Kuulo Vahter

Kuulo Vahter (sündinud 13. augustil 1954 Tallinnas) on eesti kunstnik, karikaturist, šaržimeister ja laulja.

K. Vahter
Kuulo Vahter

Elulugu

Kuulo Vahter lõpetas aastal 1972 Tallinna 10. Keskkooli.[1] Kunstihariduse sai ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1980. aastal graafika erialal.

Töötas kirjastuses Perioodika ja huumoriajakirjas Pikker kunstilise toimetajana. 12 aastat (1987–1999) laulis kutselise lauljana I tenorit Eesti Rahvusmeeskooris.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Looming

Kuulo Vahter on aastast 1998 vabakutseline kunstnik. Kõige rohkem on ta maalinud ja joonistanud portreesid ja šarže. Portreejoonistuste arv on üle 40 000. Karikatuure on teinud juba aastast 1967, kui oli 13-aastane. Neid on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades nii Eestis kui ka välismaal.

Ta on Tallinna Islandi väljakule plaanitud vastupanuliikumise monumendi konkursil võitnud töö "Murtud müür" idee autor. Kaasautor oli klaasikunstnik Ivo Lill, arhitekt Ain Rööpson.

Võttis osa Vabadussõja võidusamba konkursist, kus osales tööga "Triumfikaar". See oli jääd meenutavast klaasist, seestpoolt valgustatud monument.

2013 märtsil toimus Linnamuuseumis isikunäitus "22 Eestit"[2]

Raamatud

  • Turisti sõnaraamat, 2005
  • Conversing while Travelling, 2005
  • Matkailijan sanakirja, 2006
  • Wortschatz für Reisenden, 2005
  • Suomalais-Virolainen Matkailijan taskusanakirja/Suomalais-Virolainen eksytyssanakirja, 2000
  • Edgar Spriit – karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja Rein Lauks, (Perioodika, 1988), ISBN 5797901358

Näitused

  • 2007 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis karikatuurinäitus koos karikaturistidega – Kuulo Vahter, Aarne Vasar, Janno Põldma, Peeter Ernits, Tõnis Teemaa, Olimar Kallas, Ants Kasesalu, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, Felix Kark, Teet Kallas, Elmar Rõugas, Mati Kütt, Ants Kasesalu, Tõnu Puustusmaa, Jüri Aljak.
  • 2011 Anija valla kultuurikeskus, graafika
  • 2011 Jannseni galerii, maal ja graafika
  • 2012 Eesti kontserdi fuajee, portreemaalid
  • 2013 Ed Vilde muuseumi Kastellaanimaja galerii, 22 EESTIT
  • 2013 Viljandi, Linnu tn 4, 22 EESTIT
  • 2013 Abja Kultuurimaja fuajee, graafika
  • 2013 Vanemuise kontserdimaja, 22 EESTIT
  • 2014 Toompea lossi galerii, Eesti riigimehed
  • 2014 Glehni loss, juubelinäitus maal ja graafika
  • 2014 Nõmme muuseum, juubelinäitus
  • 2014 Padise rahvamaja, graafika
  • 2014 Pärnu haigla galerii, portreemaalid
  • 2015 Karksi valla kultuurikeskus, 22 EESTIT
  • 2018 Nõmme maja, Paeriigi portreed

Isiklikku

Kuulo Vahteri isa Artur Vahter (1913–2004) oli muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog, Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor. Abikaasa Aleksandra Kurvits-Vahter.

Viited

  1. http://www.myebook.com/ebook_viewer.php?ebookId=127689
  2. http://linnamuuseum.ee/vilde/kastellaanimaja-galerii/arhiiv-2013/

Välislingid

13. august

13. august on Gregoriuse kalendri 225. (liigaastal 226.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. juuli (1901–2099).

Aarne Vasar

Aarne Vasar (18. oktoober 1949 Tallinn – 6. juuni 1994 Tallinn) oli eesti kunstnik.

Aldo Roomere

Aldo Roomere (sündinud 1. jaanuaril 1950 Tallinnas) on eesti karikaturist ja tõlkija.

