Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
16. september

16. september on Gregoriuse kalendri 259. (liigaastal 260.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. september (1901–2099).

2011. aasta Liibüa kodusõda

2011. aasta Liibüa kodusõda, mida nimetatakse ka Liibüa Revolutsiooniks või 17. Veebruari Revolutsiooniks, sai alguse 15. veebruaril toimunud valitsusvastastest meeleavaldustest. Ohvriterohked rahva väljaastumised olid suunatud Liibüa diktaator Mu‘ammar al-Qadhdhāfī režiimi vastu. Protestid eskaleerusid mässuks, mis levis üle kogu riigi. Mässu käigus moodustasid Gaddafi-vastased vahevalitsuse, mille nimeks sai Rahvuslik Üleminekunõukogu. Rahutustele eelnesid samalaadsed sündmused mujal Põhja-Aafrikas: Egiptuses ja Tuneesias.

Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kaksikud (märk)

Kaksikud (ladina keeles Gemini) (♊) on kolmas sodiaagimärk.

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Kesknädal

Kesknädal on Eestis ilmuv ajaleht. Seda annab välja MTÜ Vaba Ajakirjandus, mille juhatuse liige on Lauri Laasi.

Kesknädal väljendab Eesti Keskerakonna vaateid.See ilmub kord nädalas kolmapäeviti.

Ajalehe peatoimetaja oli alates maist 2007 Urmi Reinde. 29. septembril 2016 vallandas Keskerakonna juhatus ta usalduse kaotuse tõttu. Peatoimetaja kohusetäitjaks määrati Indrek Veiserik.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Nädalapäev

Nädalapäev on üks nädala seitsmest eri nimetusega päevast. Nädalapäevad on esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev.

Laupäeva ja pühapäeva koos kutsutakse nädalalõpuks ehk nädalavahetuseks. Paljudes riikides on need kaks päeva puhkepäevad. Ülejäänud viis päeva on töö- ehk argi- ehk äripäevad.

Odin

Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.

Nimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga *wod-eno-/*wod-ono- – 'raevutsev, metsik, hullunud, ekstaasis'. Varases germaani mütoloogias oli Wotan surnute hingede juht, surma, poeesia ja ennustamise jumal. Odini tähtsus kasvas Rahvasterändamise ajal, kui ägenesid germaani hõimude vahelised sõjad ning algasid kokkupõrked Rooma riigiga. Sel perioodil tõusis Odin üheks lääne- ja põhjagermaanlaste mõjukamaks jumalaks.

PÖFFi 14. armastusfilmide festival Tartus

PÖFFi 14. armastusfilmide festival Tartus oli 2019. aastal 12.–17. augustil toimunud filmifestival, mis leidis hilisõhtuti aset Tartu Raekoja platsil kui ka pärastlõunati Athena Keskuses. Iga-aastase Tartuffi filmiprogrammi läbivaks teemaks oli armastus ning sellel aastal lisaks muusika.

Filmifestivali juht oli Agnes Joyet.

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Teater NO99

Teater NO99 oli teater Tallinnas aadressil Sakala 3. See tegutses riigi sihtasutusena ärinimega sihtasutus Teater NO99 aastatel 2005–2019.Teatri nimes peituv number vähenes iga lavastusega ühe võrra nulli poole.

Teatri direktor-kunstiline juht oli kuni 2016. aastani Tiit Ojasoo, peakunstnik oli Ene-Liis Semper, kellest pärast Ojasoo tagasiastumist sai ka teatri juht.

Teatri esimene lavastus oli veebruaris 2005 lavale toodud "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki", mis põhines jaapani kirjaniku Yukio Mishima tekstidel.

Teater NO99 oli Teenusmajanduse Koja toetajaliige.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

Tingimuslause

Tingimuslause on põhiliselt programmeerimises kasutatav juhtkonstruktsioon, mis suunab programmi täitmist. Vabas vormis võib lihtsaimat tingimuslauset esitada "kui , siis ". See tähendab, et kui on täidetud, siis kehtib.

Lingvistiliselt tähendabki tingimuslause eelkõige "kui ..., siis ..." konstruktsiooni. Näiteks "Kui täna on kolmapäev, siis ma ei loe raamatut." on tingimuslause. Kui kehtib tingimus (st kui täna on kolmapäev), siis ma ei loe raamatut. Tingimuslause ei ütle enamasti midagi olukorra kohta, kui tingimus pole täidetud. See tähendab, et kui täna ei ole kolmapäev, siis ei ole teada, kas ma loen raamatut või ei.

Tuhkapäev

Tuhkapäev ehk tuhapäev on vastlapäevale järgnev kolmapäev.

Sellest päevast algab 40-päevane paast (pühapäevad ei lähe arvesse), mis lõpeb ülestõusmispühal. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine.

Päeva nimetus tuleneb juba 7. sajandi lõpu katoliku kiriku rituaalist – palmipuudepühal põletatud palmide või nende asenduspuu tuha patukahetsejate pähe raputamisest. Algselt ei kuulunud tuhkapäev ja sellele järgnenud päevad suure paastu hulka, kuid umbes aastal 700 pikendati paastu, et saada selle pikkuseks 40 päeva ehk Kristuse paastu pikkus.

Tuhkapäevaga on seotud rida uskumusi ja toiminguid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemaletõrjumist. Eeskätt viidi tuhka põllule ja aeda, oluline oli tubade puhastamine ja laiskuse või niinimetatud tuhkapussi väljapeksmine.

Tuhkakapuss, tuhkapoiss või tuhkatüdruk oli poisiks või tüdrukuks riietatud nukk, mis viidi salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jäi, see pere oli kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.