Kontekst

Kontekst ehk kaastekst (lad k contextus – "ühendumine, side")[1] on sõna vm keelelist üksust ümbritsev (lingvistiline) ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt etteantud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte lubab täpsustada eraldi lisanduvate sõnade või lausete tähendust ehk tegu on kõnesisese olukorraga, milles asuvad kindla tähendusega sõnad või väljendid.

Eristatakse verbaalset konteksti (ingl k verbal context) ja sotsiaalset konteksti (ingl k social context). Tarbetekstides võib sõna tähendus selguda kontekstist, terminite puhul eeldatakse, et need on kontekstist sõltumatud.

Context matters
Konteksti visualisatsioon

Verbaalne kontekst

Väide, et fraas on "kontekstist välja lõigatud", tähendab mittetäielikku tsiteerimist ilma, et oleks arvestatud fraasi kasutamise asjaolusid. Näiteks kui ametnik väidab, et "süsteemis puudub korruptsioon", mängib suurt rolli keskkond, ümbrus ja olukord, milles oli antud väljendit kasutatud. Selle väitega võis ametnik mõelda järgmist: "Korruptsioon puudub paljudes majandusharudes ja kohtades, kus see säilinud on, tuleb sellega kindlasti võidelda." Sensatsioonilisi uudiseid tootes eraldab meedia alatihti tähtsate persoonide väljaütlemisi kontekstist, mille tulemus on meedia jälgijatele puuduliku informatsiooni esitamine või vale esmamulje kujundamine (näiteks artiklite pealkirjad). Ehk siis kontekst (semantiline olukord) on osa väljendist, mis sisaldab informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada edaspidiseid sõnu ja lauseid varem saadud teabe sisu arvestades.[2]

Konteksti paremaks mõistmiseks tutvu järgmise näidetega:

Noormees astub turul tundmatu kartulimüüja ette ning küsib: "Palju maksab?". Selles kontekstis saavad mõlemad osapooled aru, et räägitakse kartulikottidest. Kujutame nüüd olukorda, kus sama noormees astub kesklinnas tundmatu inimese ette ja küsib: "Palju maksab?" – selles kontekstis jääb mõistetamatuks, mida sooviti selle küsimusega teada, ning tekib arusaamatus.

Kontekst on seotud mitte ainult verbaalsete, vaid ka füüsiliste ja sümboolsete vm elementidega, mis omavad kindlas olukorras kindlat mõtet.

Konteksti mõistmine tõlkimisel

Sõna "context" võib inglise keelest tõlkida kui "ümbritsev tekst", ehk kõik see, mis paikneb enne ja pärast teatud sõna või väljendit, omab sõna tähenduse kujundamisel väga suurt rolli. Seega võib öelda, et kindlas kontekstis on nii öeldud kui ka veel ütlemata sõnadel kindel tähendus, mida mõistavad kontekstiväljas viibijad. Sõnal võib olla palju erinevaid tähendusi ja ainult kindlas kontekstis, seoses teiste sõnaühenditega võib mõista analüüsitava sõna tõelist tähendust.[3] Kontekst mitte ainult ei aita avada sõna sisulist struktuuri, vaid lubab luua assotsiatsioone teiste sõnaühenditega, mille tulemusena saadakse tekstist, kõnest vm õigesti ja ühemõtteliselt aru.[4]

Tänapäeval kasutatakse sõna "kontekst" erinevates teadusvaldkondades: psühholoogias, sotsioloogias, loogikas, eetikas, filosoofias, lingvistikas, filoloogias, keeleteaduses.

Keeleteaduses kasutatakse konteksti tõlkimises[5]. Tõlge peab olema täpne ja vastama lähtetekstile ning selles peab olema tagatud sisuline tõelevastavus, sõltumata lähteteksti tõelevastavusest. Tõlge peab olema keeleliselt korrektne ja ühtlustatud, st peab olema tagatud sisemine järjekindlus, vastavus etteantud sõnastikele või terminibaasidele ja vastavus stiilijuhenditele. Võrreldes masinaga, suudab inimene eristada sõna tähendust, toetudes vaid kontekstile, seetõttu tundub tõlgitud tekst täpne ja ladus. Tõlkijatel on raske tuua ühest keelekeskkonnast teise esialgset sisumõtet, kui neil puudub tõlgitavate tekstide kontekstuaalne taust, mis lubaks eristada sõnaühendite tähendust.