Lõpetas Tallinna 7. Keskkooli 1968. aastal. Õppis aastatel 1977–1981 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis disaini. Juba kooli ajal töötas aastatel 1967–1968 ETKVL-i reklaamikombianaadis. Hiljem töötas seitse aastat Vabariiklikus Raamatukaubastus kunstnikuna. On töötanud Tallinnfilmis assistendina. Kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.Tema karikatuure on avaldatud ajalehtedes Roosa Lipp, Poliitiline Anekdoot, Erootiline Anekdoot, Anektoodileht, Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid, Perekonnaleht, Maaleht, Sirp ning huumoriajakirjades Pikker ja Pilkaja.

Artur Vahter

Artur Vahter (23. veebruar 1913 Kalvi vald Virumaa – 12. august 2004 Tallinn) oli eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog.

Eesti karikaturistide loend

Siin on loetletud Eesti karikaturiste. Siin on loetletud Eesti karikaturistide pseudonüüme.

Feliks Kark

Feliks Kark (sündinud 13. detsembril 1933 Tallinnas) on eesti näitleja.

Ta on lõpetanud Tallinna Arhitektuuri-Ehitustehnikumi autoteede ja sildade projekteerimise eriala ning on lisaks näitlemisele töötanud nii teetehniku, restauraatori, kunstniku kui karikaturistina.

Pärast kolme aastat vene sõjaväes tegi Kark kaasa Tammsaare isetegevuslikus teatris ja asus õppima ETÜ Lavakunsti Stuudiosse, mis tegutses Draamateatri juures. Samas lennus õppis ka Helgi Sallo. Pärast draamastuudio lõpetamist 1965. aastal siirdus Feliks Kark Rakvere Teatrisse toonase pealavastaja Mai Meringu kutsel, kus 21 aastat töötamist tähendas üle 60 rolli, mitmeid lavastaja- ja kunstnikutöid.

Paralleelselt teatritööga tegeles Kark ka levimuusikaga, tuntud on Rakvere teatri päevil loodud ansambel Lilleke. Erinevates koosseisudes on ta üles astunud aastaid – näiteks ansamblis Johhaidii, kus Kargu lavapartneriks oli Elmar Trink, ja Piccolo Kvintett.

Endla teatris alustas Kark tööd 1986. aastal tollase pealavastaja Ingo Normeti kutsel.

Teatritöö kõrvalt on Kark osalenud ka filmides, näiteks "Kevad südames", "Emili sõber", "Viimne reliikvia", "Metskannikesed", "Me olime kaheksateistkümneaastased", "Röövlipüüdja jaht", "Kõrini!". Tuntust on ta kogunud viimastel aastatel ka komöödiasarjas "ENSV", kus mängib Sirje Kadaku isa.

Feliks Kark on joonistanud karikatuure, mida on avaldatud ajakirjas Pikker kui Õhtulehes.

Hiie Ivanova

Hiie Ivanova (8. augustil 1953) on eesti bioloog ja karikaturist.

Ta lõpetas aastal 1976 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna.

Illar Mõttus

Illar Mõttus (17. juuli 1952 – 1. september 2016) oli vabakutseline ajakirjanik, näitekirjanik ja karikaturist.

Lõpetas Hiiu Gümnaasiumi 1970. aastal. Oli toimetaja Viru Raadios. Töötas arvamustoimetajana ajalehtedes Virumaa Teataja ja Kuulutaja. Töötanud ka Tallinna Linnamuuseumi Lennusadamas giidina.

Illar Mõttus oli ka näitekirjanik ja stsenarist. Tema kirjutatud näitemänge on lavastatud kolmes Eesti teatris: Endla teatris – "Õitsengu likvideerimine" (2003); Rakvere teatris – "Jumalaga Vargamäe" (1991), "Isamaa ilu hoieldes" (1992), "Kaarnakivi ehk Barbie ja kollid" (1992) ja "Nirraki-Nirraki" (1993) ning Linnateatris – "Kaks paari ja üksainus" (1995).

