Liiv

Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm[1] (Wentworthi lõimiseskaala).

On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 mm.[2][3] Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2...600 μm ehk 0,002...0,6 mm. Ka mullateaduses esineb geoloogilisest erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02...2 mm. USDA (United States Department of Agriculture) järgi on liiva terasuuruseks 0,5...2 mm.

Disambig gray.svg  See artikkel on purdsettest; ajaloolise kalapüünise kohta vaata Liiv (kalandus); perekonnanimi kohta vaata Liiv (perekonnanimi)
00065 sand collage
Varieeruva koostisega liivanäidised. Igal pildil on kujutatud umbes ühe ruutsentimeetri suurune ala. Rida-realt vasakult paremale: 1. Klaasliiv. Kauai, Hawaii 2. Luiteliiv Gobi kõrbest 3. Kvartsliiv koos glaukoniidiga Eestist (Pakri poolsaar) 4. Vulkaaniline liiv Mauilt (Hawaii). Punakad tükid on murenenud kivifragmendid (punaka värvi annab oksüdeerunud raud, mida basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii

Liigitamine

Kvartsliiv Tabina
Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis

Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse kruusaks ning peenemat aleuriidiks. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad ülijämedateks (1...2 mm), jämedateks (0,5...1 mm), keskmiseteralisteks (0,25...0,5 mm) ja peeneteralisteks (0,0625...0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt jämeliivaks ja peenliivaks. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.

Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.

Tsementeerunud liiva nimetatakse liivakiviks. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht.

Lisaks suurusele ja koostisele võidakse liivasid liigitada ka värvuse alusel, kuid see on otstarbeks vaid tavapärastest toonidest erinevate värvuste puhul. Selle näiteks on must liiv.

Settimine

Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa.

Kasutamine

Rheinsand, Kieswerk Krieger, bei Rheinhausen
Liiv

Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel.

Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Liiv leiab kasutamist ka pindade puhastamisel (liivapuhur).

Kui liiva niisutada, hoiab ta veemolekulide vahel tekkivate sidemete tõttu paremini vormi. Niiske liivaga meeldib mängida lastele. Ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused teha liivakastis.

Pilte

PismoBeachSand

Liiv mikroskoobi all.

Liiv

Liiv Peipsi järve põhjakaldal Kauksis.

Sand under electron microscope

Liivaterad elektronmikroskoobi all.

Green turtle is using the sand to cool off edit 2

Rohekilpkonn mustal liival.

Sandsculpting, Frankston, Vic jjron, 21.01.2009

Liivaskulptuurid.

Vaata ka

Viited

  1. Sinisalu, Rein & Kleesment, Anne (2002). Purdsetete granulomeetrilisest klassifikatsioonist. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. 10/1. Lk 20–26.
  2. Raukas, A. (1964). Purdkivimite terasuuruse klassifikatsioon.
  3. Raukas, A. (1981). Purdkivimite ja purdsetete klassifikatsioon terasuuruse järgi.

Välislingid

Adavere

Adavere on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.

See asub Põltsamaa linnast 7 km loodes Tallinna–Tartu maantee ääres. Asula järgi on oma nime saanud siluri Adavere lade.Adaveret on esmakordselt mainitud 1583. aastal.1920. aastatest oli Adavere asundus, 1970. aastatel asund ja aastast 1977 alevik.Adaveres on lasteaed,Adavere Põhikool, raamatukogu ja mõisa süda, Mariana kodu ja Adavere Circle K.

Alevikus tegutseb AS Adavere Agro. Adaveres on ka kauplus ja tankla. Varem tegutsenud Adavere Lihatööstus ja Adavere Liha on pankrotistunud.

Adaveres asub Eesti ainuke kiiruisutamiseks mõeldud (250 m) jääovaal. Peaaegu kõik praegused Eesti kiiruisutamise meistrid on pärit Adaverest ja treenivad seal. Seal on treeninud kiiruisusportlased Saskia Alusalu, Mart Markus ja Marten Liiv. Kiiruisutajate treener on jäämeistri ja Eesti kiiruisuisana tuntud Väino Treiman.

Adaverest on pärit ka Eesti koondislane jalgpallis Mariana Kees.

Anti Liiv

Anti Liiv (sündinud 16. märtsil 1946 Kuressaares) on eesti psühhiaater ja psühholoog. Anti Liiv on Eesti Rooma Klubi liige.

