Koloratuursopran

Koloratuursopran on kõrgeim naishääleliik.

Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõpeb 3. oktavi f-iga. Mõni laulab isegi 4. oktavi c-ni.

Eesti tuntumad koloratuursopranid on Elina Nechayeva, Veera Nelus, Margarita Voites ja Anu Kaal. Eestist on pärit ka Miliza Korjus.

Koloratuursopranid ooperites

Vaata ka

26. august

26. august on Gregoriuse kalendri 238. (liigaastal 239.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. august (1901–2099).

29. juuni

29. juuni on Gregoriuse kalendri 180. (liigaastal 181.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuni (1901–2099).

Adelheid Hippius

Adelheid Hippius (19. veebruar 1853 Tallinn – 21. september 1942 Schwetz) oli Eesti pianist ja muusikapedagoog.

Ta lõpetas aastal 1876 väikese kuldmedaliga Peterburi konservatooriumi (G. Krossi klassis), täiendas ennast Saksamaal Hans von Bülowi juures, kuulas aastatel 1888–1889 Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini tunde ja kirjutas neist ajakirjanduses.

Ta juhatas Tsarskoje Selo lütseumis muusikaklasse. Aastatel 1919–1922 oli ta Helsingi muusikainstituudi õppejõud ja aastatel 1922–1928 Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud. Tema õpilasteks olid Olav Roots ja Lembit Milk. Ta esines Venemaal ja Saksamaal, sealhulgas soome koloratuursopran Alma Fohströmi saatjana.

Anu Kaal

Anu Kaal (neiupõlvenimi Anu Kindlam, sündinud 4. novembril 1940 Tallinnas) on eesti laulja (koloratuursopran).

Edda Moser

Edda Moser (sündinud 27. oktoobril 1938) on saksa koloratuursopran. Ta on eriti hinnatud Mozarti interpreet.

Edda Moser külastas 2013. aastal Eestit, andis meistrikursuse ooperilauljatele ja osales festivali PromFest raames Klaudia Taevi nimelise konkursi žürii töös.

Hääleliik

Hääleliik või ka hääletüüp on inimhääle kategooria hääleulatuse alusel.

Ida Loo-Talvari

Ida Loo-Talvari (kuni 1926. aastani Ida Loo; aastatel 1926–1937 Ida Aav-Loo; 19. juuni 1901 Narva – 29. juuni 1997 Göteborgi lähedal) oli eesti laulja (koloratuursopran).

Õppis laulmist Tallinna konservatooriumis Emmeline Helmani klassis.

1921. aastast on ta Estonia solist.

Lucia di Lammermoor

"Lucia di Lammermoor" on Gaetano Donizetti ooper (dramma tragico) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole, mis lähtub Walter Scotti romaanist "The Bride of Lammermoor" (1819). Ooper kanti esmakordselt ette 26. septembril 1835 Napolis Teatro di San Carlos.

See on helilooja meistriteos, mida on peetud ooperiliteratuuri parimaks dramaatilise sisuga tõsiseks oope­riks ja üldse kõige täiuslikumaks romantiliseks ooperiks, mis kunagi loodud. Kuulus III vaatuse hullumeelsusstseen annab tänaseni suurepärase võimaluse heade näitleja- ja hääleomadustega koloratuursopranile triumfeerivaks etteasteks.

Margarita Voites

Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran.

Kooliteed alustas ta 1944. aasta sügisel Novosibirskis, perekonna Eestisse naasmise järel aga jätkas õpinguid Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.

1957. aastal jõudis ta esmakordselt muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Imre Kálmáni operetti "Montmartre’i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Rigoletto") ning Marguerite (Charles Gounod’ "Faust").

Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg – publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Gaetano Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. Rootsi kriitika kirjutas: "Margarita Voites pühitses triumfi oma muinasjutuliselt puhta ja pehme, vaimustavalt väljendusrikka koloratuursopraniga. Tema flöödisaatega hullumeelsusaaria oli kõigiti perfektne, seda nii intonatsioonilt kui ka väljendusrikkuselt.Tõsistele ooperikangelannadele kontrastiks olid Margarita Voitese rollid koomilistes ooperites ja operettides, nt Fiorilla (Gioachino Rossini "Türklane Itaalias"), Norina ja Maria (Donizetti "Don Pasquale" ja "Rügemendi tütar"), pr Herz (Wolfgang Amadeus Mozarti "Teatridirektor"), Rosalinde ja Adele (Johann Straussi "Nahkhiir"). Lauljanna viimasteks töödeks Estonias jäid nimiosa Georg Friedrich Händeli "Alcinas" ja Olympia Jacques Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood".

Lisaks teatritööle on Margarita Voites andnud kontserte Eestis, kõigis NSV Liidu liiduvabariikides, paljudes Euroopa maades (Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Soome, Itaalia, Küpros, Malta, Šveits), Jaapanis, Indias, Kanadas, Sri Lankal jm. Ta on esimene Eesti lauljanna, keda kutsuti laulma Moskva Suurde Teatrisse (1973) ja andma soolokontserti Rossija keskkontserdisaalis. 1979. aastal pälvis Margarita Voites tolleaegse kõrgeima tunnustuse – NSV Liidu rahvakunstniku tiitli. 1986. aastal anti talle Georg Otsa nimeline preemia "bel canto traditsioonide elamusliku edasikandmise ja ulatusliku kontserttegevuse eest".

1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides on ta hääl kõlanud praeguseni. Erilise koha tema viimaste aastate repertuaaris on omandanud vaimulikud laulud, mis on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l "Ave Maria".

30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga. "Kuulates lauljat, tajusin järjekordselt üht vääramatut tõsiasja – kuivõrd loodus on oma seadustega meist vägevam. Kui palju on siiski asju, mis ei ole õpitavad ega ostetavad. Margarita Voitesele on kingitud kordumatu, ebamaiselt kauni tämbriga hääl, intuitiivne fraasikujundamise võime, mingi sõnulseletamatu häälelennutamise oskus. Tema hääles on nii palju säilinud ja ilmunud ka lisaväärtus. 2007. aastal tähistati Margarita Voitese 50 aasta lavajuubelit tema loomingu paremikku koondava plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti. 2008. aastal valiti Margarita Voites Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. Tema kontserditegevus jätkus ka 2009. aastal. Detsembri algul laulis Voites Vello Jürna mälestuskontserdil Oktoobris 2010 esitles kirjastus Kunst Margarita Voitese biograafiat "Imet tabades"

Miliza Korjus

Miliza Elizabeth Korjus [hääldus: militsa] (18. august 1909 Varssavi – 26. august 1980 Culver City, California) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter.

Paula Padrik

Paula Padrik (aastani 1950 Paula Nõmm; 29. aprill 1926 Tudulinna – 2. september 2008 Tallinn) oli eesti ooperilaulja (sopran).

Ta lõpetas aastal 1945 Türi Aiandustehnikumi, õppis aastatel 1945–1946 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis aia- ja pargikujundust, lõpetas aastal 1950 Tallinna Muusikakooli Aastal 1955 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal, õppides Linda Sauli klassis.

Aastail 1955–1969 oli Estonia ooperisolist, koloratuursopran. Tema säravamaid esitusi oli Estonias Mozarti "Võluflöödi" Öökuninganna osas. Ta on üles astunud ka kammerlauljana

Pirjo Jonas

Pirjo Jonas (kuni 2015 Püvi; sündinud 8. juulil 1980) on eesti ooperilaulja, koloratuursopran.

Alates 2010. aastast on ta Vanemuise teatri ooperisolist.

Aastal 2018 lõi ta näitlejana Maria keskse rolli Mart Sanderi ajaloolises draamasarjas "Litsid" (TV3).

Sopran

Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus populaarseks naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati ooperipartiisid kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile.

Surnud 26. augustil

Siin loetletakse 26. augustil surnud tuntud isikuid.

