Liivi sõda

Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 15581583 aset leidnud sõjategevus.

Liivimaa sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale tunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust.

Liivi sõja termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, milles jäetakse välja pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevus.

Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (15631570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570–1595) Rootsi ja Venemaa vahel.

Liivimaa sõda
Siege of Narva 1558
Narva piiramine 1558. aastal
Boris Tšorikovi teos
Toimumisaeg 15581583
Toimumiskoht Vana-Liivimaa
Tulemus Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani vahel
Osalised
Väejuhid või liidrid
LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573

Põhjused

  • Maapuudus: 1550. aastatel oli Moskva tsaaririik pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama.
  • Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka 1557. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või Narva vallutamisest. Samas ei piirdutud Narva vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased 1557. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles Peeter I ajal, Ivan IV ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega.
  • Liivimaa nõrkus: 15561557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et Liivi ordu, Liivimaa ainukene arvestatav sõjaline jõud, on nõrk ega suuda koordineeritult tegutseda. Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust.
Europe about 1560
Euroopa poliitiline kaart, u 1560
Livonian war (1558-60) map
Vene-Liivimaa sõja aegsed territooriumid

Ettekäänded

  • Tartu maks: Tartu maksu on historiograafias nähtud ettekäändena sõja alustamiseks. Kuna Liivimaa ei maksnud maksu, oli nendega sõdimine õigustatud. Lisaks võimaldas maksuvahekord tuletada poliitilise alluvusvahekorra. Seejärel loodi kontseptsioon, et Liivimaa on põline Vene ala. Samas rajati selline kontseptsioon alles pärast vallutust, mitte enne.
  • Posvoli leping: 1557. aastal sõlmisid Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega loodi liit Venemaa vastu. See oli aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastega liitudes osaleda.
  • Usk: Liivimaad takistas luterlik hereesia ja seetõttu olid nad loobunud õigest usust. Järelikult oli nende karistamine vältimatu.

Periodiseerimine

Eellugu

15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 14801481 ja 1501–1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis.

Võimeka Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed Liivimaa-Moskva sõjas 1502. aastal vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu. 1503. aastal Moskva-Leedu sõja lõpetanud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid sõltumatud linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliku usutunnistuse pooldajateks.

1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks riia mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale.

Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli lepingu kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta.

1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist.

Vene-Liivi sõda

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda
Ivan IV by anonim (18th c., GIM)
Moskva tsaar (1547–1584) Ivan IV ehk Ivan Julm

1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, kuni Paideni, sh Narva ja Tartu. Augustiks olid vallutatud ka Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Need piirkonnad jäidki järgnenud sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav Liivimaa maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.

Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini 1559. Detsembris 1559 pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal.

1559. aasta alguses alustasid Vene väed uuesti sõjategevust ja jõudsid välja Tallinna ja Riia linna alla ning Kuramaale, seega Ida-Preisimaa ja Leedu suurvürstiriigi piirile. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust. Sama aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu.

Sigismund II Augustus
Zygmunt II August. 1529. aastast Leedu suurvürst ja 1548. aastast personaaluniooni alusel Poola kuningriigi ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja. 1569. aasta Lublini uniooni järel Poola-Leedu ühisriigi valitseja Poola kuningana

G. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kaitse alla. Saare-Lääne piiskop Johannes V seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid Preisimaal Saksa ordu keskuse Malborki, Eestis sai aga orduvägi Härgmäe lahingus suure kaotuse osaliseks. Samal suvel alistus ka Viljandi ja langes venelaste kätte vangi endine ordumeister Wilhelm Fürstenberg. Vene vägedele osutas vastupanu Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.

Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid 1560. aastal Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.

1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi kuningriigi; Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola kuningriigi võimu alla. 1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa Liivimaa konföderatsiooni maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriik ja Lõuna-Eesti ning Läti (Vidzeme, Latgale) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja Zygmunt II August.

Johan III
Rootsi kuningas Johan III
Kober Stephen Bathory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583)

1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel ja abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti.

Rootsi sõjategevus Poola valdustes

Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri poolt Liivimaa ordualade tunnistamisega Leedu protektoraadi all olevateks läksid endised Liivimaa ordu valdused Vana-Liivimaal Leedu suurvürsti valdusse. Põhja-Eestis aga tunnistasid Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond maaisandana Rootsi kuningat. Leedu suurvürst reaalset võimu Põhja-Eestis ei teostanud ning valdustes valitsesid endised orduvasallid (mõisamehed). Keerulisi valdustesuhteid Eestimaal tekitasid ka Poola kuninga poolt Rootsi kuninga Erik XIV vennale Soome suurvürst Johanile oma õega abiellumise puhul kaasvaraks antud endised ordulossid Liivimaal (Ruhja, Asti, Härgmäe, Trikata, Helme ja Karksi). 1562. aastal vallutasid rootslased Padise ja Pärnu.

