Laul

Laul (inglise keeles song, saksa keeles Lied) on muusikas üldmõiste vokaalmuusika žanritele, millesse kuuluvad heliteosed on loodud laulmiseks või mida esitatakse lauldes.

Laul võib olla ühehäälne või mitmehäälne.

Laulu esituskoosseis võib olla solist, vokaalansambel (sealhulgas duo, trio, kvartett, kvintett, sekstett, septett, oktett, nonett) või koor. Vastavalt esituskoosseisule võib laulul olla täpsustavaid nimetusi, näiteks

  • laulu, mida esitab üks laulja kas saatega või ilma, nimetatakse soololauluks
  • mitmehäälset laulu kas saatega või ilma nimetatakse ansamblilauluks, mille alažanrid on duett, tertsett jne. Kümnest lauljast suuremale vokaalansamblile laulmiseks mõeldud laulu nimetatakse lihtsalt ansamblilauluks.
  • koori esitatavat laulu nimetatakse koorilauluks

Laul võib olla rahvalaul või kunstlaul.

Laulu tekst võib koosneda luule- või proosavormis sõnadest. Laulu tekst võib olla nii olemasolevas kui ka väljamõeldud keeles, koosneda ainult üksikutest silpidest, foneemidest või üldse puududa. Laulu, millel tekst puudub, nimetatakse vokaliisiks.

Laul võib olla esitamiseks koos muusikainstrumentidega või ilma. Laulu võib esitada ka muusikainstrument.

Laul võib olla erinevas muusikastiilis.

Laul võib olla iseseisev muusikažanr või osa suuremast muusikažanrist, näiteks ooperi, oratooriumi või kantaadi osa võib olla retsitatiiv või aaria.

Laulul võib olla erinevaid esituskoha, -aja ja -olukorraga seotud funktsioone, näiteks kirikulaul, töölaul, pulmalual, massilaul, seltskonnalaul, jõululaul, joogilaul, sõjalaul jne

Laulud võivad moodustada suurvormi, näiteks vokaaltsükli.

Laulu esitamine võib eeldada erineva vokaaltehnika kasutamist, näiteks bel canto, kõnelaul, kõrilaul.

Laulu esitaja on laulja.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusikažanrist, laulu kui tegevuse kohta vaata artiklit laulmine, lindude laulu kohta vaata artiklit linnulaul.

Vaata ka

1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus 1957 oli 2. Eurovisiooni lauluvõistlus. See toimus 3. märtsil 1957 Saksamaal Frankfurdis. Sarnaselt esimese võistlusega oli tegemist veel eelkõige raadiosaatega, kuid märgatavalt oli tõusnud televisiooni kasutajate arv.

1957. aastal oli Itaalia esinduslaulu pikkus 5.09 minutit. Samal ajal Suurbritannia laul kestis vaid 1.52 minutit. Selle tõttu lisati reeglisse, et laulu maksimaalne pikkus on 3 minutit.

See oli esimene kord, kui žüriiga kontakteeruti telefoni teel, ning seati reegel, et oma riigi poolt ei saa hääletada.

Erinevalt eelmisest aastast olid sellel aastal lubatud ka duetid.

Lauluvõistluse võitis Holland.

1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli neljas Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 11. märtsil 1959 Cannes'is Prantsusmaal. Selle võitis Holland. Suurbritannia saavutas esimest korda teise koha, sellele kohale on riik tulnud veel 14 korral.

Peale lauluvõistluse lõppu esitati ainsat korda lauluvõistluse ajaloos uuesti esikolmiku laulud, mitte ainult võidulaul - kõigepealt Prantsusmaa kolmanda koha laul, siis Suurbritannia teise koha laul ning viimasena Hollandi võidulaul.

1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 10. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 20. märtsil 1965 Napolis Itaalias. Selle võitis Luksemburg.

Rootsi laul oli inglise keeles (kuigi riiklikus eelvoorus lauldi rootsi keeles), erinevalt kõikidest teistest lauludest (ka varasematel lauluvõistlustel), kui kõik laulud olid mõnes vastava riigi ametlikus keeles. Peale seda lisatigi järgmise aasta võistlusel vastav keelereegel, mis kehtis kuni 1972. aastani, ning uuesti 1977–1998.

1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 41. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 18. mail 1996 Oslos Norras. Võitis Iirimaa laul.