1666 – Frans Hals, hollandi maalikunstnik

1723 – Antoni van Leuwenhoek, hollandi optik ja bioloog

1850 – Louis-Philippe I, Prantsusmaa kuningas

1898 – George Gershwin, USA pianist ja helilooja

1910 – William James, USA filosoof ja psühholoogia

1921 – Sándor Wekerle, ungari poliitik

1926 – Bernhard-Gotfried Palmberg, eesti näitleja ja laulja

1930 – Dmitri Tsvetkov, vadja päritolu Vene ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane

1934 – Hermann Ammende, Pärnu suurkaupmees

1938 – Karl Tikk, eesti rahvusest Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane

1941 – Eduard Püttsepp, eesti pedagoog, koolijuht, karskustegelane ja kultuuritegelane

1944 – Hans Leesment, eesti sõjaväelane, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919-40

1945 – Franz Werfel, Austria kirjanik

1945 – Pauls Kalniņš, läti poliitik

1948 – Bernhard Steinberg, eesti vaimulik

1958 – Ralph Vaughan Williams, inglise helilooja

1959 – Ernst Kramm, eesti sõjaväelane

1963 – Eduard Martinson, eesti biokeemik

1968 – Kay Francis, USA näitlejanna

1974 – Charles Lindbergh, USA lendur

1976 – Lotte Lehmann, saksa laulja (sopran)

1979 – Mika Waltari, soome kirjanik

1980 – Miliza Korjus, eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja

1980 – Rosa Albach-Retty, austria näitleja

1985 – Marie Motlová, tšehhi näitleja

1986 – Kurt Matson, Eesti sõjaväelane

1987 – Georg Wittig, saksa keemik

1989 – Irving Stone, USA kirjanik

1990 – Ilmar Palias, Eesti poliitik

1991 – Ülo Habicht, eesti kujunduskunstnik

1991 – Nikolai Krutšina, nõukogude parteifuntsionär

1993 – Karl Bewerunge, saksa poliitik

1998 – Frederick Reines, USA füüsik

2002 – Thomas Gordon, USA psühholoog

2004 – Laura Branigan, USA laulja ja näitleja

2006 – Yosef Hadar, Iisraeli helilooja

2006 – Rainer Barzel, Saksamaa poliitik

2007 – Gaston Thorn, Luksemburgi poliitik ja diplomaat, peaminister 1974–1979, Euroopa Komisjoni president 1981–1985

2008 – Mieczysław Klimowicz, poola kirjandusajaloolane

2008 – Fernand Icart, Prantsusmaa poliitik

2008 – Christian Geissler, saksa kirjanik

2008 – Dori Edson, Brasiilia laulja

2008 – Roza Lallemand, prantsuse maletaja

2008 – Pierre Colas, saksa antropoloog

2009 – Zélia Ferreira Salgado, Brasiilia kunstnik

2009 – Sadie Corre, Briti näitleja

2009 – Melanie Kaarma, eesti kostüümikunstnik

2009 – Dominick Dunne, USA kirjanik ja ajakirjanik

2009 – Per Christensen, norra näitleja

2009 – Ellie Greenwich, USA laulukirjutaja

2009 – ‘Abd al-‘Azīz al-Ḩakīm, Iraagi poliitik

2009 – Ott Ernesaks, eesti allveesporditreener

2010 – Michel Montignac, prantsuse dietoloog

2013 – Krzysztof Wilmanski, poola füüsik

2014 – Chūsei Sone, jaapani filmilavastaja

2016 – Jānis Reinis, läti näitleja

2018 – Toomas Kreen, eesti näitleja

Sündinud 10. juunil

Siin loetletakse 10. juunil sündinud tuntud inimesi.