Näide

Konteksti mõistmist võib illustreerida näitega, kus kaks või enam samakujulist sõna on erineva, omavahel seostumatu tähendusega.

Näiteks sõna "keel" võib omada mitut erinevat tähendust, sest puudub kontekstuaalne taust. Keel võib olla:

1. Pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd

  • Põletasin keele kuuma kohviga ära.

2. Sõnad, mille abil inimesed räägivad ja kirjutavad (keele valdamine)

  • Ma õpin koolis inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt.

3. Traat teatud pillide küljes                        

  • Kitarril on kuus keelt.

Viited

  1. Зицер Дмитрий, Зицер Наталья , 2014: "Практическая педагогика. Азбука НО"
  2. Крег С. Кийнър. 2005: " Тълкуване на Библията". 5
  3. Изотова, Е. И., Марцинковская, Т. Д.  2016: " Проблема переживания в концепциях Выготского и Теплова: современный контекст". Cultural-Historical Psychology, Москва . 7
  4. Стернин, Иосиф А, 2016: "Основные принципы семантического анализа в лингвокриминалистической экспертизе текста". Cultural-Historical Psychology, Москва. 7
  5. Соловьева, Н. А., Молчкова, А. Е. 2016: "Развитие группы японских диалектов региона кинки. исторический контекст". Bulletin of PNU. 202
Aragóni kroon

Aragóni kroon (ladina keeles Corona Aragonum, hispaania keeles Corona de Aragón) oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes. Oma võimu tipul 14. ja 15. sajandil oli Aragóni kroon talassokraatia (riik peamiselt mereliste valdustega), kes kontrollis suurt osa tänapäeva Ida-Hispaaniast ja Kagu-Prantsusmaast, samuti mitmeid suuri saari ja mandrivaldusi Vahemere kallastel kuni Kreekani välja. Krooni valduste osad olid poliitiliselt ühendatud ainult kuninga tasemel. Tänapäeva mõistes toimisid Aragóni maad rohkem nagu konföderatsioon, mitte üks riik. Selles mõttes ei tohiks suuremat Aragóni krooni segi ajada ühe tema koostisosa, Aragóni kuningriigiga, millelt ta oma nime on saanud.

Aastal 1469 viis uus Aragóni krooni ja Kastiilia krooni katoliiklike monarhide dünastiline perekondlik unioon Hispaania kuningriigi tekkeni kuningas Felipe II juhtimisel. Aragóni krooniga kaasnevaid tiitleid, mille Habsburgide monarh päris, kasutati aastani 1716, kui need Nueva Planta dekreetidega lõpetati pretendendi lüüasaamise tagajärjel pärast Hispaania pärilussõda.

Arheoloogilised väljakaevamised

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust või päästekaevamised toimuvad siis, kui muistised jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel. Väljakaevamised võivad kesta paar nädalat ning vahel isegi mitu aastat.

Arndti-Schulzi reegel

Arndti-Schulzi reegel ehk Schulzi seadus on seaduspära, mis puudutab aktiivsete ainete ja mürkide toimeid eri kontsentratsioonides. See väidab, et:"Iga aine väikesed doosid stimuleerivad, mõõdukad doosid pärsivad ja suured kogused tapavad."

Ehk teisiti öeldes, tugevalt lahjendatud aktiivsed ained ja mürgid soodustavad bioloogilisi protsesse, samal ajal kui suuremad kontsentratsioonid pärsivad või isegi hävitavad neid.