2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni Lauluvõistlus 2003 oli 48. Eurovisiooni lauluvõistlus. See toimus 24. mail 2003 Skonto Hallis Riias Lätis. Õhtujuhid olid Marie N (2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja) ja Renārs Kaupers, kes on Läti bändi Brainstormi solist. Brainstorm jäi 2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus kolmandaks. See oli teine kord, kui Eurovisiooni lauluvõistlus juhtisid kaks endist osalejat. Esimene kord toimus see aastal 1991. 2003. aasta Eurovisiooni võitis Türgi esineja Sertab Erener lauluga "Everyway that I can". Sertab Erneri laul oli tüüpiline Türgi poprütmiga laul. 2003. aastal laulis Türgi esimest korda Eurovisiooni ajaloos inglise keeles.

Belgiat esitav Urban Trad jäi teisele kohale. Nende laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles.

Kõige skandaalsem osaleja oli Venemaa duo t.A.T.u, kes omas juba enne Eurovisiooni suurt edu Euroopas. Lauluvõistlusel nad katkestasid proovid ühe laulja haiguse tõttu. Enne seda oli t.A.T.u lubanud šokeerivat esitamist, kuid nüüd jäi see ära. t.A.T.u oli kõige suurem favoriit, kuid kokkuvõttes jäi ta võitjast taha vaid kolme punktiga ja platseerus kolmandaks.

Hääletamisprotseduuri lõpus, enne viimase punktiandjariigi Sloveenia eel, oli võimalus võita kolmel riigil: Türgil, Venemaal ja Belgial. Sloveenia kinnitas Türgi võitjaks, andes Türgile kümme punkti. Kaksteist punkti andis Sloveenia küll Venemaale, kuid see ei tõstnud Venemaad esimeseks.

Suurbritannia duol Jeminil ei õnnestunud teenida mitte ühtegi punkti.

Venemaa protesteeris lõpptulemuste üle. Iiri televaatajate hääletus ebaõnnestus ja Iirimaa otsustas kasutada žüriid. Žürii ei andnud nii Venemaale kui ka Türgile mitte ühtegi punkti. Žürii kasutamine rahvahääletuse ebaõnnestumisel on Euroopa Ringhäälingute Liidu reeglite poolt täielikult lubatud.

2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 59. Eurovisiooni lauluvõistlus. See toimus 2014. aastal Taanis.

Taani sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Emmelie de Foresti laulu "Only Teardrops" võidule Malmös toimunud 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. See oli kolmas kord, kui Taani lauluvõistlust korraldas, viimati toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Taanis 2001. aastal. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 6. ja 8. mail, finaal 10. mail 2014. Osales 37 riiki, seda oli kaks riiki vähem kui aasta varem. Osalejariikide arv oli väikseim alates 2004. aastast.

Võistluse võitis Austria lauluga "Rise Like a Phoenix", mis sai 290 punkti.

Eesti Laul 2012

Eesti Laul 2012 oli neljas Eesti Laulu võistlus ja 19. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 18. veebruaril ja 25. veebruaril 2012 Eesti Televisiooni 4. stuudios. Finaal toimus avaliku kontserdina Nokia Kontserdimajas 3. märtsil 2012. Õhtujuhid olid Piret Järvis (poolfinaalid ja finaal), Taavi Teplenkov (finaal) ja Tiit Sukk (finaal). Lauluvõistlust korraldas Eesti Rahvusringhääling ning see kanti üle ETV vahendusel. Võitja sai Eesti Autorite Ühingult autasuks 2000 euro suuruse stipendiumi ning ta saadeti esindama Eestit 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele Bakuusse.

Eesti Laul 2013

Eesti Laul 2013 oli viies Eesti Laulu võistlus ja 20. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor. Lauluvõistluse formaat on sama, mis eelmisel aastal. Peeti kaks poolfinaali – 16. ja 23. veebruaril ja finaal 2. märtsil 2013. Finaalis said enim poolthääli Grete Paia ja Birgit Õigemeel. Nende laulud läksid uuesti publikuhääletusele, mille tulemusena tuli Eesti Laul 2013 võitjaks Birgit Õigemeel lauluga "Et uus saaks alguse". Birgit kogus 51% häältest.

Eestimaa Laul

Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Hiljem on sellise hulga osalejate võimalikkus siiski tugeva kahtluse alla seatud, kuna samavõrra rahvarohketel üldlaulupidudel on koos esinejatega platsil viibinud veidi üle 100 000 inimese. Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos ja sellel võistlusel osales seitse riiki.