Ehitusmaterjal

Ehitusmaterjal on materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Levinumad ehitusmaterjalid on puit, kivi, betoon ja tellis. Ehitusmaterjalide valik sõltub suurel määral tehnoloogiast ja on ajaloo jooksul eri kultuurides ja looduskeskkondades palju muutunud, samuti on seda mõjutanud tänapäevane materjaliteadus. Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud (puit, bambus, savi, lehmasõnnik, pilliroog, lumi, liiv) ja tehislikud (betoon, tellis, vineer, plekk, eterniit) materjalid.

Jakob Liiv

Jakob Liiv (28. veebruar 1859 Alatskivi – 17. jaanuar 1938 Rakvere) oli eesti luuletaja, näite- ja proosakirjanik, Juhan Liivi vanem vend.

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Kodavere Mihkli koguduse Alatskivi kiriku sünnimeetrikas Joannes Liiw ) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Klaas

Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need omadused on võimaldanud kasutada klaasi väga paljudes rakenduskohtades.

Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks.

Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2) – sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 °C, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 °C-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3).

Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Eriti puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et valguskaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.

Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda soovimatutest värvustest.

Klaasi ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada korduvalt uute toodete valmistamiseks, ilma et kvaliteet halveneks.

Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul.

Kodavere

Kodavere on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas. Aastal 2000 rahvaloenduse andmetel elas külas 63 elanikku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kodaveres 54 elanikku, neist eestlasi 47 (87,0%).Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pala valda.

Kodavere küla asub Peipsi järve rannikul Kallaste–Mustvee maantee ääres.

Kodaveres on kujunenud kodavere murrak, millele on iseloomulik üsna palju vadja keelest pärinevaid sõnu. Selle põhjuseks on kohalike asukate segunemine venelaste ja vadjalastega I aastatuhande lõpus ja 12.–15. sajandil.13.–16. sajandini kuulus Tartu piiskopkonda. Asulas ehitati Kodavere kirikut, mida on esimest korda mainitud 1342. aastal. Kodavere oli Kodavere kihelkonna keskuseks, millest mainiti esimest korda 1443. aastal.1688. aastal Kodaveres oli asutatud kool, kus õppisid 19. sajandi II poolel Jakob ja Juhan Liiv. Kodavere kihelkonnakool tegutses 1924. aastani, nüüdseks on koolimaja hävinud ja sellele on püstitatud mälestuskivi.Kodavere motiivid on kasutatud Juhan Liivi teostes (jutustus "Peipsi peal" jt).

Kvarts

Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Kvarts on päevakivide järel levinuim mineraal maakoores. Päevakivid moodustavad maakoorest 60%, kvarts 12%. Kvartsi esineb nii tard-, moonde- kui ka settekivimeis. Ta kuulub paljude kivimite koostisse. Suure kvartsisisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi. Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist, nii levinud sete. Kvarts moodustab tihti druuse. Läbipaistvad mäekristallidruusid on hinnatud vääriskivid. Rohkesti kvartsi sisaldav liiv on klaasi tooraine. Piusa koobaste liiva nimetataksegi klaasiliivaks.

Lauri Liiv

Lauri Liiv (sündinud 11. veebruaril 1977) on eesti muusikalilaulja ja ansambli Black Velvet solist.

Lauri Liiv õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, olles enne seda lapsepõlves laulnud 8 aastat Eesti Poistekooris.

1993/1994. aastal osales ta Eesti Televisiooni lauluvõistlusel "Laulukarussell", kus sai kolmanda koha, ja 1994/1995. aastal võistlusel "Kaks takti ette".

Sai tuntuks ansambli Black Velvet solistina lauluga "17". On olnud ka ansambli Family üks soliste.

Oli koos Hanna-Liina Võsaga 1997/1998. aasta "Laulukarusselli" saatejuht. Koos Katrin Viirpaluga oli ta Eesti Televisiooni noortesaate "Suve TV" saatejuht.

1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus esitas ta koos Kaire Vilgatsiga Kalle Ermi kirjutatud dueti "Kristallid".

1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus esitas ta Sven Lõhmuse laulu "Soolo" ja aastal 2000 samal võistlusel esitas ta koosseisus "White Satin" Sven Lõhmuse laulu "Church Of Love".

Liivakivi

Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi.

Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Liivakivi sisaldab tihti konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit.

Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast devoni ladestust koosneb liivakivist (devoni liivakivi). Liivakivi kasutatakse ehitusmaterjalina.

Maalihe

Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.

Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis enestes suuri muutusi ei pruugi toimuda.

Maavara

Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati.

Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi.

Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi.

Ülemaailmselt olulisteks maavaradeks on rauamaak, boksiit ja nafta. Neist kahte viimast Eesti maapõues ei leidu.

Pinnakate

Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks.

Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk Kvaternaari jooksul.

Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Suurim on pinnakatte paksus mattunud ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas mattunud Rõuge ürgoru põhi on praegusest meretasemest 80 meetrit allpool.

Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised purdsetted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne.

Pinnakattes esineb ka viirsavi, mis esinevad mõnede kunagiste järvede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduvad heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Liiv settis suvel kui alluviaalsete- ehk jõe poolt kohale toodud setetena. Savi aga settis talvel, mil järved olid jäätunud ja põhja langesid peenemad osakesed, mis jämedateralistest setteist kauem vees hõljuvad.

Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks.

Pseudonüüm

Pseudonüüm ehk varjunimi on isiku kodanikunime asemel kasutatav teine nimi või nimemärk.

Sageli eelistavad pseudonüüme kasutada teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud. Varjunime kasutavad ka luureagendid, põrandaaluste organisatsioonide liikmed, kurjategijad jms. Pseudonüümid on laialdaselt kasutusel ka internetikeskkonnas.

Pseudonüüm võib olla ka kollektiivne, ühine mitmele autorile, isikule vmt. Näiteks kirjanike Bernhard Lülle ja Iko Marani ühine pseudonüüm oli Lall Kahas. Pariisi École Normale Supérieure'i noortest lõpetanutest väljakasvanud matemaatikute rühm koostas matemaatika põhialuste paljuköitelise aksiomaatilise esituse "Matemaatika elemendid", kasutades kollektiivset pseudonüümi Nicolas Bourbaki.

Pseudonüümiks võib olla ka mingi sümbol. Näiteks Prince kasutas oma elu lõpus pseudonüümina väljamõeldud "armastuse sümbolit", mida polnud võimalik hääldada.

Kui naised võtavad varjunimeks mehenime, nimetatakse seda pseudoandronüümiks. Seda tehti rohkem nendel aegadel, kui naise avalikku esinemist peeti sobimatuks.

Näiteks:

Hans = Anna Haava

Heiti Lehtme = Alide Ertel

Juhani Tervapää = Hella Wuolijoki

Felix Tuli = Hella Wuolijoki

Idrek Paas = Kersti Sang-Merilaas

George Sand = Armandine Aurore Lucile Duplin

George Eliot = Mary Ann EvansKui mehed võtavad pseudonüümiks naisenime, nimetatakse seda pseudogünüümiks.

Näiteks:

Mari = Jakob Liiv

Anni Paluoja = Jaan Vahtra

Liidi = Mart Pukits

Tiibuse Mari = August Kitzberg

Tiiu Tasane = Eduard Vilde

Roiu

Roiu on alevik Tartu maakonnas Kastre vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Haaslava valda.

Küla nime päritoluks on pakutud sõna 'roid : roiu', millel on kolm tähendust: 1) mustus, tolm, prügi; 2) jäme liiv; 3) kehv, kõhn loom.

Toomas Liiv

Toomas Liiv (30. detsember 1946 Tallinn – 20. detsember 2009 Tallinn) oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik.

Vergine Liiv-Hillep

Vergine Liiv-Hillep (21. jaanuar 1922 – 4. jaanuar 2015) oli eesti maalikunstnik.

Väike-Maarja

Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.

Väike-Maarjas asub rahvamaja, Väike-Maarja Gümnaasium, muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekool.

Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, Alar Kotli ning Kaido Höövelson, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv ning Jakob Tamm.

Väike-Maarjas sadas 1996. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv vihmakestusrekord Eestis.

Välgi

Välgi on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vara valda.

Küla territooriumile jääb osa Välgi looduskaitsealast.

Pärast Põhjasõda tuli Välgisse palju venelasi. 1859. aastal valmis külas Välgi õigeusu kirik. Külas on mitmeid, alates 13. sajandist pärinevaid vadjapäraseid kalmusid. Välgis on ka muinasasulakoht, külakalmistu ja kirikuaed.

Välgis asusid Eesti ühed olulisimad sõelade valmistamise rajatised.

1977. aastal liideti Välgi külaga Välgi-Alajõe.Välgi etnosemiootik Valdur Mikita on kirjutanud: "Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv."

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.