See reegel nimetati saksa farmakoloogi Hugo Paul Friedrich Schulzi ja saksa psühhiaatri Rudolf Arndti järgi. Viimane neist formuleeris reegli aastal 1888. Kahjuks on sellele reeglile nii arvukalt erandeid, et seda ei saa pidada universaalseks reegliks. Näiteks paljudel halvavatel ainetel puudub eeldatav efekt nõrkade doosidega. Lisaks on kogus, mis on vajalik nõrgaks, keskmiseks või tugevaks stiimuliks, väga individuaalne.Seda reeglit ei õpetata enam tänapäevastes farmakoloogia õpikutes.

Artlenburgi konventsioon

Artlenburgi konventsioon või Elbe konventsioon (Elbkonvention) oli Hannoveri kuurvürstkonna Napoleon I armeele alistumist märkiv dokument, mille allkirjastas 5. juulil 1803 Artlenburgis Oberbefehlshaber Johann Ludwig von Wallmoden-Gimborn. See kaotas Hannoveri kuurvürstkonna ja algatas Prantsuse okupatsiooni.

Digitaaldokument

Digitaaldokument ehk elektrooniline dokument ehk e-dokument on elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mida saab erinevalt paber- või analoogkandjal olevast dokumendist jaotada kolmeks iseseisvaks osaks:

bitijada andmekandjal;

vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist;

teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega.eIDASe järgi on e-dokument mis tahes elektroonilisel kujul säilitatav sisu, eelkõige teksti või heli visuaal- või audiovisuaalsalvestis. E-dokumenti ei tunnistata õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul (eIDASe artikkel 46). E-dokumendid on olulised piiriüleste e-tehingute edasiarendamiseks siseturul.Digitaaldokumente luuakse tavaliselt kontoritarkvaraga, mis võib olla paigaldatud arvutisse ja/või on veebipõhine (näiteks Google Drive). Kõige levinum elektrooniliste dokumentide lugemise vorming on PDF, sest see on arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist sõltumatu.

Ekstensionaalne kontekst

Ekstensionaalne kontekst (inglise extensional context) on lause, milles sama osutusega sõnu või väljendeid võib teineteise vastu välja vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata.

Ekstensionaalse konteksti vastand on intensionaalne kontekst (inglise intensional context), kus nõnda toimida ei saa.

Grammatiliste sugudeta keel

Grammatiliste sugudeta keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.

Mõistet "grammatiliste sugudeta keel" ei tohi segi ajada sooneutraalse keele mõistega. Sugudeta keelest tingitud diskursus ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi grammatiliste sugudeta keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid pronoomeneid, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi. Kuigi mõnda keelt võib sugudeta keeleks pidada – sh inglise keelt –, on sellel eraldi meessoo ja naissoo pronoomenid. Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast.

Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte märkimiseks, näiteks soospetsiifilised sõnad isa, tütar jne ning eraldi pronoomenid, nagu mõnel juhul tema (inglise he) ja temake (inglise she), samuti nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt soolise eripäraga kontekst.

Intensionaalne kontekst

Intensionaalne kontekst ehk intensionaalne lause on lause, milles mingi väljendi asendamine samaosutusliku väljendiga võib lause tõeväärtust võib muuta.

Näiteks kui tõeses lauses "On paratamatu, et 8 on 8", asendada esimene "8" samaosutusliku väljendiga "Päikesesüsteemi planeetide arv", saame väära lause "On paratamatu, et Päikesesüsteemi planeetide arv on 8".

Johannese esimene kiri

Johannese esimene kiri on Uue Testamendi kaanonis 23. raamat (lühend 1Jh), millele eelneb Peetruse teine kiri ja järgneb Johannese teine kiri. Traditsiooni alusel omistatakse kiri apostel Johannesele, keda peetakse ka ülejäänud Johannese kirjade ja Johannese evangeeliumi autoriks. Johannese esimene kiri on arvatavasti kirjutatud millalgi ajavahemikus 100–150 Ephesoses. Kiri on kirjutatud suure tõenäosusega johannese kogukonna kristlastele ning selle eesmärgiks oli võidelda gnostitsismiga (eriti doketismiga) ehk valeõpetusega Jeesuse tõelisest olemusest. Selles kirjas antakse ka juhiseid, kuidas elada tõelise kristlasena, vennalikult.