Rootsi, Taani ja Poola sõda

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjamaade seitsmeaastane sõda

15631570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi, Taani ja Poola, see oli Põhjamaade seitsmeaastane sõda. 1563 vallutasid rootslased Läänemaa ja poole Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad. Septembris vallutasid rootslased kogu Hiiumaa saare. 1565 vallutasid aga Poola teenistuses olnud Liivimaa mõisamehed Pärnu ja peagi said taanlased tagasi Lihula. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik Johan III.

1569. aasta juulis saabus Tallinna lahte Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lübecklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. 1570. aastal lõpetati sõda ning Johan III sõlmis rahu Taani kuningriigiga, Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusse Lääne-Eesti, kuid Taani valdusse jäi Saaremaa.

Vene ja Leedu-Poola sõda

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1562–1582), Kuramaa hertsogiriik

Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele Smolenskisse koondatud Moskva väed vojevoodide Ivan Vassiljevitš Šeremetjevi ja Ivan Vorontsovi juhtimisel koos tatari tsareevitšitega "Leedu aladele". Suvel 1562 tegi vürst Andrei Kurbski rüüsteretke Viciebski piirkonda. Rüüsteretke Mstsislau ja Lääne-Dvina aladele tegid Smolenskist, vürstid Pjotr ja Vassili Serebrjanõid ja Velikije Lukist Mihhail Prozorovski ja Mihhail Denisev. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed Tarvastu ja Põltsamaa.

Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, Veliže alla ja Pihkvamaa valdadesse ning augustis rünnati Nevelit Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas Leedu suurhetman Mikołaj Radziwiłł Must tagasi Tarvastu ordulinnuse ja võttis vangi hulga Moskva vojevoode, seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale.

Moskva väed vallutasid kahenädalase piiramise järel 15. veebruaril 1563 strateegiliselt tähtsa Polotski, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel.

Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid Pjotr Šuiski juhitud väed kaotasid 1564. aasta alguses Tšašniki lahingu Orša all Mikołaj Radziwiłł Musta vägedele. Lahingu kaotuse tagajärjel taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht Pjotr Šuiski. Edasi järgnes kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman Aleksander Hilary Połubiński väed ründasid Tartumaa valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva Ozerištše linnuse piiramist, kuid välilahingu järel Viciebski vojevoodi Stanisław Paci vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos tatari, nogai ja mordvalaste salkadega rüüsteretke Smolenskist, Mstsislau, Kritševi ja Mogiljovi piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Lublini uniooniga Rzeczpospolitaks.

1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks vaherahu.

Juulis 1572 suri Poola kuningas Zygmunt II August ning Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri, kuid juba mais 1574 suri Henri vend Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis Poola trooni vabaks. 1575. aastal valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory.

1575. aastast tegutses Rzeczpospolita Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

1577. aasta vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa lõunapoolsed alad. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi Võnnu lähedal. Rzeczpospolita väed piirasid Pihkvat ning Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.

Vene-Rootsi kahekümneviieaastane sõda

Next.svg Pikemalt artiklis Kahekümneviieaastane sõda, Liivimaa kuningriik
Livonian war map (1570-1577)
Vene tsaaririigi vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Moskva tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupoja tütre Marija talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas peaaegu mingit toetust, piiras 1570–71 Vene väega Tallinna, ent löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.

1573. aastal alustasid Vene väed taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus kuningaks oli tõusnud senine Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid Vene väed löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud Vana-Liivimaa lõunapoolsed alad ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele.

Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, purustati venelaste vägi Võnnu lähedal. 1580 vallutasid Poola väed Pihkva ning 1581. aastal Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.

Truce of Jam Zapolski 1582
Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga määratud territooriumid

Sõja lõpp

1582 sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga kolmeaastase Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1645. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma Rzeczpospolita vasallriigi Kuramaa hertsogiriigi alluvusse, millele järgnenud Poola-Taani konflikti järel loovutas Taani Kronenbergi lepinguga oma õigused Poolale. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna.

1584 suri Ivan IV ja järgnenud kümnenditel puudusid Moskva tsaaririigil võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond – nii vaenuvägede röövimise kui ka kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia.

Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas" ("Chronica der Prouinz Lyfflandt..."), mis ilmus 1577. aastal kaks korda ja kolmanda, täiendatud trükina 1584. aastal.

Vaata ka

Märkused

^a 1569. aastal ühinesid Leedu ja Poola Rzeczpospolitaks.

