Kutseharidus

Kutseharidus (inglise vocational education) on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Põhiharidusjärgset kutseharidust nimetatakse kutsekeskhariduseks.

Kutseharidust võib omandada nt kutsehariduskeskuses.

Vaata ka

Haridus

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Hariduseks võidakse nimetada teadmiste jne omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses, st pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.Hariduseks nimetatakse ühtlasi sel viisil omandatud või omandatavaid teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi ennast (nt kui räägitakse kellegi haridusest vms).Haridus on kultuuri funktsioon ja vastupidi.Haridust kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes.

Haridustase

Haridustaseme määrab kõrgeim üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis lõpetatud tasemeõpe. Kui õpingud on lõpetamata, siis haridustaset see ei tõsta.

Henrik Norman

Henrik Norman (ka Heinrich August Norman; 21. oktoober 1898 (vkj 9. oktoober) Kavilda vald, Tartumaa – 12. august 1959 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane.Norman oli kooliõpetaja poeg.Lõpetas 1915 Tartu Reaalkooli, 1919 Kroonlinna Mereinseneride Kooli mehaanika erialal. Oli 1919–1920 Vene laevastikus ja 1921–1925 Eesti mereväes suurtükilaeval Lembit ja miiniristlejal Vambola laevainsener, 1925–1935 Sõjaväe Varustusvalitsuse tehnikaosakonna insener, 1935–1941 Haridusministeeriumi tehnikakoolide peainspektor, ühtlasi 1921–1935 Tallinna Merekooli õppejõud ja mitmesuguste tehniliste kursuste lektor. Täiendas end tehnikahariduse korraldamise küsimustes Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal jm. Mobiliseeriti 1941 Nõukogude armeesse, oli 1941–1945 Venemaal: Uuralites metsatööstuse elektrijaama juhataja, varustusohvitser sõjaväes, Tšeljabinski Autotransporditehnikumi õppejõud, 1945–1950 Haridusministeeriumi kõrgemate ja keskeriõppeasutuste osakonna juhataja, ühtlasi 1947–1949 TPI metallide tehnoloogia kateedri vanemõpetaja, 1950–1959 Tallinna Kontrollmõõduriistade Tehase (KMT) peakonstruktor, 1959 kutsuti automatiseerimisvahendite ja mõõteriistade peaspetsialistiks Riiklikku Teaduse ja Tehnika Komiteesse.Uuris põlevkivibensiini ja selle piiritussegu detonatsioonikindlust ja kasutatavust mootorikütusena, koostas koos Riikliku Katsekoja ja TÜ õlikivide uurimise laboriga põlevkivibensiini tootmise tehnilised tingimused. Korraldas KMT-s puutevabade radioaktiivsete mõõteseadmete tootmist. Osales tehnilise ja tööstusliku hariduse põhimõtete ja koolivõrgu kujundamises, kutsehariduslike õppeasutuste seaduse (1937) ettevalmistamises. Oli koguteose "Kutseharidus Eestis" (1938) peatoimetaja ja kaasautor (kirjutas tehnilist ja tööstuslikku kutseharidust käsitlevad peatükid), 1936–1940 ajakirja Tehnika Kõigile toimetuse liige, 1941 ajakirja Teadus ja Tehnika peatoimetaja, 1946–1947 Eesti Teaduslike Insener-Tehniliste Ühingute teaduskogumike sarja "Tehnika" vastutav toimetaja. Eesti Inseneride Ühingu ja Insenerikoja tehnilise hariduse korraldamise toimkonna liige. Valgetähe teenetemärk (1939).

Kutse

Kutse (inglise occupational qualification) on kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Tavaliselt tõendatakse kutse olemasolu kutsetunnistusega, mille annab välja pädev asutus.

Kutsesüsteem on osa kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja rahvusvahelisele võrdlemisele.Vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kehtib Eestis kaheksa-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik, mis hõlmab nii formaalhariduslikke kui kutsekvalifikatsioone.Reguleeritud kutsetele on riiklikult kehtestatud teatud hariduse või töökogemuse nõue. Mittereguleeritud kutsete kirjeldused ja nõuded määratlevad eriala- või kutseliidud ja kutsenõukogud. Reguleeritud kutsete puhul vajab välisriigi kvalifikatsioon enne vaba juurdepääsu tööturule vastuvõtva riigi pädeva organi heakskiitu. Mittereguleeritud kutsete puhul on juurdepääs teise riigi tööturule vaba ning tööle võtmise otsustab tööandja.Euroopa Liidus on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks vastu võetud direktiiv 2005/36.

