Laguun

Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. Morfoloogiliselt sarnanevad laguunidega väga limaanid.

Sõltuvalt mereühendusest kasutatakse laguuni kohta ka sarnasetähenduslikke termineid säärlõugas, haff, rannikulaguun ja rannikujärv.

Laguune asub ka Läänemere rannikualadel.

Atollide laguunid

Laguuniks nimetatakse ka atollide keskel asuvaid enamasti merega ühenduses olevaid veekogusid.

Vaata ka

Abajas

Abajas (ka lõugas) on väike madal laht.

Abajas võib olla nii mere kui ka järve osa. Abajad on sarnaselt teiste lahtedega tavaliselt tuulte eest kaitstumad kui avavesi ning seal on kujunenud hüdroloogilised tingimused, mis erinevad veidi külgneva vee(kogu) omadustest.

Abajad võivad piisava sügavuse ja tuulte ning lainete eest varjatuse korral olla headeks sadamakohtadeks.

Atoll

Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.

Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele vulkaanilise tekkega ookeanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30 °C. Sellest saab järeldada, et atollid esinevad madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele sobib hästi lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede (näiteks Amazonas) suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 m merepinnast, sest koos korallidega sümbioosis elavad üherakulised vetikad vajavad fotosünteesiks valgust.

Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enam-vähem ümara kujuga laguun. Selle teooria pakkus esimesena välja Charles Darwin ja see on teadlaste seas aktsepteeritud tänaseni.

Belau

Belau (ka Palau, ametlikult Belau Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesia regioonis, umbes 500 kilomeetrit Filipiinidest idas. Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal.

Brooke Shields

Brooke Christa Shields (sündinud 31. mail 1965) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell. Tema tuntumate filmide seas on "Kena tüdruk" ja "Helesinine laguun", teleseriaalidest "Siin Susan", "Kuumad 70ndad" ja "Huulepulgadžungel".

Buada laguun

Buada laguun on järv Nauru saarel, Nauru suurim siseveekogu.

Ta paikneb saare edelaosas Buada ringkonnas 1,3 km kaugusel mererannast 4–5 m merepinnast madalamal, keset kesklava asetsevas 12 ha suuruses soolohus.

Laguuni pindala on 3–4 ha (suurim pikkus 280 m, suurim laius 140 m), suurim sügavus 5 m, keskmine sügavus 1–2 m.

Võrreldes Okeaania atollide laguunidega on Buada laguun üsna väike. Ta on kujunenud endise atolli laguunist tektooniliste liikumiste toimel.

Saari laguunis ei ole.

Laguuni lähedal on Arenibeki küla ja Buada kabel.

Buada laguuni peetakse Nauru saare kauneimaks kohaks.

Geomorfoloogia mõisteid

Siin on loetletud geomorfoloogiaga seotud mõisteid.

Jamaica laht

Jamaica laht (inglise keeles Jamaica Bay) on laguun, mis asub Long Islandi lõunaküljel saare läänepoolseima osa lähedal. Laht on ühenduses New Yorgi alamlahega läänes ning seda eraldab Atlandi ookeanist Rockaway maasäär lõunas.

Lahte ulatub John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaama stardirada.

Jarvise saar

Jarvise saar on 4,5 ruutkilomeetri suurune asustamata atoll, mis asub Vaikse ookeani lõunaosas, koordinaatidel 0°22′ lõunalaiust ja 160°01′ läänepikkust, umbes poolel teel Hawaii ja Cooki saarte vahel.

Jarvise saar on Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala. Saart haldab Ühendriikide siseministeeriumi kalandus- ja loodusteenistus (U.S. Fish and Wildlife Service) osana riiklikust looduskaitsealade süsteemist. Erinevalt enamikust atollidest on Jarvise saare laguun täiesti kuiv.

Esimeste eurooplastena märkasid saart 21. augustil 1821 meeskonnaliikmed Briti laevalt Eliza Francis (või Eliza Frances), mida juhti kapten Brown ning mille omanikud olid Edward, Thomas ja William Jarvis. Märtsis 1857 arvasid Ühendriigid Jarvise saare Guano Islands Acti alusel enda omandiks ning annekteerisid formaalselt 27. veebruaril 1858.

