23 eripiirkonnas elab kokku üle 9 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 622 km². Kontekstist sõltuvalt võidakse Tōkyō nime all silmas pidada ka Suur-Tōkyōt, kus elab üle 30 miljoni inimese.

Tōkyō on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus.

Pilvelõhkujaid on Tōkyōs vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaoht. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.

Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim. Tōkyō tipptunnid on maailmakuulsad.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.