Kuum täpp

Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.

Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. Kuumad täpid on tihti seotud suurte magmaprovintsidega. Näiteks Dekkani basaltplatoo on suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina Réunioni saare all.

Atlandi ookeanis paikneb üks kuum täpp otse ookeani keskahelikul moodustades Tristan da Cunha saare. Ka Islandi saar paikneb kuuma täpi kohal.

Kuuma täpi magma on enamasti basaltse koostisega ning tavaliselt ei põhjusta märkimisväärseid plahvatusi ega maavärinaid.

Tavaliselt arvatakse, et kuumad magmavoolud saavad alguse väga sügavalt Maa välistuuma ja vahevöö piirilt. Sellele arvamusele pani aluse kuumade täppide teooria looja John Tuzo Wilson. Viimasel ajal on aga selles kahtlema hakatud. Vähemalt osadel juhtudel tundub, et kuuma täpi magma ei pärine nii sügavalt.

Vaata ka

Välislingid

Kuum punkt

Kuum punkt (inglise keeles hot spot või hotspot) on väike kõrge aktiivsusega piirkond keset madala aktiivsusega ala. Terminit kasutatakse eri valdkondades.

Kuum punkt ehk kuum täpp on geoloogias muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiva vulkaanilise aktiivsusega ala.

Kuum punkt on ökoloogias või biogeograafias piirkond, kus on väärtuslik ja rikkalik biodiversiteet. Eriti on see nimetus (ka "valupunkt, ohupunkt, tulipunkt") kasutusel puhul, kui piirkonna biodiversiteet on sattunud hävimisohtu.

Maateaduste mõisteid (K)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega.

Midway saared

Midway saared, ka Midway saar või Midway atoll, on Vaikses ookeanis asuvad saared, mille pindala on 6,2 ruutkilomeetrit.

Varem asus seal USA õhu- ja mereväebaas. Tänapäeval on saared looduskaitseala.

Geograafilised koordinaadid on 28° 13′N 177° 22′W.

Midway avastati 5. juulil 1859 ja sai nime asukoha järgi, mis on Aasiast ja Ameerikast võrdsel kaugusel.

Seal toimus 4. juunil 1942 Midway lahing.

Neptuun

Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 aü kaugusel. Neptuun nimetati vanarooma mütoloogia vetejumala Neptunuse järgi.

Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte empiirilise vaatluse põhjal. Prantsuse astronoom Alexis Bouvard järeldas Uraani orbiidi ootamatute muutuste põhjal, et selle orbiit on häiritud tundmatu planeedi tõttu.

23. septembril 1846 vaatles Johann Galle Neptuuni teleskoobiga vaid ühe kraadi kaugusel asukohast, kus see Urbain Le Verrier' ennustuse järgi pidi paiknema. Peagi avastati ka Neptuuni suurim kaaslane Triton; ülejäänud 13 kaaslast leiti alles 20. ja 21. sajandil. Neptuuni kauguse tõttu Maast on selle näiv suurus väike, mis teeb ka selle uurimise maapealsete teleskoopidega keeruliseks. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmosesond: Voyager 2 25. augustil 1989. aastal. Hubble'i kosmoseteleskoobi ja suurte adaptiivse optikaga maapealsete teleskoopide ehitamine on võimaldanud teha täpsemaid vaatlusi.

Koostiselt sarnaneb Neptuun Uraaniga, mõlemad aga erinevad ülejäänud kahest hiidplaneedist Jupiterist ja Saturnist. Sarnaselt Jupiteri ja Saturni atmosfääriga koosneb ka Neptuuni atmosfäär peamiselt vesinikust ja heeliumist ning sisaldab veel väikeses koguses süsivesinikke ja võib-olla ka lämmastikku. Madala keemistemperatuuriga ainete, nagu näiteks vee, ammoniaagi ja metaani osakaal on aga Neptuuni atmosfääris suurem. Neptuuni sisemus koosneb peamiselt eelmainitud madala keemistemperatuuriga ainetest ning rauast, niklist ja silikaatidest. Planeedi välispinnal leiduv metaan on osaliselt planeedi sinise värvuse põhjustajaks.Erinevalt Uraani hägusest ja suhteliselt ilmetust atmosfäärist on Neptuuni atmosfääris nähtavad aktiivsed ilmastikumustrid. Kosmosesondi Voyager 2 möödalennu ajal 1989. aastal asus planeedi lõunapoolkeral Suur Tume Laik, mida võiks võrrelda Jupiteri Suure Punase Laiguga. Ilmastikumustreid põhjustavad Neptuunil puhuvad tugevad tuuled, mille kiirus võib ulatuda 2100 kilomeetrini tunnis; need on kõige võimsamad tuuled kogu Päikesesüsteemis. Suure kauguse tõttu Päikesest on Neptuuni välisatmosfäär Päikesesüsteemis üks külmemaid kohti: seal võib temperatuur pilvede ülemisel piiril olla lausa 55 K (−218 °C). Planeedi tuuma temperatuur on umbes 5400 K (5100 °C). Neptuunil on nõrga heledusega killustunud rõngaste süsteem, mis avastati 1968. aastal tehtud fotode järgi 1982. aastal ja mille olemasolu tõestati alles Voyager 2 möödalennuga 1989. aastal.

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid. Siia kuuluvad vaid tähtsamad kristalsed kivimid, täielikuma kiviminimede loendi leiad Kivimite loendist.

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Saare mõiste alla ei mahu kivid ja mandrid. Seega otsustab suurus, kas tegemist on saarega või mitte. Kindlat suuruse alammäära ei saa siiski anda. Ülempiiriks on väikseim manner Austraalia.

Enamasti mõeldakse saarte all meresaari, kuid ka jõe- ja järvesaared on saared.

Väikseid saari nimetatakse laidudeks, rahudeks, nasvadeks, mäkkideks, kivideks, kuivadeks jne.

Üksteisele lähedal asuvad saared moodustavad saarestiku.

Vaikse ookeani laam

Vaikse ookeani laam on laam, mis moodustab suurema osa Vaikse ookeani põhjast.

Vaikse ookeani laam külgneb Põhja-Ameerika, Filipiini, Austraalia, Antarktise, Nazca, Juan de Fuca ja Kookoslaamaga. Laama keskel asub kuum täpp, mille kohal paikneb Hawaii saar.

Vulkaan

Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.

Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on tegevvulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil.

Kõrgeim vulkaan Maal on Tšiili ja Argentina piiril asuv Ojos del Salado (6879 m), teisel kohal on Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil, mis küündib ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemale.

Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.