Saarel paikneb 1935. aastal rajatud alalise asustuseta asula nimega Millersville, mis sai nime USA õhukaubanduse ministeeriumi ametniku järgi.

Kingmani riff

Kingmani riff on suuresti veealune asustamata kolmnurkne korallriff, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas, ligikaudu poolel teel Hawaii saarte ja Ameerika Samoa vahel, koordinaatidel 6°23′ põhjalaiust ja 162°25′ läänepikkust. Riff jääb lähimast saarest, Palmyra atollist, 67 km (36 meremiili) loodesse ning Honolulust 1720 km (930 meremiili) lõunasse.

Kingmani riff on Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala. Saart haldab Ameerika Ühendriikide siseministeerium ja see on avalikkusele suletud.

Rifi laguun on lääneosas 82 meetrit sügav. Kogu rifi välisservaga piiratud ala on 76 ruutkilomeetrit. Idaserval asub kaks väikest kuivamaariba, mis koosnevad korallipurust ja suurtest merikarpidest, nende pindala on vastavalt 8000 ja 4000 ruutmeetrit ning rannajoon 3 kilomeetrit. Rifi kõrgeim punkt ulatub vähem kui 1,5 meetrit üle merepinna ning on enamiku ajast veega kaetud. See muudab Kingmani rifi meresõidule ohtlikuks. Rifil pole loodusvarasid ega toimu majandustegevust.

Kingmani rifi avastas 14. juunil 1798 Ameerika kapten Edmund Fanning laeval Betsey. Kapten W. E. Kingman, kelle nime saar kannab, kirjeldas seda 29. novembril 1853. Ameerika Ühendriigid arvasid selle oma territooriumi hulka nime Danger Reef all 1856. aastal Guano Islands Actiga. Lorrin A. Thurston annekteeris selle Ameerika Ühendriikidele formaalselt 10. mail 1922.

Kura laht

Kura laht (leedu Kuršių marios, vene Куршский залив, Kuršski zaliv) on Läänemere kagusopis asuv madal, poolsuletud, loodeteta, magedaveeline laht – laguun. Põhiline sissevool tuleb Nemunase jõest ning Kura lahest omakorda väljavool Läänemerre. Avamerest eraldatud luitelise Kura säärega. Lahe veetase on avamere omast 12-15 cm kõrgem.

Poliitiliselt jaotub Kura laht kahte ossa: põhjapoolne osa kuulub Leedule ja lõunapoolne osa Venemaale.

Laht

Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Limaan

Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.

Limaanid moodustuvad aeglaselt vajuval rannikul. Maasäär või barr võivad moodustuda merelainete kokkukuhjatud rannasetetest või jõeveega kaasa liikunud uhtainete settimisel suudmealale. Viimasel juhul on tegemist fluviaalse pinnavormiga.

Merest täielikult eraldatud limaani nimetatakse limaanijärveks. Enamasti on limaanid riimveelised, kuid magevee juurdevoolu kahanedes võivad olla ka üsna soolased.

Rohkelt leidub limaane Musta mere ja Aasovi mere rannikul (Dnepri limaan, Bugi limaan, Dnestri limaan jt).

Limaaniga väga sarnane rannikutüüp on laguun, mille põhimõtteline erinevus on nende geneesis.

Mesolóngi laguun

Mesolóngi laguun (Λιμνοθάλασσα Μεσολογγίου, Limnothálassa Mesolongíou) on Kreeka lääneosas Aitoolia-Akarnaaniast lõunas asuv madal laguun. Laguun on ühenduses Joonia mere osaks oleva Pátra lahega.

Laguuni pikkus on ligikaudu 15 kuni 20 kilomeetrit ning veekogu meenutab kujult kolmnurka.

Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon kasutas veekogu kohta nime Kynia.

Kuigi laguuni suurim sügavus on mitu meetrit, on suuremas osas laguunis sügavus vaid üle poole meetri. Laguuni ümbritsevad saared ning nende soiste kallaste lähedal on sügavus vaid 10 sentimeetrit. 20. sajandil laguun osaliselt kuivendati ning osa laguunist võeti kasutusele põllumaadena.

Nauru

Nauru [na'uuru] on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel. See on maailma väikseim saareriik ja maailma väikseim sõltumatu vabariik. Naurul puudub ametlik pealinn.