1819 – Gustave Courbet, prantsuse maalikunstnik

1860 – Togolok Moldo, kirgiisi akõnn (rahvalaulik) ja luuletaja

1865 – Frederick Cook, USA polaaruurija

1880 – André Derain, prantsuse maalikunstnik ja skulptor

1880 – Margit Kaffka, ungari kirjanik

1880 – Valter Pint, eesti advokaat

1885 – Hans Surén, saksa nudist ja sõjaväelane

1892 – Friedrich Kapsi, Eesti sõjaväelane

1895 – Anton Pori, Eesti sõjaväelane

1896 – Marta Schmiedehelm, eesti arheoloog

1901 – Frederick Loewe, USA helilooja

1903 – Herbert Muischneek, Eesti geodeet

1908 – Aleksander Aspel, eesti kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija

1908 – Robert Cummings, USA filminäitleja

1913 – Edward Abraham, USA keemik

1913 – Kristjan Joost, eesti agronoom

1913 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja

1915 – Saul Bellow, ameerika kirjanik

1920 – Leopold Ennosaar, eesti graafik

1921 – Philip, Edinburghi hertsog, kuninganna Elizabeth II abikaasa

1922 – Judy Garland, ameerika laulja ja filminäitleja

1925 – Igor Eplik, Eesti sõjaväelane ja luuraja

1928 – Ilkka Koski, Soome poksija

1929 – Edward Osborne Wilson, USA entomoloog ja sotsiobioloog

1929 – Ljudmila Zõkina, vene laulja

1930 – Ilja Glazunov, vene maalikunstnik

1930 – Haivi Raadik, eesti metallikunstnik

1932 – Maimu Saarepera, eesti majandusteadlane

1934 – Valli Naelapea, eesti luuletaja

1936 – Helgi Uudelepp, eesti õpetaja

1936 – Vjatšaslau Kebitš, Valgevene poliitik

1937 – Ants Väravas, eesti jalgrattasportlane

1937 – Ahti Niilisk, eesti füüsik

1938 – Violetta Villas, Poola laulja (koloratuursopran)

1938 – Elle Tarik, eesti raamatukogundustegelane

1938 – Jazeps Paplavskis, Eesti ehitusteadlane

1939 – Tiina Raitviir, eesti majandusgeograaf ja sotsioloog

1946 – Rein Vahisalu, eesti kardioloog ja publitsist

1949 – Helle Ralja-Kuningas, eesti näitleja

1950 – Joel Steinfeldt, eesti muusik

1950 – Valeri Kois, Eesti poliitik

1952 – Güzäl Sitdiqova, baškiiri luuletaja, tõlkija ja ühiskonnategelane

1953 – Haldi Normet-Saarna, eesti ajakirjanik

1953 – John Edwards, USA poliitik

1953 – Vello Kuhi, eesti tennisetreener

1956 – Rolandas Paksas, Leedu poliitik

1959 – Carlo Ancelotti, Itaalia jalgpallitreener

1959 – Toomas Nestor, eesti viiuldaja

1962 – Ain Kabal, eesti majandustegelane

1963 – Eugen Sterpu, Eesti kunstnik

1964 – Reet Mändar, eesti mikrobioloog

1964 – Tõnis Teesalu, eesti spordijuht

1965 – Elizabeth Hurley, inglise modell ja näitleja

1965 – Henn Ojaveer, eesti bioloog

1965 – Ott Ojaveer, eesti koolijuht

1966 – Lex Nederlof, hollandi jalgrattur

1967 – Priit Karm, eesti näitleja

1967 – Galina Beloglazova, endine vene iluvõimleja

1968 – Veiko Kaasik, Eesti kohtutäitur

1972 – Ivo Leito, eesti keemik

1972 – Radmila Šekerinska, Makedoonia poliitik

1973 – Faith Evans, ameerika laulukirjutaja, produtsent ja näitleja

1973 – Minna Haapkylä, Soome näitleja

1974 – Tõnu Lensment, eesti lavastaja

1975 – Risto Jussilainen, Soome endine suusahüppaja

1976 – Georg Friedrich, Preisi kuningliku perekonna pea

1976 – Kristina Nugin, eesti pedagoogikateadlane

1978 – Aire Raidvee, eesti psühholoog

1979 – Jürgen Fogel, eesti teleajakirjanik

1981 – Kristi Roosmaa, eesti muusikaliartist

1982 – Leelee Sobieski, ameerika filminäitleja

1982 – Printsess Madeleine, Rootsi printsess

1982 – Tara Lipinski, ameerika iluuisutaja

1985 – Kaia Kanepi, eesti tennisist

1985 – Gert Dorbek, eesti korvpallur

1987 – Martin Harnik, Austria ja Saksamaa jalgpallur

1996 – Kristjan Ilves, eesti kahevõistleja

Sündinud 28. oktoobril

Siin loetletakse 28. oktoobril sündinud tuntud inimesi.