Kirjandust

  • Russow, Balthasar (1578). [Link Nye Lyfflendische Chronice]. Rostock: Gedrücket dörch Augustin Ferbe.(saksa keeles)
  • Curaeus, Joachim; Lorenz, Möller, Heinrich Rätel (1585). [Link Schlesische General Chronica]. Leipzig: Zachariam Berwaldt. (saksa keeles)
  • Mihhail Pogodin: "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись), Moskva, 1837, lk 194–212
  • Claes Annerstedt (1839–1927): Grundläggningen af Svenska väldet i Livland 1558–1563 samt deraf alstrade strider inom vasahuset, Upsala universitets årsskrift 1868: Uppsala: 1868, 145 lk. Digitaalselt
  • Mati Laur "Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800". Tallinn 1999, lk 29–45
  • Franz Nyenstede "Ливонская летопись Франца Ниенштедта // Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края, 1880-1883." (Часть 1, Часть 2, Часть 3, Часть 4, [1])

Välislingid

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

1558

1558. aasta (MDLVIII) oli 16. sajandi 58. aasta.

Abja-Vanamõisa

Abja-Vanamõisa ehk Tümpsi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Abja valda.

Küla mainiti esmakordselt 1583, kui Liivi sõda lõppes.

Abja-Vanamõisalt on pärit Johan Ludri.

Abja-Vanamõisa külas asuvad Abja Linavabriku 1990. aastate alguses seiskunud tööstushooned. Abja Linavabriku, mis oli esimene soojaveeleotamisega linavabrik Tsaari-Venemaal, rajas insener Mats Kissa.

Abja-Vanamõisas oli Vanamõisa mõis (Friedrichsheim).

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Ta sai troonile isa surma järel 1611. aastal, olles ise 16-aastane.

Gustav II ­Adolf hakkas 1629. aastal valmistama ette kaubavahetust Rootsi ja Ameerika vahel.Gustav II Adolf sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, kus ta juhtis protestantlike riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu. Kuningas ise langes 1632. aastal samas sõjas Lützeni lahingus, mille protestandid siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisürikule. Kuningas maeti 1634. aastal Riddarholmeni kirikusse Stockholmis.

Gustav II Adolf on läinud ajalukku ennekõike Rootsi suurriigi loojana. Tema valitsemisaega jäi mitme käimasoleva sõja lõpetamine (sh. Liivi sõda Eesti aladel), riigi territooriumi laiendamine ja halduslikud ümberkorraldused.

Hermann II Wesel

Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Sünninimega Hermann Weilandit hakati kutsuma tema kodulinna Weseli järgi, kus tema isa oli kingsepp.

Kärkna abti Hermann Weseli valis Tartu toomkapiitel piiskopiks 17. oktoobril 1552. Kokkulepe senise piiskopi Jodokus von der Reckega, kes oli teatanud toomhärra Peter von Tiesenhauseni valimisest oma järglaseks, saavutati Horneckis 22. oktoobril 1553, mille järel 25. juunil 1554 kinnitas Hermann II piiskopiks ka paavst Julius III. Oma ametiajal säilitas Hermann II endale ka Kärkna kloostri juhtimise.

Hermann II välispoliitilised nurjumised (lubadus Tartu maksu maksta, lootus riigivürstina Saksa-Rooma keisri abile) andsid Moskva tsaaririigile ettekäände alustada Vene-Liivi sõda, milles hävisid peale Tartu piiskopkonna ka teised Vana-Liivimaa väikeriigid.

Pärast Tartu kapituleerumist 18. juulil 1558 lubasid venelased piiskopile eluks ajaks Kärkna kloostri seda ümbritsevate maadega, kuid juba 23. augustil samal aastal, küüditati Hermann II Venemaale, kus ta ka suri.

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing.

Lahingu eel avastasid väljale hobuseid söötma läinud sakslased väikese vene väe, kes põgenes. Ordu väerühm, umbes 500 ratsanikku, maamarssal Philipp Schall von Belli juhtimisel, arvates, et venelasi on kõigest kuni 500, tungis keskpäeval, kui vaenlane parajasti puhkas, neile peale. Rünnati vahtkonda, kes põgenes laagrisse. Selgus aga, et see oli Viljandi poole liikvel olnud suurem sõjavägi, umbes 12 000 meest. Hõlpsa vaevaga piirasid venelased otse laagri varitsusse tormanud ründajad ümber ja purustasid nad täielikult. Vähestel läks korda põgeneda. Sakslasi langes või võeti vangi 261. Venelasi sai surma 14 vankritäie jagu. See oli raske löök Liivi ordule, sest siin sai surma ja langes vangi palju kõrgemaid väepealikuid.

Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes.

Vangi langenud maamarssal Philipp Schall von Bell viidi Moskvasse, kus hukati, teised vangilangenud hukati aga Pihkvas.

