Klassikaline majandusteadus

Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele.

Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx.

Klassikalised majandusteoreetikud uskusid isereguleeruvatesse turgudesse ilma välise sekkumiseta. Adam Smith viitas nii-öelda "nähtamatule käele", mis juhib turge oma loomuliku tasakaalu suunas nii, et puudub vajadus valitsuse sekkumiseks. Vastandudes keinslikule majandusteooriale, eeldab klassikaline majandusteooria nii hüviste kui ka hindade paindlikkust. Teine põhiline eeldus tugineb Say seadusele: pakkumine loob enesele vastava nõudluse, see tähendab, et tootmine tekitab piisavalt tulu, et ostetakse ära kõik toodetud hüvised. Veel üks klassikalise teooria alustalasid on säästude ja investeeringute võrdsuse eeldamine, mille peaks tagama paindlikud intressimäärad.

Adam Smithi 1776. aastal kirjutatud The Wealth of Nations peetakse klassikalise majandusteaduse alguseks. Nad olid aktiivsed 19. sajandi keskpaigani ja neile järgnes neoklassikaline koolkond Inglismaal umbes 1870.

William Petty, kes tegutses 17. sajandil, oli Inglismaa klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega.

Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab.

Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga.

Adam Smith

Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele.

David Ricardo

David Ricardo (18. aprill 1772 – 11. september 1823) oli Inglise majandusteadlane, klassikalise majandusteaduse rajaja.

George Ainslie

George W. Ainslie on ameerika psühhiaater, psühholoog ja käitumisökonomist.

Ainslie tegi Howard Rachlin juhendamisel operantse tingimise loomkatseid. Ta uuris tuvide aegadevahelist valikut (intertemporal choice) ning näitas esimest korda katseliselt, kuidas juhul, kui kahe eriaegse alternatiivse tasu vaheline valikupunkt nihkub ajas ettepoole, pöördub eelistus varasema kasuks. Ta kasutas selle seletamiseks tuleviku tasude hüperboolse allahindamise (hyperbolic discounting) mõistet, millega ta arendas edasi Rachlini ja teiste ideid, mis olid inspireeritud Richard Herrnsteini proportsionaalsuse seadusest (matching law). Ainslie põimis need ideed varasemate saavutustega aegadevahelise valiku uurimisel, sealhulgas Walter Mischeli tulemustega rahulduse edasilükkamise kohta lastel.

Raamatus "Picoeconomics" (1992) püüdis ta seletada neid ideid ja ka fakte sõltuvuse kohta, millega ta puutus kokku oma kliinilises töös Ameerika Ühendriikide Veteranideministeeriumi meditsiinikeskuses Coatesville'is Pennsylvania (kus temast sai peapsühhiaater), oletusega, et isiksuse eri osad või aspektid on omavahel vastuolus. Ta tugines Sigmund Freud Id'i, Ego ja Superego teooriale; käitumisökonoomikas sai see oluliseks Richard Thaleri säästmiskäitumise mitme mina (multiple selves) teoorias.

Paljud Ainslie ideed on osutunud käitumisökonoomikas fundamentaalseteks. Põhiliselt tänu tema ja Drazen Preleci töödele tulid otsustusteooriasse operantse tingimise ideed ja andmed, mis olid suureks väljakutseks ratsionaalse valiku teooriale, mis oli majandusmõtlemises seni domineerinud.

Peale psühhiaatritöö veteranidega on Ainslie töötanud ka kliinilise psühhiaatriaprofessorina Temple'i Ülikoolis Philadelphias.

Keinsism

Keinslik majandusteooria (ka keinsism, keinsianism, keinslus ja Keynesi teooria) on makromajanduse teooria, mis põhineb 20. sajandi inglise majandusteadlase John Maynard Keynesi ideedel.

Keinslikud majandusteadlased väidavad, et erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades. Seega soovitavad Keynesi teooria pooldajad avaliku sektori sekkumist rahanduspoliitika kaudu, mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus. Teooriaid, mis moodustavad keinsliku majandusteooria selgroo, esitleti esmakordselt raamatus "The General Theory of Employment, Interest and Money" (tuntud ka lühema pealkirjaga "The General Theory" ehk "Üldteooria"), mis ilmus 1936. Keynesi ideede tõlgendused on vastakad ja mitmed koolkonnad pärast teist maailmasõda on ennast tema pärandi hoidjateks kuulutanud.

Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. Pärast 1970. aastatel toimunud stagflatsiooni kaotasid keinslikud ideed mõju. Globaalse majanduskriisi algus 2008. aastal on taas tekitanud huvi keinslike majandusmeetmete vastu, kuigi nende meetmete kriitika on tugev ja kriis kestab edasi.

Majandusteaduse mõisteid

Siin on loetletud majandusteaduse mõisteid.

Thomas Robert Malthus

Thomas Robert Malthus (13. veebruar 1766 – 23. detsember 1834) (eelistas, et teda kutsutakse Robert Malthuseks) oli Inglise demograaf ja majandusteadlane, tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest, mis tõid talle hüüdnime Dismal Science (sünge teadus).

Malthus sündis Inglismaal Rookerys. Tema isa oli David Hume'i sõber ja Jean-Jacques Rousseau tuttav. Noort Thomast õpetati kodus kuni 1784. aastani, mil ta astus Jesus College'isse Cambridge'is, kus ta nagu Adam Smithki õppis teoloogiat ja luges huviga teost "Philosophias Naturalis Principia Mathematica". Pärast lõpetamist 1788, hoolimata kiitusest kreeka ja ladina keeles, ei saanud Malthus loodetud tööd kirikuõpetajana, kuna tema kõne oli defektne. Ta pöördus 1793 Jesus College'isse tagasi.

1798 avaldas Malthus uurimuse "Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa-aristokraatia kui valitseva klassi huve ja väitis, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse: elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 1803 avaldati selle essee teine, täiendatud trükk.

1804 Malthus abiellus Harriet Eckersalliga ja nad said kolm last. Kuna abielu ei olnud Jesus College'i seadustega kooskõlas, lahkus ta kolledžist. 1805. aastal võttis Malthus vastu Haleybury kolledži üldise ajaloo, poliitika, äri ja finantside professori ametikoha. Malthusest sai esimene Inglismaa poliitilise ökonoomia professor. Hoolimata tema ennustuste kaheldavusest, võib teda pidada esimeseks elukutseliseks majandusteadlaseks. Ta pani aluse paljudele valdkondadele majanduses, mis said populaarseks alles 1960. ja 1970. aastatel. Hoolimata Malthuse enamiku ennustuste ebatäpsusest (vaesed võisid jääda vaesemaks mitte Malthuse ennustatud, vaid muudel põhjustel), hakkas ta ikkagi esimesena kasutama analüüsimisel statistikat ja matemaatikat.

Oma viimased kolmkümmend eluaastat jagas Malthus Londoni ja Haleybury vahel. 1820 avaldas ta uuringu "Poliitilise ökonoomia alused", kus kaitses maa-aristokraatia huve ega pooldanud David Ricardo renditeooriat, küll aga arendas edasi tema tööväärtusteooriat.

Tema töid arendas hiljem edasi John Maynard Keynes.

Klassikalised majandusteadlased

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.