Jungi isiksusetüpoloogia

Jungi isiksusetüpoloogia (Jungian Type Index, JTI) on alternatiiv Myers-Briggsi isiksusetüüpide teooriale (Myers–Briggs Type Indicator, MBTI). 2001. aastal Optimase poolt tarvitusele võetud JTI töötasid 10 aasta jooksul välja Norra psühholoogid Thor Ødegård ja Hallvard E. Ringstad. JTI aitab mõista, milliseid psühholoogilisi funktsioone inimene eelistab kasutada. Funktsioonid määratles Carl Jung oma raamatus "Psühholoogilised tüübid", nende hulka kuuluvad näiteks mõtlemine versus tunnetus ja taju versus intuitsioon.

JTI küsimused ja metodoloogia eelistatud funktsioonide määratlemiseks erineb MBTI meetodist. Näiteks jätab see kõrvale sõnapaarid, mida võib olla keerukas tõlkida inglise keelest teistesse keeltesse. Paljudes keeltes kujundab lause kontekst sõna tähenduse, kuid inglise keeles märgistavad sõnad ise rohkem tähendust.

Karlowitzi rahu

Karlowitzi rahu allkirjastati 26. jaanuaril 1699 tänapäeva Serbias asuvas Sremski Karlovcis (tollase haldusjaotuse järgi Karlowitz sõjaväestatud piirialal) ja sellega lõppes Suur Türgi sõda (1683–1697), mille käigus oli Osmanite pool aastal 1697 Zenta lahingus lüüa saanud.

Leping tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust. Peale sajanditepikkust laienemist oli tegemist esimeste territoriaalsete kaotustega Osmanite riigi jaoks ja lepingu järel sai Kesk- ning Kagu-Euroopas domineerivaks jõuks Habsburgide monarhia.

Multimeedium

Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal.

Multimeedium on meedia ja sisu, milles on ühendatud erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediumile, mis sisaldab vaid traditsioonilisi vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedium on teksti, heli, piltide, animatsiooni, video ja interaktiivsuse kombinatsioon.

Multimeediumi salvestatakse, mängitakse ja esitletakse ning juurdepääs infole võimaldatakse läbi töötlusseadmete nagu arvuti- ja elektroonikaseadmed, aga multimeediumiesitlused võivad olla ka osa laivesitlusest. Multimeedium omadussõnana kirjeldab elektroonilise meediumi seadmeid, mida kasutatakse multimeediumi sisu säilitamiseks ja kasutamiseks. Multimeedium sarnaneb traditsioonilise kauni kunstiga, kuid on laiaulatuslikum. Termin "rikas meedia" (rich media) on termini "multimeedium" sünonüüm, mida kasutatakse interaktiivse meediumi kohta.

Hüpermeediumi võib pidada ühe kindla multimeediumi rakenduseks.

Muusikažanr

Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas kokkuleppeline kategooria, millesse heliteos või esituspraktika kuulub.

Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või muusikalise kogemuse omadused.

Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks

esituskoosseis;

muusikaline struktuur;

kõla;

seotud sõnatekst;

funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst);

muusikastiil;

muusikavorm.

Paleograafia

Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis uurib antiik- ja keskaja käsikirjade arenemist, kirjutusviisi ja materjali.

Paleograafia uurib kirjutamise protsesse ja vorme, mitte kirjutatu sisu. Sinna juurde kuulub ka ajalooliste käsikirjade dešifreerimine ja dateerimine ning kirjutamise kultuuriline kontekst.

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele

Pauluse esimene kiri tessalooniklastele kristlikus Piiblis (lühend 1. Ts, varasem lühend 1. Te) on Uue Testamendi kaanonis 13. raamat, millele eelneb Pauluse kiri koloslastele ja järgneb Pauluse teine kiri tessalooniklastele. Kirja autor on apostel Paulus. Tekst on algselt kirjutatud kreeka ühiskeeles ehk koinees. Esimest tessaloonika kirja peetakse Uue Testamendi vanimaks tekstiks. Kirja toon näitab, et misjonär Paulus käitub nüüd kui õpetaja ja jutlustaja. Tooni soojus aga viitab Pauluse lähedasele suhtele Tessaloonika kogudusega.