Illar Mõttus joonistas karikatuure, mida avaldati ajakirjas Pikker ja ajalehes Kuulutaja. 2007. aastal korraldas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum teatriteemaliste karikatuuride videoinstallatsiooni. Muuseumi kogust pärinevad karikatuurid olid esitatud 1969., 1970., 1973. ja 1974. aastal Teatriliidu ja Õhtulehe korraldatud teatriteemalisele karikatuuride võistlusele "Teater ja meie". Karikatuuride autoriteks olid Jüri Aljak, Peeter Ernits, Olimar Kallas, Teet Kallas, Feliks Kark, Ants Kasesalu, Mati Kütt, Peeter Malla, Illar Mõttus, Tõnu Puustusmaa, Janno Põldma, Elmar Rõigas, Tõnis Teemaa, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, Mart Ummelas, Kuulo Vahter, Ilmar Vaino, Aarne Vasar, Kurti Vool.

2012. aastal andis koos Avo Seidelbergiga välja fotoraamatu "Looduskaunis Lääne-Virumaa".

Illar Mõttus on maetud Rakvere linnakalmistule.

Ilmar Vaino

Ilmar Vaino (20. detsember 1927 – 24. veebruar 1997) oli pedagoog, eesti ajakirjanik ja karikaturist.

Tema karikatuure on avaldatud ajakirjas Pikker, ajalehes Õpetajate Leht.

Ilmar Vaino suri 24. veebruaril 1997 ja ta maeti 1. märtsil 1997 Liiva kalmistule.

Janno Põldma

Janno Põldma (sündinud 7. novembril 1950 Tallinnas) on eesti filmioperaator ja -lavastaja.

Oktoobris 2007 Riias toimunud filmifestivali Lielais Kristaps parimaks täispikaks animatsioonifilmiks tunnistati Heiki Ernitsa ja Janno Põldma teos "Leiutajateküla Lotte".

9. veebruaril 2012 asus Janno Põldma koos Heiki Ernitsaga ACTA kaitsele. Janno ja Heiki väitel on neilt spetsiaalseid otsingumootoreid kasutades varastatud ühe kuuga üle miljoni Eesti krooni.Janno Põldma on õppinud Tallinna kultuuriülikoolis karikatuuri Heinz Valgu kursusel.

Jüri Kerem

Jüri Kerem (24. aprill 1943 Tallinn – 8. september 1993) oli eesti karikaturist ja portreemaalija.

Aastal 1968 lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistusõpetajana.

Ta töötas aastaid ajalehtedes Noorte Hääl, Rahva Hääl ja huumoriajakirjas Pikker. Tema karikatuure ilmus aga paljudes muudeski väljaannetes. Ta kujundas ja illustreeris raamatuid.

Lisaks Jüri Keremi iseloomulikule stiilile võis tema töid ära tunda signatuuri "lullu" järgi.

Jüri Kerem oli ka viljakas eksliibrisekunstnik.

Osalenud paljudel karikatuurinäitustel nii Eestis kui välismaal.

Kuulo

Kuulo on eesti mehenimi.

Olimar Kallas

Olimar Kallas (19. detsember 1929 – 13. märts 2006, ekslikult on käibel ka 14. märts) oli eesti koomiksikunstnik, karikaturist ja raamatugraafik, kirjanik Teet Kallase vend.

Peeter Malla

Peeter Malla (sündinud 9. novembril 1951) on eesti tööstuskunstnik ja karikaturist.

Ta lõpetas 1980. aastal ERKI tööstuskunsti eriala.

Kuni 2006 töötas ARS Keraamika juhatuse liikmena.

2007. aastal korraldas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum teatriteemaliste karikatuuride videoinstallatsiooni. Muuseumi kogust pärinevad karikatuurid olid esitatud 1969, 1970, 1973 ja 1974 aastal Teatriliidu ja Õhtulehe poolt korraldatud teatriteemalisele karikatuuride võistlusele "Teater ja meie". Karikatuuride autoriteks olid: Jüri Aljak, Peeter Ernits, Olimar Kallas, Teet Kallas, Feliks Kark, Ants Kasesalu, Mati Kütt, Peeter Malla, Illar Mõttus, Tõnu Puustusmaa, Janno Põldma, Elmar Rõigas, Tõnis Teemaa, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, Mart Ummelas, Kuulo Vahter, Ilmar Vaino, Aarne Vasar, Kurti Vool.

