Lõuna

Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi. Lõunas asub Päike keskpäeval.

Tähis S on pärit saksa keelest Süden ja inglise keelest south.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ilmakaarest; lõunasöögi kohta vaata artiklit Lõunasöök.
Kompass de S
.gs

.gs on Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1997. aastast.

Aafrika

Aafrika on maailmajagu.

Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.

Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel.

Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametlikest keeltest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925.

Keel on levinud Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Lõuna-Aafrika Vabariigis on see 6,2 miljoni inimese emakeel ning seda oskab seal veel 4 miljonit inimest. Afrikaani keel on seal emakeeleks umbes 60 protsendil sealsetest valgetest (afrikandritele) ja umbes 85 protsendil sealsetest värvilistest. 2001. aastal oli afrikaanikeelseid elanikke Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 13,3%. Inglise keel on hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma. Namiibias on kõnelejaid 146 000.

Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Grammatika on võrreldes hollandi keelega tunduvalt lihtsustunud. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.

Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.

Ameerika

Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Maailmajakku kuuluvad Põhja-Ameerika manner ja Lõuna-Ameerika manner ning neid ümbritsevad saared.

Aserbaidžaan

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjas Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunas Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodes Gruusia ja läänes Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.

Atlandi ookean

Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ja põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse tavaliselt ekvaator.

Atlandi ookeani põhjaosas asus palju väiksemaid meresid: Vahemeri, Mehhiko laht, Kariibi meri, Läänemeri, Hudsoni laht, Põhjameri, La Manche, Iiri meri ja Saint Lawrence'i laht. Mõnele Atlandi ookeani osale on pandud omaette nimi, kuid nende osade piire pole täpselt kindlaks määratud. Sellised on näiteks Sargasso meri, Bahama meri ja Labradori meri.

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.

Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.

Euroopa

Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtši nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.

Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning 2017. aasta andmete järgi elab seal 739 139 855 inimest .Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust.

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).

Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.

Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.

Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.

Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi statuudiga 1954. aastast.

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Aastatel 1918–1929 oli selle liitriigi ametlikuks nimeks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik. Aastast 1929 sisaldus riigi kõigis nimedes ametlikult sõna Jugoslaavia.

Enne lagunemise algust koosnes Jugoslaavia kuuest liiduvabariigist: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (mille koosseisus olid autonoomsete üksustena Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia.

Tänapäeval kutsutakse endist Jugoslaaviat, mis ei ole Euroopa Liiduga ühinenud Lääne-Balkaniks.

Koosa keel

Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos. Koosa keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, Atlandi keelkonda ja bantu keelte S-rühma nguni alarühma keelte alla. Koosa keele lähimad sugulased on teised nguni keeled: suulu, nbedele ja svaasi keel. Koosa keelt on suuresti mõjutanud kokkupuude khoisani keeltega. Sellest annab tunnistust imihäälikute olemasolu. Arvatakse ka, et ligikaudu 15% koosa keele sõnavarast moodustavad khoisani laenud. Tänapäeval on koosa keelde laenanud sõnu ka afrikaani ja inglise keelest. Koosa keel on levikult teine kodune keel Lõuna-Aafrikas, jäädes alla vaid suulu keele. Olles üks üheteistkümnest Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvuskeelest, õpetatakse seda nii sealsetes alg- kui ka keskkoolides. Lõuna-Aafrika Vabariigis kõneleb seda keelt umbes 7 790 000 inimest (2006). Kokku on aga koosa keele kõnelejaid 7 817 300.

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.

2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse:

Argentina

Boliivia

Brasiilia

Colombia

Ecuador

Falklandi saared (Malviini saared)

Guyana

Paraguay

Peruu

Prantsuse Guajaana

Suriname

Tšiili

Uruguay

Venezuela

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Keeleliselt ja kultuuriliselt mõistetakse Lõuna-Eesti all eelkõige lõunaeesti keele leviala.

Eesti Statistikaamet arvab Lõuna-Eesti alla Jõgeva, Põlva, Tartu, Viljandi, Valga ja Võru maakonna.

Lõuna-Korea

Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².

Maismaapiir (238 km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast Põhja-Koreaga, koos millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch Kuula ) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.

Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel, mis on praegu regionaalkeel.

Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa murdeil, mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Kirjakeele tähtis arendaja oli Martin Luther. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele.

Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjustatud eesti keele sõnavarast ja lauseehitusest. Omakorda on saksa keel mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte.

19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli saksa keel oluline teaduskeel.Tänapäeval on saksa keel riigikeel Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis ja Luksemburgis ning on ametlik keel veel Itaaliasse kuuluvas Lõuna-Tiroolis ja Belgias Saksa piiri ääres olevas saksakeelses Belgia kogukonnas. Alates Namiibia iseseisvumisest 1984 kuni 1990 oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest.

Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes Brasiilia, Itaalia (Trentino), Kasahstani, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Taani, Tšehhi, Ungari, Venezuela ja Venemaa osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse Šveitsi kaardiväe haldus- ja käsukeel.

Tšiili

Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.

Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.

Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, ida-lääne suunas vaid 430 km.

Värvilised

Värvilised (afrikaani keeles Kleurlinge või Bruin mense, inglise keeles Coloureds) on segapäritoluga rassigrupp Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias.

Värvilised on tekkinud khoisani rahvaste, bantude, eurooplaste ja mitmete Aasia päritolu rahvusgruppide segunemise tulemusel.2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Lõuna-Aafrika Vabariigis 4 615 401 värvilist, kes moodustasid riigi elanikkonnast 8,9%. Kõige rohkem elas värvilisi Lääne-Kapimaa provintsis, kus neid loendati 2 840 404 ja nad moodustasid 48,8% elanikkonnast. Ida-Kapimaa provintsis elas värvilisi 541 850 (8,3% elanikkonnast), Põhja-Kapimaa provintsis 461 899 (40,3% elanikkonnast) ja Gautengi provintsis 423 594 (3,5% elanikkonnast). 3 442 164 värvilist (75,8%) pidas emakeeleks afrikaani keelt ja 945 847 (20,8%) inglise keelt. Suurem osa afrikaani keelt emakeeleks pidavaid värvilisi on kakskeelsed ja nad kõnelevad ka inglise keelt.Namiibias elas 1996. aastal hinnanguliselt 125 000 värvilist.

Zimbabwe

Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.

Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valgete vähemuse valitsus ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida rahvusvaheliselt tunnustati.

Zimbabwel on kolm ametlikku keelt: inglise, šona ja ndebele. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Afrika Kompaniilt.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.