Kuningriik

Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist.

Piiramatu kuningavõimuga riigi korral räägitakse absoluutsest monarhiast.

Tänapäeval on enamikus kuningriikides konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võim on piiratud (tihti on kuningale jäetud vaid esindusfunktsioonid).

Enamasti on kuningad sünnijärgsed, kuid on olnud kuningriike, kus kuningaid valiti (näiteks Poola).

Tänapäeva kuningriigid:

.bq

.bq on Interneti tippdomeen, mis 2010. aasta detsembris eraldati Kariibi Madalmaadele (Bonaire, Sint Eustatius ja Saba saar), kuid mida pole kasutusele võetud.

.sx

.sx on Sint Maarteni Interneti tippdomeen. Domeen eraldati Sint Maartenile 2010. aasta detsembris.

Pärast piiratud registreerimisega perioodi avati domeeni registreerimine kõigile 2012. aasta novembris.

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas. Selle naabriks on Holland põhja pool ja Saksamaa idas, Luksemburg ja Prantsusmaa lõunas, ning Põhjameri põhjas ja läänes.

Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on Brüssel; teised suuremad linnad on Antwerpen, Gent, Charleroi ja Liège.

Belgia on parlamentaarse süsteemiga föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Selle institutsiooniline ülesehitus on keerukas ja on struktureeritud regionaalsetel ja keelelistel kaalutlustel. Belgia on jagatud kolmeks kõrge autonoomiaga kommuuniks. Flaami regioon põhja pool, Valloonia lõunas ja Brüsseli pealinnaregioon. Brüssel on väikseim ja kõige tihedamini asustatud regioon, samuti rikkaim regioon SKP järgi.

Belgia on koduks kahele suuremale keelegrupile või kommuunile: Hollandikeelne Flandria, mis hõlmab 59% rahvastikust ja prantsuskeelne Valloonia, mis hõlmab 40% rahvastikust. Väike Saksa keelt kõnelev kommuun, mille suuruseks on umbkaudu 1%, asub Ida Kantoonides.Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.

Belgia on üks Euroopa Liidu asutajariikidest ja liige aastast 1957. Belgia on NATO üks asutajariikidest ja organisatsiooni liige.

Hannoveri kuningriik

Hannoveri kuningriik (saksa: Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid. See järgnes endisele Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond) ja ühines 1815. aasta juunis koos 38 teise suveräänse riigiga Saksa Liitu. Kuningriiki valitses Welfide kõrvalharu Hannoveri dünastia, 1837. aastani personaalunioonis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiga. Kuna selle monarh elas Londonis, tegeles Hannoveri kuningriigi valitsemisega asekuningas (tavaliselt Briti kuningliku perekonna noorem liige).

Personaalunioon Ühendkuningriigiga lõppes 1837. aastal pärast kuninganna Victoria troonileasumist, kuna naised ei saanud pärida Hannoveri trooni, seega sai Hannoveri valitsejaks tema onu. Hannover toetas Austria-Preisi sõjas kaotanud poolt ja vallutati 1866. aastal Preisimaa poolt, muutudes hiljem Preisi provintsiks. Koos ülejäänud Preisimaaga sai Hannover 1871. aasta jaanuaris peale ühendamist Saksa keisririigi osaks. 1946. aastal lühiajaliselt taaselustatuna kui Land Hannover, ühendati liidumaa järgnevalt mõne väiksema liidumaaga ja moodustati praegune Alam-Saksi liidumaa Lääne-Saksamaal, hiljem Saksamaal.

Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.

Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.

Hispaania osad on ka Baleaari saarestik Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis Aafrika ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: Ceuta ja Melilla. Lisaks sellele kuuluvad Hispaaniale Alboráni saar, Chafarinase saared, kaljusaar Peñón de Alhucemas, kaljuneem Peñón de Vélez de la Gomera ja teisi väikseid saarekesi, nende seas Perejil. Veel kuulub Hispaaniale Llívia eksklaav Prantsusmaal. Hispaania territooriumi pindala on 504 645 km2, mis teeb sellest suuruselt teise riigi Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus (Prantsusmaa järel) ning suuruselt neljanda riigi Euroopa kontinendil (Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa järel).

Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida "kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada". 2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele. Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled.

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. See on teistest osadest (Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast

Inglismaal on maismaapiir põhjas Šotimaa ja läänes Walesiga.

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas Inglismaa ja 13. sajandist ka Walesi, lisaks mitmeid ümbritsevaid saari.

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.

Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Aastatel 1918–1929 oli selle liitriigi ametlikuks nimeks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik. Aastast 1929 sisaldus riigi kõigis nimedes ametlikult sõna Jugoslaavia.

Enne lagunemise algust koosnes Jugoslaavia kuuest liiduvabariigist: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (mille koosseisus olid autonoomsete üksustena Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia.

Tänapäeval kutsutakse endist Jugoslaaviat, mis ei ole Euroopa Liiduga ühinenud Lääne-Balkaniks.

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.

Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.

Marrakechi linnast 63 km kaugusel Kõrg-Atlase mäestikus asub Põhja-Aafrika kõrgeim tipp Jbel Toubkal (4167 m).

Maroko pealinn on Rabat. Suurim linn on Casablanca. Teised suuremad linnad on Agadir, Fès, Marrakech, Meknès, Tanger ja Tétouan.