Reguleeritud kutsed jagunevad sektoraalseteks ja üldsüsteemi kutseteks. Sektoraalsete kutsete kutsekvalifikatsiooninõuded reguleeritakse Euroopa Liidus eraldi direktiividega. Sektoraalsed kutsed Euroopa Liidus on:

hambaarst

loomaarst

proviisor

õde

ämmaemand

arst

arhitektÜldsüsteemi kutsed on kõik teised reguleeritud kutsealad, mis ei ole sektoraalsed.

Eestis koordineerib kutsete süsteemi SA Kutsekoda. Kutsekoda peab ka kutseregistrit.

Informatsiooni Eestis reguleeritud kutsealade, pädevate asutuste, taotlemise korra jms kohta annab Eesti ENIC/NARIC keskus. Pädeva organi nõudmisel hindab Eesti ENIC/NARIC keskus ka välisriigi haridust tõendava dokumendi vastavust Eesti diplomitele.

Üldsüsteemi kutsete tunnustamist Eestis reguleerib välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus ja sektoraalsete kutsealade tunnustamist vastav valdkondlik seadus (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, ravimiseadus, veterinaarkorralduse seadus, ehitusseadustik).

Kutseharidusstandard

Kutseharidusstandard on Vabariigi Valitsuse määrus, kus kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sealhulgas kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

Kutsekeskharidus

Kutsekeskharidus (inglise secondary vocational education) on põhiharidusjärgne kutseharidus, mille saanud õpilane saab õpinguid jätkata kõrgkoolis.

Kutsekomisjon

Kutsekomisjon on kutse tõendamise ja omistamise korraldamiseks ja kutseomistamise otsuste langetamiseks moodustatud erialaspetsialistidest koosnev komisjon.

Kutsekomisjoni tegevuse eesmärgiks on hinnata vastaval alal töötajate teadmiste ja kutseoskuste vastavust kutsestandardile. Kutsekomisjoni tegevust reguleerib kutsekomisjoni tegevusstatuut.

Kutsekomisjon lähtub kutseomistamisel ja kutsetunnistuste väljastamisel kutseseadusest, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korrast, kutsekomisjoni tegevusstatuudist ja kutsestandardist.

Kutsestandard

Kutsestandard (inglise keeles professional standard) on dokument, milles kirjeldatakse mingi konkreetse kutseala tööülesandeid ja -keskkonda ning vastaval kutsealal tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.Kutsestandardid on kutsesüsteemi osa. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja (rahvusvahelisele) võrdlemisele. Kutsestandardid on aluseks kutseõppe pakkumisele ja kutsetunnistuste andmisele.

Kutsestandardid kinnitavad kutsenõukogud. Kutsestandardid kantakse kutseregistrisse.

Kutseõpe

Kutseõpe on õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine. Kutseõpe on reguleeritud Eestis kutseõppeasutuse seaduse ja kutseharidusstandardiga. Alates 2013. aastast on kutseõppe liigid tasemeõppes järgmised:

1) teise taseme kutseõpe

2) kolmanda taseme kutseõpe

3) neljanda taseme kutseõpe

4) viienda taseme kutseõpe.

Nimetatud liigid lähtuvad kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid.

Kvalifikatsioon

Kvalifikatsioon (inglise qualification) on ametlikult tunnustatud kompetentsus ehk pädevus, kutseoskus, erialane ettevalmistus või selle aste mingiks elukutseks või tööks.Kvalifikatsiooniga kaasnevad teatavad õigused ja kohustused.

Kvalifikatsioonid jaotuvad:

formaalhariduslikud kvalifikatsioonid – üldharidus (põhi- ja gümnaasiumiharidus), kutseharidus, kõrgharidus;

kutsekvalifikatsioonid ehk kutsedIseseisvana kirjeldatav ja hinnatav osa kvalifikatsioonist on osakvalifikatsioon. Osakvalifikatsioonideks on näiteks võõrkeele oskus, õppeaine, kursus, lõputöö, osakutse. Osakvalifikatsioone saadakse tihti täiskasvanukoolituse läbimisel.

