Kriit (ajastu)

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Kriit vastab ajavahemikule 145...65 miljonit aastat tagasi.

Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen. Kriit jagatakse kaheks ajastikuks.

Ajastu Ajastik
järgnev järgnev
M
E
S
O
S
O
I
K
U
M
Kriit Ülem-Kriit
Alam-Kriit
Juura Ülem-Juura
Kesk-Juura
Alam-Juura
Triias Ülem-Triias
Kesk-Triias
Alam-Triias
eelnev eelnev

Vaata ka

Kriit

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend).

Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Nagu teisedki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist - CaCO3. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest. Ei ole nii. Kriidi, kui lubjakivi peamiseks komponendiks on kuldvetikate, kaltsiidist toesega kokkolitoforiidide (kaasajal valdavad meredes perek. Emiliana esindajad) jäänused. Nii oli see Mesosoikumis, k.a. Kriidi ajastul, nii on ka praegu. Kriit, kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile, kriidist, kui lubjakivi erimist koosnevadki Põhjamere alused kivimid ja Araabia poolsaare naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.

Suured kriidilademed tekkisid Keskaegkonnas, eriti Kriidiajastul, sellest ka ajastu nimi. Siis oli kliima tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.

Tuntud kriidipaljandeiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul, Møni klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad Rügeni saarel Saksamaal.

Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist.

Loimurid

Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond. Loimurid on mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad. Arvatakse, et fülogeneetiliselt on nad seotud lülijalgsetega. Loimureid on kirjeldatud üle 1000 liigi. Loimurid on levinud kõikjal maailmas.Loimureid iseloomustas esimesena 1773. aastal Johann August Ephraim Goeze. Ta nimetas neid "väikesteks veekarudeks" (saksa keeles kleiner Wasserbär). Nimetuse Tardigrada andis neile itaalia bioloog Lazzaro Spallanzani, mis otsetõlkes tähendab "aeglased liikujad" (loimurid).

Loimurid on kõige vastupidavamad loomad, keda teatakse. Nad elavad üle ka kõige raskemad tingimused, mis teistele eluvormidele on juba surmavad. Nad suudavad ellu jääda 271-kraadises külmas, ligikaudu 150-kraadises kuumuses, madala rõhuga vaakumis, keevas alkoholis ja on 1000 korda vastupidavam röntgenikiirtele kui inimesed. Seetõttu leidub neid kõikjal: vihmametsades, Antarktikas, mere sügavikes (kuni 4000 meetrit), mäetippudes (ka Himaalajas), magevetes (kuni 25 000 looma liitri kohta) ja ka avakosmosest. Loimurite puhul on see võimalik, sest stressiolekus võtavad nad anabioosi seisundi, kus organismil nähtavad elutunnused kaovad. Stressiseisundis moodustavad loimurid enda ümber bioloogilise klaasi. Sellises olekus suudavad valgud ja molekulid säilida eluvõimelistena ka niiskuseta. Loimurid toituvad taimerakkudest, vetikatest ja väiksematest selgrootutest, mistõttu leidub neid rohkesti sammaldes ja samblikes.

Loimurid ei ole ekstremofiilid, sest nad ei kohane äärmuslike oludega. Ekstreemsed olud kahjustavad looma ja võivad viia hukkumiseni. Maksimaalselt suudavad loimurid viibida äärmuslikes tingimustes 30 aastat.Suguküpsed loimurid võivad kasvada kuni 1,5 mm pikkuseks, väikseimad on alla 0,1 mm. Äsja munast koorunud vastne võib olla väiksem kui 0,05 mm.

Maateaduste mõisteid (K)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega.

Stratigraafia mõisteid

Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.