Lein

Lein ehk kaotusvalu on mitmetahuline (põhiliselt emotsionaalne) reaktsioon armastatu kaotusele või muule suurele kaotusele.

Vaata ka

Kirjandus

Eufooria

Eufooria on intensiivne kõrgenenud meeleolu, millega sageli kaasneb kõrgenenud enesehinnang. Eufooria on ülev meeleolu, milles kogetakse intensiivset heaolu-, õnne- ja rõõmutunnet.

Eufooria võib olla normaalne või patoloogiline nähtus. Normaalse nähtusena esineb ta harva ja on enamasti lühiajaline.

Eufooriat võivad põhjustada positiivseid emotsioone esilekutsuvad tegevused ja sündmused, näiteks armastus, seks, sport (eriti kestvusspordialad, näiteks pikamaajooks), spordivõidud, muusika kuulamine, olulistest meeldivatest sündmustest teadasaamine. Eufooria võib tekkida usuliste või vaimsete rituaalide ajal või meditatsiooni käigus. Eufooriat võivad põhjustada psüühikat mõjutavad ained, näiteks alkohol, kokaiin, amfetamiinitüüpi stimulandid, opiaadid, kanep), mõned psüühikahäired (näiteks bipolaarne häire, tsüklotüümia, mõned dementsuse ja deliiriumi vormid) ning mõned ajuhaigused ja -kahjustused.

Biokeemiliselt on eufooria seotud aju dopamiini- ja opioidiretseptorite aktivatsiooniga.

Frustratsioon

Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.

Eestikeelse vastena on frustratsioonile välja pakutud mõistet takistusäng.

Huvi

Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima tähelepanu mingile objektile või protsessile.

Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta hea meelega tegeleb.

Huvi vastandemotsiooniks on apaatia ehk huvi puudumine.

Sotsioloogias (turunduses) saab inimesi, kes seob ühine huvi nimetada huvigrupiks.

Juriidiliselt on kasutusel väljend "õiguslik huvi", mis väljendab seadusega ettenähtud seotust mingi objekti või protsessiga.

Häbi

Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse. Häbitunne võib tekkida teiste inimeste hukkamõistva suhtumise tõttu või ka ilma selleta.

Inimene häbeneb midagi teha, kuna kardab olla ebapädev. Piinlikkus erineb häbist selle poolest, et erinevalt piinlikkusest ei ole häbi otseselt seotud teiste inimestega ning eeldab süütunnet.

Justinas Marcinkevičius

Justinas Marcinkevičius (10. märts 1930 – 16. veebruar 2011) oli leedu luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.

Ta lõpetas aastal 1954 Vilniuse Ülikooli leedu keele ja kirjanduse erialal.

Ta kuulus alates 1957. aastast NLKP-sse. 1980. aastate lõpul kuulus ta Sąjūdise initsiatiivgruppi.

Justinas Marcinkevičiuse esimene luulekogu ilmus aastal 1955. Ta tõlkis leedu keelde muu hulgas "Kalevipoja" ja "Kalevala". Ta on tõlkinud ka vene kirjanike Aleksander Puškini ja Sergei Jessenini teoseid.

Justinas Marcinkevičius oli Leedu Teaduste Akadeemia akadeemik.

Tema surma puhul kuulutati Leedus välja kahepäevane lein.

Leinatoetuslaager

Leinatoetuslaager on laager, mida korraldab MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm. Laager on mõeldud lastele, kes on kaotanud oma pereliikme (ema, isa, õe/venna). Leinatoetuslaager aitab perel leinaga toime tulla.

Lootus

Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.

Lootus on üks kristlikest voorustest.

Lootuse vastand on meeleheide.

Mai 2005

Mai 2005, kroonika

Maxima kaupluse varing Riias

Maxima kaupluse varing toimus 21. novembril 2013 Riias, kui õhtusel tipptunnil kukkus vähemalt 500 ruutmeetri suurusel alal ootamatult alla Riia läänepoolses magalalinnajaos Zolitūdes asunud Maxima poe katus.

Õnnetuses hukkus 54 ja vigastada sai 39 inimest. Hukkunute hulgas oli ka kolm päästjat, kes jäid päästetööde ajal kokku varisenud seina alla ning kaks Venemaa kodanikku ja üks Armeenia kodanik. Varing on Läti iseseisvusaja ohvriterohkeim katastroof. 2015. aastal avaldatud uurimisraporti kohaselt põhjustas varingu ehitusviga.