1777 – Georg Johann von Staal, Vene sõjaväelane

1759 – Georges Danton, prantsuse revolutsionäär

1793 – Simonas Daukantas, leedu ajaloolane ja rahvaluulekoguja

1806 – Alphonse de Candolle, prantsuse-Šveitsi botaanik

1811 – Jossif Varvinski, arstiteadlane

1851 – Alexander von Bunge, vene zooloog ja polaaruurija

1860 – Jigorō Kanō, judo rajaja

1865 – James Brendan Bennet Connolly, Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane

1867 – Hans Driesch, saksa bioloog ja filosoof

1870 – Mihhail Goltisson, vene helilooja ja laulja

1881 – Bruno Söderström, Rootsi kergejõustiklane

1885 – Paul Sepp, eesti teatrilavastaja

1891 – Artur Puksov, eesti rohuteadlane

1898 – František Běhounek, tšehhi radioolog ja tuumafüüsik

1903 – Evelyn Waugh, inglise kirjanik

1904 – Giulio Gaudini, Itaalia vehkleja

1906 – Apollon Saarne, eesti arst

1907 – Thomas Hampson, Suurbritannia kergejõustiklane

1907 – Mari Rääk, eesti keraamik ja metallikunstnik

1910 – Marie Dollinger-Hendrix, Saksa kergejõustiklane

1910 – Harald Tannberg, eesti kunstnik ja arhitekt

1916 – Veera Nelus, eesti koloratuursopran

1916 – Vladimir Riives, eesti astronoom

1922 – Willem Hendrik van Breda Kolff, Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener

1924 – Ants Maiste, eesti kergejõustiklane (odaviskaja) ja sporditegelane

1927 – Julius Schreider, juudi päritolu Vene matemaatik, küberneetik, semiootik ja filosoof

1930 – Bernie Ecclestone, Vormel 1 juhtfiguur

1931 – August Eelmäe, eesti kirjandusteadlane ja -kriitik

1932 – Spyros Kyprianou, Küprose president 1977–1988

1933 – Garrincha, brasiilia jalgpallur

1933 – Manuel Francisco dos Santos ehk Garrincha, Brasiilia jalgpallur, ründaja

1933 – Valter Petersell, eesti geoloog ja geokeemik

1933 – Jaan Praggi, eesti põllumajandusteadlane

1934 – James Tully Beatty, Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane

1934 – Julio Jiménez Muñoz, Hispaania jalgrattur

1935 – Eino Ojastu, Eesti kergejõustiklane

1937 – Leonard Randolph Wilkens, Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener

1939 – Miroslav Cerar, Jugoslaavia/Sloveenia riistvõimleja

1940 – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane

1941 – Andrus Kasemaa, eesti skulptor ja graafik

1941 – Anne Valmas, eesti raamatukoguhoidja, bibliograaf ja raamatuloolane

1942 – Gennadi Kinko (kuni 1971. aastani Kiritšenko), Eesti sõudja

1942 – Cornelis Arie Verkerk, hollandi kiiruisutaja

1943 – Eduard Tinn, eesti publitsist

1944 – Tadeusz Iwiński, Poola poliitik

1945 – Peeter Tulviste, Eesti psühholoog ja poliitik

1945 – Aime Pesur, eesti tehnikateadlane

1946 – Wilhelmus Marinus Anthonius Jansen, hollandi jalgpallur

1947 – Ants Tammleht, eesti poliitik

1947 – Henri Michel, Prantsusmaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener

1949 – Bruce Jenner, Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane

1949 – Vladimir Oništšenko, ukraina jalgpallur (ründaja) ja treener

1950 – Sirje Semm, ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja

1955 – Bill Gates, Ameerika Ühendriikide ettevõtja

1956 – Volker Zotz, Austria budoloog ja filosoof

1957 – Roza Rõmbajeva, Kasahstani estraadilaulja ja filminäitleja

1960 – Raul Salumäe, eesti ajaloolane

1961 – Aino Lepik von Wirén, eesti jurist, riigitegelane ja diplomaat

1962 – Erik Thorstvedt, Norra jalgpallur, väravavaht

1962 – Ivar Abner, eesti maadleja

1962 – Marju Lepajõe, eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija

1962 – Scotty Nguyen, Vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija

1963 – Eros Ramazzotti, itaalia laulja

1963 – Christian Plaziat, Prantsusmaa kergejõustiklane

1963 – Lauren Holly, Ameerika Ühendriikide näitlejatar

1964 – Raymond Scott Russell, Ameerika Ühendriikide mootorisportlane

1964 – Paul Stanton Wylie, Ameerika Ühendriikide iluuisutaja

1965 – Franck Sauzée, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja

1966 – Mihkel Mardna, Eesti kergejõustikukoondise arst

1966 – Andy Richter, Ameerika Ühendriikide näitleja

1967 – Julia Roberts, ameerika filminäitleja

1968 – Mihhail Nestrujev, Venemaa püstolilaskur

1970 – Christof Unterberger, Austria tšellist ja helilooja

1971 – Marko Mumm, eesti fotograaf

1971 – Siri Pettersen, norra kirjanik

1974 – Joaquin Phoenix, Ameerika Ühendriikide filminäitleja

1974 – Evelin Kivimaa, eesti ajakirjanik ja kirjanik

1974 – David Foenkinos, prantsuse kirjanik ja filmistsenarist

1974 – Nelly Ciobanu, Moldova laulja

1976 – Martin Lepa, endine eesti jalgpallur

1977 – Christoph Bieler, Austria suusakahevõistleja

1977 – Olga Vassiljeva, Eesti iluuisutaja

1978 – Julgī Stalte, liivi laulja ja rahvamuusik

1979 – Isabella Bosibori Ochichi, Keenia kergejõustiklane

1980 – Alan Smith, Inglismaa jalgpallur, ründaja

1980 – Agnes Obel, Taani muusik ja laulukirjutaja

1981 – Milan Baroš, tšehhi jalgpallur

1982 – Enver Jääger, eesti jalgpallur

1982 – Matt Smith, Suurbritannia näitleja

1982 – Romāns Gladiļins, läti jalgpallur

1983 – Andres Oja, eesti näitleja

1984 – Obafemi Akinwunmi Martins, Nigeeria jalgpallur, ründaja

1986 – Roland Laos, eesti näitleja

1991 – Meelik Samel, eesti basskitarrist

1991 – Mart Müürisepp, eesti näitleja

1992 – Maria Sergejeva, Eesti iluuisutaja paarissõidus

Veera Nelus

Veera Nelus (ka Vera Nelus; 28. oktoober 1916 Narva – 18. juuli 1996 Tallinn) oli eesti koloratuursopran.

Õppis muusikat eraviisiliselt Varvara (Barbara) Malama erastuudios Tallinnas (Samas õppis ka Miliza Korjus).

Aastatel 1944–1971 töötas Estonia teatris ooperi- ja operetisolistina.

Tema esitustega on ilmunud album (3 plaati) "Unustamatu Veera Nelus" (2001). Helirežissöör Jüri Kruus on restaureerinud üle kolme ja poole tunni ulatuses Neluse helisalvestisi.

Aastail 1947–1949 tegutses svingsekstett "Rütmikud", mis esines ka raadios (kuni džäss ära keelati), andis kontserte, kus solistideks olid Georg Ots, Veera Nelus ja teised Estonia solistid, ka Neeme Järvi (ksülofonil). Kolm korda nädalas mängisid "Rütmikud" tantsuks tollases Töötava Rahva Kultuurihoones. Tegemist oli tolle aja parima svingansambliga.