Pauluse teine kiri tessalooniklastele

Pauluse teine kiri tessalooniklastele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 2Ts, varasem lühend 2Te). See on Uue Testamendi kaanonis 14. raamat, millele eelneb Pauluse esimene kiri tessalooniklastele ja järgneb Pauluse esimene kiri Timoteosele. Tekst on algselt kirjutatud koinees.

Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika on riigivõimu tegevus eesmärgiga mõjutada eri piirkondade majandusarengut (regionaalarengut) võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamise abil. Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi.Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuse planeerimiseks. 1929. aasta ülemaailmne majanduskriis ja hilisem teine maailmasõda sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge tööpuudusega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses Euroopas laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini. Regionaalpoliitika vajadus seisneb asjaolus, et majanduslik tegevus on ruumis ebavõrdselt jaotunud ning selle tagajärjel on tekkinud selgesti nähtavad lahknevused jõukuses, rahvastiku ja majanduse tiheduses ning regionaalsete ja rahvuslikes majanduste struktuuris.

Regionaalpoliitika ja selle olemuse üle arutletakse viimastel kümnenditel palju, kuna majandusliku kasvu ebaühtlane ruumiline jaotus on pärast viimast 2008. aasta majanduskriisi veelgi suurenenud, eriti riikidesiseseid erinevusi vaadates. Kuigi sissetulekute ebavõrdsus 1990–2000 perioodil riikide vahel on vähenenud, siis riikide sees on see märkimisväärselt suurenenud. On erinevaid regionaalse arengu teooriaid (neoklassikaline, keinslik, evolutsioonilised, tsüklilised, marksistlikud, üleminekuteooriad jpt), mis seletavad regionaalsete erisuste teket. Sellega seotult on ka erinevaid regionaalpoliitika lähenemisi, mis peaksid aitama regionaalseid erinevusi vähendada.

Silvi Salupere

Silvi Salupere (kuni 1962 Silvi Tungal; sündinud 11. mail 1956 Jermakovskoje rajoonis Krasnojarski krai Vene NFSV-s) on Eesti kultuurisemiootik ja semiootika ajaloo õppejõud Tartu Ülikoolis.

Ta sündis küüditatute perekonnas.

1974. aastal lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1979 Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna vene filoloogia erialal tööga "К вопросу о точности перевода" ("Tõlke täpsusest"; juhendaja Peeter Torop).Aastatel 2004–2012 oli ta Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorant. Ta kaitses 2018. aastal samas doktoriväitekirja "О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, истоки" ("Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad"; juhendaja Irina Avramets) ja sai doktorikraadi.

1981. aastast on ta lugenud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna/ Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vene filoloogia osakonnas ja aastast 1994 semiootika osakonnas. Ta töötab alates 2001. aastast filosoofiateaduskonna semiootika osakonnas (assistent, toimetaja ja lektor) Peamised loengukursused on olnud sissejuhatus semiootikasse, semiootika ajalugu ja semiootika koolkonnad.Ta on olnud "Tartu Semiootika Raamatukogu" (1998–) ja Acta Semiotica Estica (2005–), samuti mitme raamatu ("Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõistesõnastik", 1999 jms) toimetaja.

Õigustuskontekst

Õigustuskontekst on Hans Reichenbachi järgi teaduslike hüpoteeside ja teooriate epistemoloogilise uurimise kontekst, mis puudutab nende verifitseerimist ja kinnitamist. Reichenbach eristas õigustuskonteksti avastuskontekstist, mis puudutab hüpoteeside ja teooriateni jõudmist.

Reichenbachi jt loogiliste positivistide järgi puudutab filosoofiat ainult õigustuskontekst, avastuskontekst jääb psühholoogia valdkonda. Hüpoteeside ja teooriate uurimiseks õigustuskontekstis on püütud välja töötada induktiivset loogikat kui hüpoteeside ja teooriate õigustamise loogikat.

Õigustuskonteksti ja avastuskonteksti lahutamise võimalikkust on vaidlustatud.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.