Eurovisioni tunnusmeloodiaks on Marc-Antoine Charpentieri "Te Deum".

Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor

Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor on võistlus, mille võitja pääseb osalema Eurovisiooni lauluvõistlusele. Eesti eelvoor kannab alates 2009. aastast pealkirja "Eesti laul", aastatel 1993–2008 oli see "Eurolaul" (varem ka "Eesti eurolaul").

Getter Jaani

Getter Jaani (sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas) on Eesti laulja ja "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. Jaani saavutas saates 4. koha.

2010. aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street"

26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse Eesti Laul 2011 ja ta esindas Eestit 56. Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga "Rockefeller Street". Jaani lugu pääses finaali, kus tuli leppida 24. kohaga. Jaani lohutas ennast sellega, et vähemalt ületas Eesti need riigid, kes üldse finaali ei pääsenud.

Getter lõpetas Tallinna Kristiine Gümnaasiumis 9. klassi, pärast mida asus õppima Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-stilisti eriala.. Getter Jaani käis ka Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis. 2015. aastal lõpetas Getter Jaani Audentese e-gümnaasiumi.

Gregoriuse koraal

Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid muusikastiile, muusikažanre ja muusikavorme.

Gregoriuse koraal arenes välja juudi meloodiatest, mis olid kristlaste seas levinud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud idamaise värvingu ning lihtsustusid.

Gregorius Suure kirikureformi raames võeti kasutusele uus liturgia. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. 604. aastal valmis koraaliviiside valikkogumik ehk Gregoriuse antifonaarium. Sellest alates hakati kristlikel jumalateenistustel kasutama üksnes seal avaldatud viise.

Gregoriuse koraali lauldi a cappella, sest tolleaegses kirikus oli muusikainstrumentide kasutamine keelatud. Olenevalt liturgiast võis gregoriuse koraali esitajaks olla kas solist või lauljate rühm.

Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekstid olid kanoniseeritud palved või ülistus Jumalale, Jeesusele, neitsi Maarjale või pühakutele.

Gregoriuse koraali meloodia ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi noodikirja märke, neumasid.

Mitmehäälsuse puhul oli gregoriuse koraal tihti cantus firmuse aluseks.

Jaan Tätte

Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja.

Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha.

Sündis velsker Jaan Tätte peres.

Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu.

1990–2003 oli Jaan Tätte Tallinna Linnateatri näitleja. Alates 2003. aasta septembrist oli sama teatri näitekirjanik.Jaan Tätte on abielus Margit Tättega. Neil on pojad Jaan Tätte juunior ja Kunter Tätte.

Jarek Kasar

Jarek Kasar (esinejanimega Chalice; sündinud 3. aprillil 1983) on eesti helilooja, laulja ja sõnadekirjutaja.

Muusikukarjääri alustas ta räpparina, kuid tema muusikalistes katsetustes on segatud elektrooniliste ja sageli eklektiliste kompositsioonidena musitseerimistraditsioone üle maailma, alates Aafrika päritolu rahvamuusikast kuni tänapäevase elektroonilise rokini välja.

Esimene album ilmus 2003 ja kandis nime "Ühendatud inimesed" ning tema laul "Minu inimesed" oli ühendkooride loona (solist Jarek Kasar) kavas ka 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeol "Ilmapuu". Aastal 2011 esitas ta Põhuteatris oma esimest ooperit "Katuselt". Teatri NO99 repertuaaris on olnud tema muusikal "Lindmees".

Jarek Kasar on palju muusikalist koostööd teinud ja kontserte andnud koos Tõnis Mäega (nt Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontserdid “See on, laps, meie muld” 2011, sõbrapäevakontsertide sari 2015 ja 2018, kontsert "Aias" 2015 jne). 2014. aastal osalesid mõlemad ka Kanal 2 sarisaates "Laula mu laulu".

2009. aastal jõudis tema loodud ja esitatud laul "Nelikümmend" lauluvõistluse "Eesti laul 2009" finaali.

2015. aastal osales Jarek Kasar kohtunikuna TV3 sarisaates "Eesti otsib superstaari".

Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel

Kreeka osales Eurovisiooni lauluvõistlusel esimest korda 1974. aastal. Esimesel korral esindas Kreekat Marinella, kelle esituses kõlas laul "Krasí, thálassa ke t'agóri mou" (Κρασί, θάλασσα και τ' αγόρι μου), mis kogus võistlusel 7 punkti ning pidi leppima 11. kohaga. Juba järgmisel aastal, 1975. aastal, Kreeka eemaldus lauluvõistluseks. EBU sõnul oli tegu "teadmatutel põhjustel". Kuigi nüüdseks on avastatud, et eemaldumine oli protest Türgi debüüdi ja Türgi poolt toime pandud Küprose invasiooni vastu, naasis Kreeka juba aasta hiljem võistlusse ning osales kõikidel edasistel võistlustel kuni 1982. aastani. 1982. aastal Kreeka diskvalifitseeriti lauluvõistlusest kui avastati, et Kreeka esinduslaul "Sarantapente Kopelies" (Σαρανταπέντε Κοπελιές) oli varem avalikustatud laul. Laul oli kirjutatud tuntud kreeka folklaulu põhjal ning seega rikkus Kreeka laul reegleid.

Kreeka on eemaldunud lauluvõistlusest veel 1984. aastal, mil põhjuseks oli kõikide võimalike laulude "madal kvaliteet". ERT otsust oli eemalduda. Riik on eemaldunud ka 1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusest, 1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusest ja 2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusest. Kokku on riik olnud eemal kuuel korral.

Kreeka polnud enne 2000. aastaid edukas riik Eurovisioonil. Riigi parim tulemus oli 5. koht, mis saavutati kahel korral: 1977. ja 1992. aastal. Alates naasmisest 2001. aastal on Kreekat saatnud lauluvõistlusel edu. Kaheksa võistluse peale on riik olnud esiviie hulgas kuuel korral.

2001. aastal Kopenhaagenis esindas Kreekat duo Antique, kes lauluga "Die For You" saavutas 3. koha võitja Eesti ning korraldajamaa Taani järel. Kahel järgmisel aastal pidi Kreeka leppima 17. kohaga. 2004. aastal Istanbulis esindas riiki Sákis Rouvás lauluga "Shake It", laul pääses edasi esimesest lauluvõistluse poolfinaalist ning jäi kolmandaks lauluvõistluse finaalis. 2005. aastal esindas Kreekat Élena Paparízou, kes oli varem osalenud lauluvõistlusel 2001. aastal Antique solistina. Nüüd esindas Paparízou riiki lauluga "My Number One". Enne võistlust oli tegu suure favoriidiga ning Kreeka ka lauluvõistluse võitis. Paparízou laul kogus suurt edu üle terves Euroopas, sisenedes mitmetesse edetabelitesse, sealhulgas ka USA Billboardi edetabelisse. Eurovisiooni lauluvõistluse 50. aastapäeva üritusel "Õnnitlused: 50 aastat Eurovisiooni lauluvõistlust" valiti välja kõige parem ja meeldejäävam eurolaul läbi aegade. Kreeka võidulaul "My Number One" saavutas seal neljanda koha.

2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Kreekat lauljatar Kalomira, kelle esituses kõlanud "Secret Combination" võitis esimese poolfinaali jättes kolmandale kohale lauluvõistluse võitja Venemaa. Finaalis saavutas laul taas kolmanda koha. 2009. aastal esindas Kreekat taas Sákis Rouvás, kes esitas laulu "This Is Our Night" ning saavutas sellega 7. koha.

Kreeka osales ka 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel ja saavutas poolfinaalis teise ja finaalis kaheksanda koha. 2011. aastal sai Kreeka poolfinaalis esimese ja finaalis seitsmenda koha.

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel ei jõudnud Kreeka esimest korda poolfinaalist edasi, kui oma poolfinaalis saadi 16. koht.

Ott Lepland

Ott Lepland (sündinud 17. mail 1987 Tallinnas) on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. Aastal 2012 esindas Ott Lepland EestitEurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul "Kuula" saavutas 6. koha. Lepland kuulub ansambli Vallatud Vestid koosseisu.

Rahvuseepos

Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.

Suur tamm

"Suur tamm" on eesti rahvalaul, mis jutustab suurest tammest ja selle raiumisest.

"Suure tamme" sarnaseid variante tuntakse ka Karjalast.

Pärimusteadlaste hulgas on üsna levinud hüpotees, et see laul on läänemeresoomlaste mütoloogia ilmapuu lugu. Sellisena vastaks suurele tammele skandinaavia mütoloogias saarepuu Yggdrasil. Ühes ersa laulus on ilmapuu kask.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.