Violetta Villas

Violetta Villas (sünninimi Czesława Maria Cieślak, hilisem kodanikunimi Czesława Maria Gospodarek; 10. juuni 1938 Liège – 5. detsember 2011 Lewin Kłodzki) oli Poola laulja, koloratuursopran.

Villas oli erakordselt suure hääleulatusega: 5 oktaavi (E2–E7). Ta suutis laulda baritonile, tenorile, kontraaldile, metsosopranile ja sopranile mõeldud laule. Selline hääleulatus on haruldane nii meeste kui ka naiste seas ning nii klassikalises kui ka popmuusikas. Kõige paremini kõlas tema hääl vahemikus C4–C6. Ta hääl oli väga varjundirikas ja lauludes ühendas ta sageli mitu stiili.

Villas sündis Belgias, kus tema isa Bolesław Cieślak (1907–1960) oli võõrtööline ja kaevur, aga lisaks sellele ka dirigent. Ema Jane (poolapäraselt Janina, neiuna Malczyk; 1914–1985) oli koduperenaine. Violetta oli pere neljast lapsest kolmas.

Pere tuli 1948 Poolasse tagasi ja asus elama Lewin Kłodzkisse. Villas hakkas õppima muusikat. Lapsena mängis ta klaverit ja viiulit. 1956 hakkas ta Szczecini Riiklikus Muusikaülikoolis laulmist õppima. Ta jätkas enda täiendamist Wrocławis. 1959 hakkas ta Varssavis klassikalist laulmist õppima. Tema hääleulatus ja tämber olid juba sel ajal muljetavaldavad ja tõotasid talle suurt läbilööki ooperis, kuid esialgu eelistas ta muusika moodsamaid vorme.

Vanemad sundisid ta 16-aastaselt (1954) abielluma piirivalveleitnandi Piotr Gospodarekiga. Villas ei armastanud oma meest ja nad lahutasid kaks aastat hiljem, kui Villas oma mehe maha jättis, et Szczecinisse laulmist õppima minna. Abielust sündis üks laps, Krzysztof Gospodarek.

Polskie Radios esines Villas esimest korda 1960. Esimesed auhinnad pälvis ta Sopoti lauluvõistluselt 1961 ja 1962. 1964–1966 esines ta riiklikul laulufestivalil Opoles. 1962 salvestas ta oma esimese albumi.

Karjääri jooksul salvestas Villas ligi kolmsada laulu kümnes keeles. Lisaks poola keelele laulis ta inglise, prantsuse, saksa, itaalia, ladina, napoli, vene, hispaania ja portugali keeles.

1960. aastate lõpul laiendas Villas oma tegevusvaldkonda. Ta hakkas esinema ooperites, operettides, muusikalides ja filmides.

1964 kutsuti Villas laulma Prantsusmaale ja sellest ajast esines ta sageli välismaal. 1971 pakkus Paramount Pictures talle kaheksa-aastast lepingut, kuid Villas eelistas tagasi kodumaale tulla, sest tema ema oli haigestunud. Hiljem konfiskeerisid Poola võimud ta passi ega lubanud teda enam kui kümne aasta jooksul välismaale. Siiski ei keelatud tema esinemisi meedias ega Poola riigi piires. Alles 1985 sai ta passi tagasi ja kohe seejärel läks ta ülemaailmsele ringreisile, sealhulgas USA-sse ja Austraaliasse.

Elu lõpupoole kannatas Villas alkoholismi ja morfinismi all. Ühtlasi tuli ilmsiks, et ta oli olnud Poola Rahvavabariigi luureteenistuse agent koodnime Gabriella all. Peale selle kannatas ta luulude all, mis mõjus halvasti tema suhetele keskkonna ja perega. Ta oli loomade õiguste aktivist.

1987 kohtus Villas poola päritolu ameerika ärimehe ja miljonäri Ted Kowalczykiga. Nad abiellusid 6. jaanuaril 1988 Chicagos ja lahutasid sama aasta detsembris.

2011. aasta veebruaris teatas laulja, et loobub esinemisest. Sel ajal anti talle Poola Vabariigi teenelise kultuuritöötaja aunimetus.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.