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vürst Mieszko I (u 960–992) juhtimisel liideti Odra ja Bugi jõe ning Läänemere ja Karpaatide vahel elavad lehhiitide hõimud, kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis Piastide dünastia.

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Õigupoolest pole päris selge, millal Prantsuse kuningriik alguse sai, kuid üpris loogiline oleks selle algust lugeda Lääne-Frangi riigi loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sündmuseks Frangi riigi loomist Chlodovechi poolt 486. aastal või ka Hugues Capet' saamist kuningaks 987. aastal pärast Karolingide väljasuremist. Samas ei saa Frangi riiki üheselt pidada Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad frangid rajasid oma riigi Kirde-Prantsusmaale ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub kõige loogilisem seetõttu, et siis tekkinud Lääne-Frangi riik hõlmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai Pariis.

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Saudi Araabia

Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000 km², mis teeb sellest geograafiliselt suurima iseseiseva riigi Lähis-Idas, Alžeeria järel teine suurima Araabia maa, suuruselt viienda riigi Aasias ja kaheteistkümnda kogu maailmas. Põhjas piirneb riik Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Qatari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja Lõunas Jeemeniga. Samuti on Saudi Araabia ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad Punasest merest (läänes) Pärsia laheni (idas). Riigis elab 2018. aasta seisuga umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25 aasta vanad.

Tänapäeva Saudi Araabia territoorium koosnes ajalooliselt neljast piirkonnast: Al-Ḩijāz, Najd, Al-Aḥsāʾ ja ‘Asīr. Kaasaegse Saudi Araabia ajaloo alguspunktiks võib lugeda Saudi Araabia Kuningriigi asutamist 1932. aastal, mil ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd ehk Ibn Saudina liitis 1902. aastal alanud järjestikuste vallutustega kõik neli piirkonda ühtseks riigiks. Kuningriigis kehtib islamistlik absoluutne monarhia ja seda valitseb Saudi dünastia.

Riigis asuvad kaks islami kõige pühamat paika: Meka Suur mošee (al-Masjid al-Ḥarām) ja Prohveti mošee (Masjid al-Nabawi). Ametlikuks riigikeeleks on araabia keel.

Saudi Araabiat peetakse rahvusvaheliselt nii regionaalseks kui ka keskmiseks võimuks. Riik on 2017. aasta seisuga USA järel maailma teine suurim naftatootja ja 2014. aasta seisuga maailma suurim nafta eksportija Saudi Araabia on ÜRO, Islami Koostöö Organisatsiooni, G20, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja OPEC-i liige.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Svaasimaa

Svaasimaa (ametlikult eSwatini Kuningriik) on väike merepiirita kuningriik Lõuna-Aafrikas. See piirneb lõunas, läänes ja põhjas Lõuna-Aafrika Vabariigi ning idas Mosambiigiga.

Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200 km ja läänest itta 130 km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810 m kõrgused Lebombo mäed. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40 °C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200 mm aastas.

Tai

Tai on riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Ta piirneb lõunas Tai lahe ja Malaisiaga, idas Kambodža ja Laosega ning läänes Andamani mere ja Birmaga.

Kuni 11. maini 1949 kandis maa nime Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendab tai keeles 'vaba'. Sama sõna tähistab ka tai rahvast, mistõttu osa elanikest, eriti suur hiina vähemus, kasutab endiselt nime "Siiam".

Tai ei ole kunagi olnud ühegi Euroopa riigi asumaa.

Tai on populaarne turismimaa.

Vestfaali kuningriik

Vestfaali kuningriik oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.

Riik hõlmas 2800 km2 suuruse territooriumi Hessenis ja teistes tänapäeva Saksamaa osades. Olles formaalselt sõltumatu, oli see Prantsuse esimese keisririigi vasallriik, mida valitses Napoleon I vend Jérôme Bonaparte. Vestfaali kuningriigi alale jäi 2,6 miljonit elanikku.

Riik sai nime Vestfaali järgi, kuid see on eksitav, kuna kuningriigil oli selle alaga vaid väike ühine territoorium. Napoleon kehtestas esimese kirjaliku konstitutsiooni Saksamaal, Prantsuse-stiilis keskvalitsuse ja põllumajandusreformi. Kuningriik vabastas pärisorjad ja andis kõigile võrdsed õigused ning õiguse vandekohtule. Aastal 1808 kehtestas kuningriik Saksamaa esimese seaduse, mis garanteeris juutidele võrdsed õigused, pakkudes seeläbi reformimudelit teistele Saksa riikidele. Vestfaal oli progressiivne viies läbi kiirelt uusi reforme, mängides seega juhtivat rolli Saksa demokraatia arengus.

Vestfaali kuningriik oli suhteliselt vaene, kuid Napoleon nõudis kindlalt uusi makse ja sõdurite väeteenistusse kutsumist. Vähesed meestest, kes läksid Napoleoniga aastal 1812 Venemaale, tulid tagasi. Kuningriik pankrotistus aastal 1812. Kui Napoleon aastal 1813 liitlaste eest taganes, läks kuningriik liitlaste kätte ja anti (aastal 1815) Preisimaa valitseda. Enamus reforme jäi siiski jõusse.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.