Hukkunute mälestuseks kuulutati Lätis välja kolmepäevane lein (23.–25. november).

Paanika

Paanika on inimest või looma, eriti teatud inimhulka või karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek.

Premier Deuil

„Esimene lein“ (prantsuse keeles „Premier Deuil“) on prantsuse kunstniku William-Adolphe Bouguereau õlimaal lõuendil.

Maalil on kujutatud Aadamat ja Eevat, kes on äsja leidnud Kaini poolt mõrvatud Aabeli.

Bouguereau oli enne teose valmimist kaotanud oma teise poja.1888. aastal valminud maal asub Buenos Airese Kaunite kunstide rahvusmuuseumis Buenos Aireses.

Priimetsa kalmistu

Priimetsa kalmistu asub Valga linnas Metsa tänaval. Kalmistul asub Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Priimetsa kalmistul asus Saksa sõjavangide laager Stalag 351, mis rajati sinna 1941. aastal. Hukkunute mälestuseks on püstitatud Anton Starkopfi mälestusmonument "Lein".

Raev

Raev on pöörane, metsik, meeletu viha. Emotsioon võib vallanduda ka afektiseisundi ajal.

Rõõm

Rõõm on meeldiv emotsioon, mis tekib emotsionaalse reaktsioonina meeldivale olukorrale või mälestusele.

Rõõmu põhjus võib olla konkreetne (näiteks mõni ootus või vajadus on rahuldatud) või ebamäärane (näiteks elurõõm).

Rõõmutunne võib olla erineva intensiivsusega ja väljendub erinevates vormides, alates naeratusest kuni rõõmuhüüdeni.

Stalag 351

Stalag 351 on sõjavangide laager, mis rajati Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal Valgasse Priimetsa praeguse tööstuskvartali alale.

Hukkunud on maetud ühishauda Valga Priimetsa kalmistul. Nende mälestuseks on kalmistule püstitatud Anton Starkopfi mälestusmonument "Lein", mis tunnistati 1997 kultuurimälestiseks.

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Vihkamist peetakse armastuse ja sõpruse vastandiks.

Ärevus

Ärevus on ebameeldiv sisemine seisund, milega käib tihti kaasas närviline käitumine, nagu näiteks edasi-tagasi sammumine, somaatilised kaebused ja rumineerimine. See on subjektiivselt tajutavad ebameelivad õudu tekitavad tunded oodatavate sündmuste suhtes, nagu näiteks kohe saabuv surm. Ärevus ei ole sama, mis hirm. Hirm on vastus reaalsele või tajutud ohule, samas kui ärevus on tulevase ohu ootus .

Õnn

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni. Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga. Erinevad bioloogia-, psühholoogia-, majandusteaduse-, religiooni ja filosoofia tegelased on püüdnud defineerida õnne ja leida tema allikaid.

Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga.Filosoofid ja religioonid defineerivad õnne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. Tänapäeval õnn on udune mõiste ja võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid asju. Õnne seostatakse selliste mõistetega nagu heaolu ja elukvaliteet. Õnne on määratletud ka kui rahulolu.. Mõned uurijad keskenduvad vahedele hedonistliku traditsiooni, mis otsib meeldivat ja väldib ebameeldivaid kogemusi ning eudaimonismi traditsiooni, mis püüab elu elada täielikult ja sügavat rahulolu pakkuval viisil, vahel.

Üllatus

Üllatus on lühiajaline emotsioon, mida tuntakse ootamatu sündmuse puhul. Üllatus võib olla nii positiivne, negatiivne või neutraalne tunne ja esineda erineva intensiivsusega. Üllatust võib esile kutsuda ootamatu kohtumine, ootamatud sõnad, kingitused. Üllatusega kaasnevad sõltuvalt inimese tüübist ka füüsilised reaktsioonid nagu punetus, "suurenenud" silmad, naermine, avanenud suu, keha või kehaosade liikumine, kontrollimatud hüüatused.

Lühikesele üllatustundele võib ka kohe järgneda hirm, rõõm või segadustunne.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.