Naurule lähim saar on Kiribatile kuuluv Banaba saar, mis asub 300 kilomeetrit idas.

Saare pindala on 21,30 km². On nimetatud ka teisi arve, millest väikseim on 20,7 km². Ta on pindala poolest maailma riikide seas 192. kohal (väiksemad on ainult Vatikan ja Monaco). Nauru rannajoone pikkus on umbes 30 km.

Saarel leidus fosforirohket guaanot, mille kaevandamine tõi suurt tulu. Selle ebaotstarbekas kasutamine tõi kaasa aga riigi majanduse laostumise, saareelanike tervise allakäigu ja looduskeskkonna ulatusliku kahjustumise. Seetõttu esitatakse Naurut sageli kui hoiatavat näidet.

Rannik

Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir on lahepärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merepoolsemate saarte merepoolseid külgi.

Rannik jaguneb üldjuhul järskrannikuks ja laugrannikuks. Viimane jaotatakse järsakrannikuks ja lauskrannikuks. Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik.

Togo järv

Togo järv on laguun Togo lõunarannikul umbes 20 km Lomést ida pool.

Laguuni geograafilised koordinaadid on 6° 15′ N, 1° 25′ E. Selle kaldal asuvad suuremad asulad on Togoville, Badougbe ja Agbantokopé.

Togo järve pindala on 64 km². Atlandi ookeanist eraldab teda kitsas rannariba.

Järvest püütakse muu hulgas karpkala, merikeelt ja kammeljat. Lähedaste asulate elanikud käivad järvel veesporti harrastamas.

Tombolo

Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.

Tombolo on tavaliselt laugete nõlvadega. Ta koosneb veeristest, kruusast ja liivast.

Tüüpiline tombolo tekib lainete refraktsiooni tagajärjel. Kui laine läheneb saarele ja jõuab selle läheduses madalasse vette, siis tema liikumine aeglustub. Seejärel laine murdub või paindub: laine see osa, mis möödub saarest kaugemalt, jätkab liikumist sügavamas vees, ei aeglustu ja jõuab sama ajaga kaugemale. Laine paindub saarest mõlemalt poolt mööda ning kusagil teisel pool saart on koht, kus laine saarest kummaltki poolt möödunud osad kokku saavad. Kui tuuled ja hoovused on püsivad, siis kaldub ka laine iseendaga kokkusaamise koht olema umbkaudu püsiv. Kui laine kannab endaga tahkeid aineosakesi, siis kipuvad need selles kohas põhja settima, sest kummaltki poolt tulevad lained piltlikult öeldes kustutavad teineteist ära ja puudub jõud, mis aineosakesi üleval hoiaks. Mida rohkem ainet saare tagumisse külge settib, seda enam kaotavad lained seal jõudu ja seda enam kuhjavad nad sinna uut ainet. Kui osakesed on pikka aega saare taha settinud, siis lõpuks kerkib setetest moodustunud maariba veepinnast kõrgemale.

Tombolod näitavad kaldajoone muutlikkust. Suhteliselt väike maalapp, sel juhul saar, muudab oluliselt lainete liikumise ja setete ladestumise viisi.

On juhtunud, et saare ja mandri vahele moodustub kaks tombolot, mille vahele jääb väike laguun. Lõpuks täitub ka laguun tavaliselt settega.

Eestis oli Antsülusjärve ajal tombolo Toompea ja Tõnismäe vahel, aga keskajal see enamjaolt tasandati Tallinna kaitsekindlustuste ja vallikraavi rajamise käigus.

Veneetsia laguun

Veneetsia laguun on laguun Aadria mere Veneetsia lahe loodekaldal. Laguunis asub Veneetsia linn.

Laguuni itaalia- ja veneetsiakeelsest nimest Laguna Veneta, mis on seotud ladinakeelse sõnaga lacus ('järv'), on tulnud soolase veega madala ja suletud lahe kohta rahvusvaheliselt kasutatav sõna "laguun".

Veneetsia laht

Veneetsia laht (ka Venezia laht) on laht Aadria mere põhjakaldal.

Laht piirneb läänes Po deltaga ja idas Istra poolsaarega. Lahe loodekaldal asub Veneetsia laguun.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.