Leelo Keevallik

Leelo Keevallik (sündinud 13. septembril 1969) on eesti keeleteadlane. Ta on Linköpingi Ülikooli keele ja kultuuri professor.

Elulugu

Keevallik lõpetas 1987. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1992. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. Õppeaastal 1993/94 oli ta Oxfordi Ülikooli stipendiaat. 1994. aastal kaitses Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetoolis magistriväitekirja "-nud varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles". Ta oli doktorantuuris Uppsala Ülikoolis, kus kaitses 2004. aastal väitekirja "From Interaction to Grammar: Estonian Finite Verb Forms in Conversation". Külalisteaduri ja järeldoktorina töötanud California Ülikoolis (UCSB ja UCLA).

Uppsala Ülikooli (2007) ja Helsingi Ülikooli (2012) dotsent.

Ta on mänginud filmis "Kevad südames" (1985).[1]

Teadustöö

Ta on uurinud eesti keele pragmaatikat ja grammatikat, kõnekeele partikleid ja igapäevasuhtlust, avaldanud töid tantsuõpetajate keelest.

Isiklikku

Leelo Keevallik on Sirje ja Andres Keevalliku tütar. Tema õde on teatri- ja filmikunstnik Liina Keevallik. Tema isapoolne vanaisa oli põllumajandusteadlane ja emapoolne vanaisa oli füüsik.

Leelo Keevallikul on kolm last.

Viited

  1. "Leelo Keevallik Eesti Filmi Andmebaasis".

Välislingid

David Herbert Lawrence

David Herbert Lawrence (11. september 1885 Eastwood, Nottinghamshire – 2. märts 1930 Vence, Kagu-Prantsusmaa) oli inglise kirjanik, kes kirjutas romaane, luulet, lühiproosat, näidendeid ja esseesid. Lawrence on peamiselt realistlik, kirjutab industriaalühiskonnast ja moderniseerumise halbadest mõjudest inimese psühholoogiale.

Eesti filmide loend

Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud eestikeelseid filme. Nimekiri ei ole täielik.

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled on eesti keeleruumis kasutatavad allkeeled.

Osa allkeeli on kasutusel üle kogu Eesti, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades.

Eesti keele arvukaid allkeeli on uurinud Pille Eslon, Tiit Hennoste, Leelo Keevallik, Reet Kasik, Krista Kerge, Mai Loog, Karl Pajusalu, Tõnu Tender, Jüri Viikberg jt.

Grammatiseerumine

Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).

Grammatiseerumise käigus muutub varasem leksikaalne (iseseisev) või vähem grammatiline üksus keele arengu käigus aste-astmelt grammatilisemaks, seotud üksuseks, kaotades oma esialgse semantilise ja süntaktilise iseseisvuse.Üks paljudest maailma keeltes tuntud grammatikalisatsioonitendentsidest on modaalsuse väljendusvahendite areng kõneviisivahenditeks.

Keeleteadlaste loend

Siin on loetletud keeleteadlasi.

Leelo (eesnimi)

Leelo on eesti naisenimi.

Julius Mägiste esitas nime Oskar Kallase ettepanekuna tähenduses 'laul, poeesia', kuid Leelu leidub juba 1914. aastal Mats Tõnissoni kalendris.1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Leelo 319 naisel. Leelo on Eestis populaarsuselt 390. naisenimi.

Kõige populaarsem on eesnimi Leelo vanuserühmas 50–54, kus neid on 10 000 elaniku kohta 7,69 ning Järva maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 4,5. Leelo on keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus on 52).

Liina Keevallik

Liina Keevallik (sündinud 22. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti teatri- ja filmikunstnik.

Sirje Keevallik

Sirje Keevallik (sünninimi Sirje Keres; sündinud 12. mail 1943) on eesti atmosfäärifüüsik ja tõlkija.

Sotsiolingvistika

Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid, sealhulgas keelekasutuse mõju kultuurilistele normidele, ootustele ja kontekstile. Sotsiolingvistika kattub oluliselt pragmaatikaga. Ajalooliselt on sotsiolingvistika tihedalt seotud antropoloogilise lingvistikaga, seetõttu on nende kahe valdkonna eristamine kahtluse alla seatud.Sotsiolingvistika pöörab tähelepanu keelekasutuse varieeruvusele ühiskonna gruppide vahel, kes on üksteisest eraldatud teatud sotsiaalsete tunnuste tõttu (nt rahvus, religioon, staatus, sugu, haridustase, vanus jne). Lisaks, kuidas nende reeglite loomist ja järgimist kasutatakse inimeste sotsiaalsete või sotsiaalmajanduslike kategooriatesse paigutamisel. Kuna keelekasutus varieerub, erineb see ka sotsiaalsetes klassides.Sotsiolingvistilise varieerumise uurimiseks kasutatakse eri meetodeid, mida võiks jagada kaheks: kvantitatiivne sotsiolingvistika ja mitmesugused kvalitatiivsed uurimissuunad. Kui esimene tegeleb eeskätt keelekasutaja ja keele suhetega, siis teine eelkõige keelekasutuse ja situatsiooni suhetega.Esimesed tänapäeva mõistes keele sotsiaalsete aspektide uurijad olid 1930. aastatel India ja Jaapani keeleteadlased. 1900. aastate alguses uuris seda küll ka šveitslane Louis Gauchat, kuid ükski tema uuring ei pälvinud Läänes erilist tähelepanu. Teisest küljest on keelemuutuste sotsiaalse motiveerimise uuring 19. sajandi lõpulaine aluseks. Esimesena kasutas sotsiolingvistika mõistet Thomas Callan Hodson oma 1939. aastal ilmunud artiklis "Sotsiolingvistika Indias", mis avaldati antropoloogia ajakirjas Man in India. Läänes kasutati sotsiolingvistika mõistet esmakordselt 1960ndatel ning seda tegid lingvistid William Labov Ameerikas ja Basil Bernstein Suurbritannias. Umbes samal ajal tutvustasid lingvistid William Stewart ja Heinz Kloss sotsiolingvistika teooria põhimõisteid, milles kirjeldatakse kuidas tavakeel varieerub erinevate rahvuste vahel.

Sündinud 13. septembril

Siin on loetletud tuntud inimesed, kes on sündinud 13. septembril.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.