Kvalifikatsiooni tõendab üldjuhul pädeva asutuse väljastatud diplom või tunnistus.

Eri riikide kvalifikatsioonide võrdlemise aluseks on kvalifikatsiooniraamistikud.

Kvalifikatsiooniraamistik

Kvalifikatsiooniraamistik (inglise qualifications framework) on kvalifikatsioonide kirjeldamise, liigitamise ja võrdlemise vahend. Riiklike kvalifikatsiooniraamistike eesmärk on kirjeldada kvalifikatsioone läbi viie olulise komponendi – tase, töömaht, profiil, kvaliteet ja õpiväljundid.

Kvalifikatsiooniraamistik võib olla üldine, kõiki haridustasemeid hõlmav, või konkreetset haridustaset või haridusvaldkonda (üldharidus, kõrgharidus, kutseharidus) puudutav.

Euroopa Liidus on riiklike kvalifikatsiooniraamistike aluseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik elukestva õppe valdkonnas (inglise European Qualifications Framework, EQF). EQF on ühtne Euroopa võrdlussüsteem, mis seob omavahel eri riikide riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja raamistikud.

Eesti kvalifikatsiooniraamistik, mis sätestati 2008. aastal kutseseadusega, koosneb neljast alaraamistikust:

põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad;

kutseharidusstandard;

kõrgharidusstandard;

kutsestandardid.Kõrgharidustasemel kasutatakse ka eraldi Eesti kõrghariduse kvalifikatsiooniraamistikku, mis lähtub Euroopa kõrgharidusruumi ühtsest kvalifikatsiooniraamistikust (inglise Qualifications Framework of the European Higher Education Area, QF-EHEA). Seda tuntakse rohkem nn Bologna protsessi nime all.

Käsitöökool

Käsitöökool on õppeasutus, kus õpetatakse erinevaid käsitööalasid .

Eesti esimese vabariigi ajal nimetati käsitöökoole tööstuslikeks koolideks ja naiskutsekoolideks.

Leiden

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden; hollandi hääldus: [ˈlɛi̯.də(n)] ( kuula)) on Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis asuv linn. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.

Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde.

Leiden on kokku kasvanud Leiderdorpi, Oegstgeesti, Voorschoteni ja Zoeterwoude vallaga, millega koos ta moodustab Leideni linnastu, kus elab umbes 200 000 inimest.

Narva linnapea

Narva linnapea on Narva linnavalitsuse juht.

Nordplus

Nordplus (inglise keeles Nordplus Framework Programme) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu hariduskoostööprogramm, mille eesmärk on edendada ja toetada Põhja- ja Baltimaade hariduskoostööd kõigis elukestva õppe valdkondades. Käimasolev programmiperiood on aastateks 2008–2011.

Nordplus-programmis osalevad riigid on Eesti, Island, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome (sh Ahvenamaa) ja Taani (sh Fääri saared ja Gröönimaa).

Vastavalt haridusvaldkondadele jaguneb Nordplus-programm neljaks allprogrammiks:

Nordplus Juunior (Nordplus Junior) – üld- ja kutseharidus

Nordplusi kõrgharidusprogramm (Nordplus Higher Education) – kõrgharidus

Nordplusi täiskasvanuharidusprogramm (Nordplus Adult) – täiskasvanuharidus

Nordplusi horisontaalprogramm (Nordplus Horizontal) – valdkondadeülene allprogrammNordplusi programm aastateks 2008–2011 toetab õpirännet, koostööprojekte ja –võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Igal alaprogrammil on oma eesmärgid ja eelistused. Nordplus keskendub eelkõige kliimale ja keskkonnale.

Nordplus Juunior arendab ja tugevdab koolidevahelist koostööd. Nordplusi kõrgharidusprogramm toetab koostööd osalevate maade kõrgkoolide vahel. Nordplusi täiskasvanuharidusprogramm aitab kaasa koostöövõrgustike loomisele täiskasvanuhariduse valdkonnas. Nordplusi horisontaalprogramm aitab luua valdkondi hõlmavat sünergiat ja koostööd, samuti toetab uuenduslikke või laiema kandepinnaga koostööprojekte.