Ivan Julm

Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Läbirääkimisi juhatas paavsti legaat jesuiit Antonio Possevino.

Jam-Zapolski vaherahu lõpetas Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Vaherahu sõlmiti kümneks aastaks ja sellega sai Moskva suurvürstiriik tagasi Velikije Luki ning teised Rzeczpospolita valduses olnud alad, kuid pidi Rzeczpospolitale loovutama Liivimaa, Połacki ja Veliži.

Jam-Zapolski vaherahuga kokku lepitud piir püsis 1604. aastani, kui Rzeczpospolita uuesti Vene pärilussõja käigus Moskva suurvürstiriiki ründas.

Jeruusalemma mäe lahing

Jeruusalemma mäe lahing toimus Liivi sõja ajal 11. septembril 1560.

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).

Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad.

Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg. Võiduka Põhjasõja järel nimetati tsaar Peeter I keisriks ja Moskva ehk Venemaa tsaaririik, Venemaa keisririigiks.

Paide piiramine (1558)

Paide piiramine toimus 1558. aasta suvel Vene-Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed ei suutnud vallutada Paide ordulinnust.

Paide piiramine (1560)

Paide piiramine toimus 1560. aasta septembris ja oktoobris Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed ei suutnud vallutada Paide ordulinnust.

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudme juures sõlmitud rahuleping, mis lõpetas ajutiselt sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas.

Enne rahuläbirääkimiste algust oli Pontus De la Gardie vallutanud 1580–1582 Karjalas Käkisalmi ning Ingeris Pähkinälinna, Kaprio, Jaama, Jaanilinna ja Narva. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma.

Sõjas Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Stefan Batoryga vallutasid Rzeczpospolita väed Pihkva ning tsaar Ivan IV oli sunnitud sõlmima Jam-Zapolski vaherahulepingu Rzeczpospolitaga.

Preedi

Preedi on küla Järva maakonnas Järva vallas. Küla lähistel voolab Preedi jõgi.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koeru valda.

Külas on asunud Preedi mõis.

Preedi mõisa on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1442. aastal.

Kuni Liivi sõjani kuulus see Tallinna piiskopile Torkilile. Liivi sõda laastas Preedi maid rängalt. 1571. aastal elas mõisa alal ainult kolm talupoega ja kaks kehvikut.

1608. aastast alates kuulus Preedi Wredede suguvõsale, kelle järgi sai paikkond ka nime.

Preedi–Piibe tee ääres asuv Kuningamäe kivikalme on arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all. 1968. aasta arheoloogilistel väljakaevamistel järeldati leitu põhjal, et sinna on maetud juba 4.–11. sajandil.

Kuningamäe lähedal on veel ka keskaegne külakalmistu, mis kannab Kullamäe nime.

Preedi mõisa kutsari perest on pärit pedagoog ja loodusteadlane Hans Männik, loodusteaduslike õpikute autor ja kirjastuse Loodus asutaja.

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis. Riigimõisa valitsesid riigi määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine ja riigitulu tagamine või riigi poolt valitud riigirentnikud, kes maksid riigile rendist.

Vanimad riigimõisad kujunesid välja endistest ordu, kloostri, piiskoppide ja maahärrade ametimõisatest. Põhiliselt tekkisid riigimõisad Eesti aladel 16. sajandi teisel poolel pärast Liivi sõda.

Uuemõisa mõis (Pöide)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli riigimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonda Saaremaa valda.

Mõis rajati 16. sajandi keskel ordumõisana. Pärast Liivi sõda läks mõis riigi valdusse (riigimõis) ja oli riigimõis kuni 1919. aastani.

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Tartu piiskopkonna piirikindlus rajati strateegiliselt tähtsasse kohta Piusa jõe kõrgel kaldal, kus Meeksi oja Piusasse suubub, ning oli seega piiratud kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda vallikraav.

Tänapäeval tegutsevad linnuse juures kohvik-suveniiripood ja külastuskeskus endise Piiri kõrtsi hoones, mille muuseum tutvustab nii linnust ja keskaega laiemalt kui ka kohalikku hilisemat ajalugu. Muuseumis korraldatakse kunsti- ja käsitöönäitusi. Kohvikut, külastuskeskust, kabelit, matkaradu jms haldab Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus. Linnusevaremetes on toimunud kontserte. Linnuse torni otsas oli Eesti teadaolev esimene valge toonekure pesa, sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku.

Vene-Liivi sõda

Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Viljandi piiramine (1560)

Viljandi piiramine toimus 1560. aasta augustis Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Viljandi ordulinnuse, saksa palgasõdurite alistumise tõttu.

Eesti võtmeartiklid
Ajalugu
Geograafia
Poliitika
Majandus
Ühiskond
& kultuur

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.