Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.[1]

Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Laupäev eesti rahvakultuuris

Lõunaeesti murretes on laupäeva nimetatud kui poolpäiv (poolpäev) ja viitab sellele, tegu on pooliku tööpäevaga.[2]

Viited

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
  1. "Eesti etümoloogiasõnaraamat". ETY. Vaadatud 26.08.2019.
  2. "Eesti keele sõnaraamat 2019". Sõnaveeb. Vaadatud 26.08.2019.
1966. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

Põhja suusaalade 1966. aasta maailmameistrivõistlused olid 26. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 17.-27. veebruarini Norras Oslos.

24. september

24. september on Gregoriuse kalendri 267. (liigaastal 268.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. september (1901–2099).

Eesti riiklikud tähtpäevad

Mitte segi ajada mõistega Eesti riigipühadEesti riiklikud tähtpäevad on Eesti vabariigis tähistatavad riiklikud tähtpäevad. Need on "Pühade ja tähtpäevade seaduse" kohaselt järgmised:

6. jaanuar – kolmekuningapäev;

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;

14. märts – emakeelepäev;

maikuu teine pühapäev (2018 – 13. mai) – emadepäev;

4. juuni – Eesti lipu päev;

14. juuni – leinapäev;

23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev;

septembrikuu teine pühapäev (2018 – 9. september) – vanavanemate päev;

22. september – vastupanuvõitluse päev;

oktoobrikuu kolmas laupäev (2018 – 20. oktoober) – hõimupäev;

2. november – hingedepäev;

novembrikuu teine pühapäev (2018 – 11. november) – isadepäev;

16. november – taassünni päev.

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Teineteisega kontradiktoorsed propositsioonid on teineteise eitused.

Eituseks nimetatakse loogikas ka loogikatehet, mis seab propositsioonile vastavusse selle propositsiooni eituse, ja unaarset tehet, mis seab tõeväärtusele tõene vastavusse tõeväärtus väär ja tõeväärtusele väär tõeväärtuse tõene.

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Hard Rock Laager

Hard Rock Laager on Vana-Vigalas alates 2002. aastast toimuv rokk- ja metalmuusika festival, mis pakub festivalil esinemise kogemust Eesti bändidele ja toob Eesti publiku ette maailmakuulsaid esinejaid.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kiigepüha

Kiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest lihavõttepühadest. Seda tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Hiinas näiteks värviti mune juba 6. sajandil. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha vanadele eestlastele maagia aeg.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Põhjarannik (ajaleht)

Põhjarannik (PR) ja Severnoje Poberežje on 1990. aastast Kirde-Eestis kahes keeles ilmuv päevaleht, mille toimetus asub Kohtla-Järvel. Peatoimetaja on Erik Gamzejev, tegevtoimetaja Erik Kalda.

Põhjarannik ilmub viis korda nädalas teisipäevast laupäevani nii eesti kui ka vene keeles. Argipäeviti ilmub ajaleht kaheksaküljelisena ja trükitakse trükikojas Trükis. Laupäevane ajaleht trükitakse trükikojas Kroonpress osaliselt värvitrükis koos nädalalõpulisaga Laupäev ja telekavaga.

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Setud

Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal. Setude üldarv on ligi 10 000.

Vanavene kroonikais on setud tuntud kui Pihkva tšuudid. Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates suuremat osa Pihkva Emajõe (Velikaja) valgalast. Põhja pool ulatusid setude valdused Oudovani. Krivitšite hõimu saabudes 7. sajandil taandus osa setusid loodesse Ugandi maakonda, osa jäi kohale ja teatud määral venestus.

Tänapäeval elab suur osa setusid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setusid Venemaa poolele Petseri rajooni.

Setud on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid.

2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega loendisse muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud. Venemaa eesmärgiks on näidata, et setud ja Setumaa ei ole kuidagi seotud eestlaste ja Eestimaaga, ja et Setumaa on kuulunud soome-ugri rahvale nimega setud ja hiljem Venemaale.

Tartu–Koidula rongiliin

Tartu–Koidula rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis läbib Tartumaad, Põlvamaad ja Võrumaad.

Sellel liinil sõitis kuni 2013. aasta 31.detsembrini talveperioodil (septembrist maini) tööpäeviti mõlemal suunal üks rong, laupäeval sõitis kaks rongi Tartusse ja pühapäeval kaks rongi Koidulasse. Suveperioodil (juunist augustini) oli tööpäeviti mõlemal suunal kaks rongi, laupäeval sõitis kaks rongi Tartusse ja pühapäeval kaks rongi Koidula suunal.

Alates 2012. aastast sõidavad rongid suveperiooditi kuni Piusani. Alates 2014. aasta 1. jaanuarist seoses Elroni tulekuga sõidab talveperioodil iga päev mõlemas suunas 2 rongi ja vaid Koidulani. Suveperioodil maist augustini sõidab tööpäeviti 2 rongi Tartust Piusale ja laupäev ning pühapäev 3 rongi Tartust Piusale. Septembris sõidavad rongid Piusale vaid laupäeviti ja pühapäeviti.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

VI noorte laulu- ja tantsupidu

VI noorte laulu- ja tantsupidu oli noorte laulu- ja tantsupidu, mis toimus 3.–5. juulil 1987 Tallinnas.

Laulupidu kandis pealkirja "Rahu ja sõpruse vikerkaar" ja tantsupidu "Aastaring tantsuringis". Laulupidu toimus Tallinna lauluväljakul, tantsupeo etendused Komsomoli staadionil.Peol võis märgata ühiskonnamuutuste peegeldusi: peotuli süüdati küll veel Tõnismäe igavesest tulest, kuid esitusele tuli näiteks René Eespere laul “Ärkamise aeg”.Nii laulu- kui ka tantsupeol oli mitu etteastet pühendatud Oskar Lutsu 100. sünniaastapäevale.Laulupeo aujuhid olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Alfred Raadik. Tantsupeo üldjuht-pealavastaja oli Mait Agu. Laulu- ja tantsupeo korraldasid ENSV Haridusministeerium koostöös Õpetajate Täiendusinstituudi, ENSV Rahvaloomingu Maja ja Eesti Kooriühinguga.

Vaikne nädal

Vaikne nädal ehk suur nädal ehk kannatusnädal on nädal palmipuudepühast ülestõusmispühani.

Suur nädal on Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal, pärast ristisurma ja ülestõusmist on ta ilmunud vaid valituile.

Tähtsamad pühad sel nädalal on palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev; neile järgnevad ülestõusmispühad.

Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikuse nõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.