Taotluste esitamine ja aruandlus toimub online-süsteemis ARS Nordplusi kodulehel.

Allprogramme koordineerivad Põhjamaades tegutsevad Nordplus-programmi bürood. Balti riikide vastavad bürood hoolitsevad selle eest, et teave Nordplusi programmi kohta jõuaks Eesti, Läti ja Leedu sihtrühmadeni. Eestis jagab Nordplusiga seonduvat teavet Sihtasutus Archimedes.

Põllumajanduslik kutseharidus

Põllumajanduslik kutseharidus on selline kutseharidus (põllumajandusega seotud süsteemsete teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum), mida saab omandada asjakohases õppeasutuses, ja mis on vajalik põllumajanduserialal töötamiseks.

Tallinna Hansakool

Tallinna Hansakool või Tallinna Hansa kool (ka Tallinna Hansa Ühiskaubanduskool, samuti Hansa Erakaubanduskool) oli Tallinnas tegutsenud saksakeelne kutseõppeasutus. Kool andis kaubandus- ja majandusalast haridust.

Kooli asutas Eestimaa Saksa Kooliselts 1906. aastal poistele mõeldud kaubanduskoolina. See ühendati 1919. aastal P. Leysti erakooliga ja muudeti ühtlasi segakooliks.1937. aastal oli Hansakool kolmeaastase õppeajaga erakaubanduskool.

Transport

Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms teisaldamine ühest kohast teise.

Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud nõudlus – vajadus toodete järele, mis eeldavad kohalevedu, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas.Transpordiliigid (means of transport) kujutavad endast vahendeid, millega transporditakse objekte/tooteid, sh inimesi, ühest kohast teise. Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudteed), õhu, vee (meri, siseveekogu) ja torujuhtmete kaudu.

Paljud jaotusvõrgud kasutavad nimetatud transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks naftat pumbatakse läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi üle kanda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüjatele või kütteõli tarbijatele. Kõigil neil transpordiliikidel on omad miinused ja plussid.Selle, millised veoviisid on riigi või selle piirkonna majanduses oluliseks, määrab ära kolm tegurite rühma: geograafilised (maapinna reljeef, territooriumi suurus, majandusgeograafiline asend), majanduslikud (majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordinõudlus) ja poliitilised (riiklik transpordipoliitika, suhted teiste riikidega, riigi kaitsevajadused) tegurid.Eri transpordiliikide kasutamise ulatus võib riigiti märkimisväärselt erineda. Näiteks tehakse Eestis keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga, ülejäänu aga raudteetranspordiga (k.a transiitveod läbi Eesti). Merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid jõgedel ja järvedel Eestis ei tehta.Transpordi arengule on aidanud kaasa maailma rahvastiku kiire kasv, kaupade ja energeetiliste ressursside (naftasaadused, kivisüsi, maagaas jne) tarbimise suurenemine, elanikkonna koondumine linnadesse (urbaniseerumine), linnade kiire kasv ja teaduslik-tehniline progress. Euroopa Liidus annab transport keskmiselt 7% SKT-st. USA-s moodustab transport isegi 16% SKT-st.Üldkasutatava transpordi koguvedu oli NSV Liidus 1974. aastal 4939,3 miljardit tkm, Eesti NSV-s 18 510 miljonit tkm.

Väino Sirk

Väino Sirk (sündinud 1. detsembril 1942 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Sirk õppis aastail 1950–1961 Valga 1. Keskkoolis ning alates 1961. aastast Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonnas, mille lõpetas 1970. aastal ajaloolase ja ühiskonnateaduste õpetajana. Asus 1970. aastal tööle Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, kus töötas algul nooremteadurina ja alates 1984. aastast vanemteadurina. Oli aastail 1996–2008 Ajaloo Instituudi ajaloo osakonna juhataja.

Sirgu varasemad uurimused käsitlevad Eesti kutsehariduse ajalugu. Kaitses 1975. aastal ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani" (juhendaja Endel Laul). Hilisem uurimistöö on keskendunud kultuuri ja haritlaskonna ajaloo temaatikale.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.