Priit Pärn

Priit Pärn (sündinud 26. augustil 1946 Tallinnas) on eesti animafilmifilmirežissöör, karikaturist ja graafik, kelle filmid on olnud rahvusvaheliselt edukad paljudel filmifestivalidel. Teda peetakse üheks tähtsamaks autoriks tänapäeva animatsioonikunstis.Priit Pärna stiilile on omane mäng ruumi ja kujunditega ning eriline joonekäsitlus. Tema filmid räägivad ühiskonnast, ajaloost, kultuurist, ka tema enda eluloost läbi iseloomuliku huumoriprisma. Pärna huumor on keerukas, mitmeplaaniline ja absurdimaiguline.

Sündinud 13. augustil

Siin loetletakse 13. augustil sündinud tuntud inimesi.

1814 – Anders Jonas Ångström, rootsi füüsik

1815 – Julius von Cube, baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane

1838 – Reinhold Winkler, Saaremaa superintendent

1850 – Porfiri Krõlov, vene botaanik

1865 – Konstantin Türnpu, eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikaelu organisaator

1871 – Karl Liebknecht, Saksa sotsiaaldemokraatlik ja kommunistlik poliitik

1881 – Fromhold Kangro, eesti ehitusinsener ja ettevõtja

1882 – Robert Schälzky, Saksa ordu kõrgmeister

1887 – Walter Granzow, Saksamaa poliitik

1889 – Georges André, prantsuse kergejõustiklane

1899 – Alfred Hitchcock, filmirežissöör

1900 – Valfried Gutman, Eesti sõjaväelane

1904 – Georg von Rauch, balitsaksa ajaloolane

1905 – Ivan Serov, Nõukogude Liidu julgeoleku- ja luuretöötaja

1923 – Arnljot Eggen, norra kirjanik

1925 – Albrecht, Castell-Castelli vürst

1926 – Fidel Castro, Kuuba poliitik

1930 – Heino Jürisalu, eesti helilooja

1935 – Ain Joala, eesti veemotosportlane, treener ja veemotospordikohtunik

1936 – Ivi Tivik, eesti viiuldaja ja muusikapedagoog

1937 – Ingrid Mauer, eesti matemaatik ja programmeerija

1943 – Roberto Micheletti, Hondurase poliitik

1946 – Janet Yellen, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide majandusteadlane

1946 – Svetlana Orlova, Eesti näitleja

1949 – Koit Pikaro, Eesti poliitik

1949 – Vallot Neumann, eesti majandusteadlane

1950 – Tarmo Kulmar, eesti usuteadlane

1951 – Ilmar Vene, eesti esseist, tõlkija ja filoloog

1951 – Arvo Koppel, eesti kabetaja

1952 – Tiiu Valm, eesti raamatukogundustegelane

1954 – Kuulo Vahter, eesti kunstnik ja laulja

1954 – Tõnu Kilgas, eesti näitleja ja laulja

1954 – Ago Naarits, Eesti poliitik

1955 – Krista Vogelberg, eesti keeleteadlane

1956 – Airike Taniloo-Bogatkin, eesti skulptor

1956 – Hannu Kaislama, Soome endine poksija

1959 – Maarja Undusk, eesti luuletaja ja kunstnik

1959 – Mikael Niemi, rootsi kirjanik

1960 – Ivar Stukolkin, eesti ujuja

1962 – Arnaud Montebourg, Prantsusmaa poliitik

1963 – Sridevi, India filminäitlejatar

1966 – Hardi Tooming, eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja

1967 – Amélie Nothomb, belgia kirjanik

1969 – Tiina Alaküla-Kuuler, eesti ajakirjanik

1970 – Alan Shearer, endine Inglismaa jalgpallur

1971 – Haide Männamäe, eesti näitleja

1973 – Urmas Viilma, eesti vaimulik, EELK peapiiskop

1975 – Janne Mumme, eesti kabetaja

1975 – Kai Tafenau, eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija

1975 – Kristiina Kindel, eesti alpinist ja arvutiteadlane

1976 – Mihkel Mattisen, eesti muusik

1976 – Tanel Talve, eesti ajakirjanik

1978 – Kristiina Heinmets-Aigro, eesti eksmiss ja modell

1982 – Shani Davis, Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja

1984 – Niko Kranjčar, Horvaatia jalgpallur

1985 – Marija Farnosova, Venemaa jooksja

1986 – Daniil Steptšenko, Eesti laskesuusataja

1986 – Madis Ligema, eesti filmirežissöör

1988 – Keith Benson, Ameerika Ühendriikide korvpallur

1989 – Andres Laan, eesti neurobioloog

1990 – Maiken Caspersen Falla, norra murdmaasuusataja

1993 – Johnny Gaudreau, Ameerika Ühendriikide jäähokimängija

Tauno Vahter (muusik)

Tauno Vahter (2. oktoober 1946 Tallinn – 24. detsember 2018 Tallinn) oli eesti muusik ja muusikapedagoog.

Ta lõpetas aastal 1969 Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikapedagoogika erialal.

Ta laulis aastatel 1973–1991 RAM-is (tenorina) ning ansamblis RAM-4. Ta on töötanud muusikaõpetajana. Samuti on ta tegutsenud 1970-ndatel levimuusikuna ansamblis Collage (baritonina). Selle ansambli plaat "Käokiri" tunnistati üheks parimaks Eestis välja antud heliplaadiks. 1980-ndatel laulis trios koos Uno Loobi ja Ülle Tomingaga.

Kooliteed alustas Tauno Vahter Tallinna 27. algkoolis, mis praegu kannab Rahumäe Põhikooli nime. Samal ajal õppis ta ka Nõmme Lastemuusikakoolis klaverimängu. Tauno Vahteri koolitee jätkus Tallinna 39. Keskkoolis, kus muusikaõpetaja Koit Kirber tema muusikaandele kohe rakendust leidis. Ansamblis hakkas Vahter mängima trumme. Koit Kirberi lavastatud ooperis „Tsaar Saltaan“ sai Tauno Vahter koos Raivo Trassiga peaosa. Vahter oli peaosas ka siis, kui seda ooperit etendati Estonia teatri lavalaudadel.

Lauluhäält kasutas ta Ants Söödi juhitavas Tallinna Üliõpilassegakooris, ansamblites ja solistina. Tegevust jätkus ka trummide taga, nüüd juba professionaalsel tasemel.

Samal ajal huvitus Tauno Vahter üha enam poksimisest, millega ta oli algust teinud juba keskkooli ajal. Poksis sai ta I järgu. Tauno tegutses ka poksitreenerina.

Pärast Pedagoogilise Instituudi lõpetamist suunati Tauno Vahter Järvakandi Keskkooli muusikaõpetajaks. Seal hakkas ta juhendama ansamblit Welled, millest sai tuule tiibadesse mitu muusikut, näiteks Ardo Juhkov ja Riho Sibul.

Vahepeal tuli poolteist aastat (1970) veeta sõjaväes, kus muusikaline tegevus jätkus orkestris mängides. Koos saatusekaaslaste Ivo Linna ja Gunnar Grapsiga lauldi ka paljudel tantsupidudel ja kontsertidel.

Laulmine ja trummimäng jätkusid 1980-ndatel mitmes Tallinna restoranis. Aastatel 1992–1993 oli Tauno Vahter Kõmsi kooli direktor; hiljem töötas Päästeametis.

Tõnis Teemaa

Tõnis Teemaa (sündinud 28. septembril 1937 Tartu) on eesti insener, tõlk, illustraator, karikaturist ja raamatukujundaja.

1961. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi laeva jõuseadmete erialal. Esimene karikatuur ilmus 1959. aastal Õhtulehes. 1964. aastal läks kaheks aastaks karikatuuride joonistamist õppima Tallinna Kultuuriülikoolis Heinz Valgu kursustele. Tema karikatuure on avaldatud ajakirjas Pikker ja mitmetes kogumikes.

Vene keelest on tõlkinud mitmeid tehnikaraamatuid.

Šarž

Šarž on karikatuuri üks alaliik. Šaržiks (inglise keeles caricature) nimetatakse lõbusat portreed, mis on koomiline või moonutatud pilt inimesest, ehk karikeeritud portree.

Karikatuur (inglise keeles - cartoon) juhib tähelepanu inimlikele nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele.

Eesti šarži kunstnikud:

Hugo HiibusLembit Kivirand

Mai Schults

Karmo Ruusmaa

Kuulo Vahter

Ermi Littover

Alfred Saldre

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.