Kirurgia

Kirurgia ehk haavaarstiteadus (vanakreeka cheir 'käsi' + ergon 'töö') on arstiteaduse ala, kus haiguste, väärarengute, ealiste iseärasuste ja vigastuste ravi teostatakse peamiselt operatsioonide (invasiivsete meetodite) abil.[1]

Kirurgia alal töötav eriarst on kirurg.

Blinddarm-01

Vaata ka

  • amputatsioon
  • anesteesia
  • hambakirurgia
  • kardiokirurgia
  • kirurgiline onkoloogia
  • operatsioonisaal
  • plastiline kirurgia
  • silmakirurgia
  • üldkirurgia

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik" 346:2004.

Välislingid

16. märts

16. märts on Gregoriuse kalendri 75. (liigaastal 76.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. märts (1900–2099). Aasta lõpuni on 290 päeva.

Amputatsioon

Amputatsioon (ladina keeles amputatio) on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse kas haiguslikust protsessist kahjustatud jäse, selle osa või muu kehaosa. Amputatsioon võib toimuda ka õnnetusjuhtumi tagajärjel (traumaatiline amputatsioon).

Andrus Loog

Andrus Loog (sündinud 14. augustil 1963 Tartus) on eesti arst.

Ta lõpetas 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna südame- ja veresoontekirurgina. Kuni 1990. aastani oli ta sama teaduskonna juures aspirantuuris.

Tööd alustas Loog aastal 1987 Tallinna kiirabihaiglas. Aastatel 1991–1992 praktiseeris ta Ameerika Ühendriikides Texase Südameinstituudis ja erakliinikus Indiana Ohio Heart. Eestisse tagasi pöördumise järel jätkas ta aastatel 1992–1993 tööd Tallinna kiirabihaiglas.

1993. aastal asutas ta Keila haigla juurde erakliiniku, mis kandis algselt Keila südamekliiniku ja alates 2004. aastast Taastava Kirurgia Kliiniku nime. Loog on olnud alates asutamisest selle kliiniku direktor. Praegu asub Taastava Kirurgia Kliinik Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena korpuses.

Andrus Loog on Eesti tippspetsialiste regeneratiivmeditsiini alal, tema peamiseks uurimisteemaks on olnud viimastel aastatel otsida võimalusi, kuidas panna inimese rasvarakud looma uusi veresooni. Selles valdkonnas teevad Loog ja tema Taastava Kirurgia Kliinik koostööd biotehnoloogiafirmaga Cellin Technologies.

Ta on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse liige, Eesti Veresoontekirurgide Seltsi juhatuse esimees, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi ning Euroopa Veresoontekirurgia Seltsi liige.

Loog on ühtlasi alates 2000. aastast Reformierakonna liige, kuulub alates 2004. aastast Keila linnavolikokku ja oli aastatel 2005–2011 Keila linnavolikogu esimees.

Esteetilise Kirurgia Erakliinik

Esteetilise Kirurgia Erakliinik on Tartus asuv tasulise ilukirurgiaga tegelev kliinik.

Georg Philipp von Oettingen

Georg Philipp von Oettingen (10/22. november 1824 Visusti – 3/16. veebruar 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.

Georg von Oettingen õppis Tartu Ülikoolis algul ühe õppeaasta õigusteadust (1841–1842) ja läks siis meditsiiniteaduskonda, kus õppis 1842–1847. 1848 sai ta meditsiinidoktori kraadi. Kuni 1853. aastani Tartus ja Riias, seejärel jätkas teadustegevust välismaal Berliinis, Viinis, Pariisis, Londonis, Edinburghis ja Dublinis ning külastas Põhja-Ameerikat. Lühikest aega töötas ta arstina Peterburis.

1854 võeti ta tööle dotsendina Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna kirurgiakateedrisse. Alates 1855 oli ta erakorraline professor, alates 1857 korraline professor. 1856 sai ta ülikooli haigla peaarstiks. 1859–1865 oli ta ülikooli prorektor, 1867–1868 meditsiiniteaduskonna dekaan ja 1868–1876 Tartu ülikooli rektor.

Vene-Türgi sõja ajal töötas ta Punase risti haiglas peaarstina. Pärast sõda oli ta 1878–1891 Tartu linnapea.

Georg von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor ja silmakliiniku direktor. Enne teda käsitleti oftalmoloogiat kirurgia osana ja seda andsid kirurgia õppejõud. Teda peetakse maailma esimeseks arstiks, kes andis amüloidoosi põhjaliku kirjelduse.

Johann Christian Moier

Johann Christian Moier (10. märts 1786 Tallinn – 1. aprill 1858 Bunino) oli baltisaksa arstiteadlane.

Johann Christian Moier oli vaimuliku poeg. Ta õppis Tartu Ülikoolis 1803–05, tudeeris ka Göttingeni ja Padua ülikoolis.

Ta töötas 1814–36 Tartu Ülikoolis kirurgia professorina. 1817–30 oli Moier neljal korral lühikest aega Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta oli 1834–36 Tartu Ülikooli rektor. Seejärel kolis Moier oma valdustesse Orjoli kubermangus Buninos, kuhu jäi elama surmani.

Tema õpilaste hulka kuulusid Nikolai Pirogov, Vladimir Dal, Fjodor Inozemtsev ja Aleksei Filomafitski. Pirogov võttis temalt üle kirurgia õppetooli juhtimise.

14. juulil 1814 abiellus Moier Maria Protassovaga, kes oli Vassili Žukovski õetütar. Moier õpetas oma naiselegi arstiteadust ja see käis Tartu naistevanglas vange ravimas. Abielust sündis pärast mitu aastat kestnud abielu tütar Jekaterina. 18. märtsil 1823 sünnitas Maria surnud poja ja suri ka ise samal päeval.

LASIK

LASIK (lühend ingliskeelsest nimetusest Laser-assisted in situ keratomileusis) on laseri ja mikrokeratoomi abil sooritatav refraktiivkirurgiline protseduur, mille eesmärk on korrigeerida silma defektidest (müoopia, hüperoopia, astigmatism) tulenevaid nägemishäireid, aga ka selleks, et inimene ei peaks pidevalt kasutama nägemisabivahendeid (prillid, läätsed).

Lahkamine

Lahang ehk autopsia ehk obduktsioon ehk nekropsia (ka lahkamine, koolnuvaatlus) (obductio, autopsia) on loomade kehaelundite surmajärgne kirurgiline laiba uuring.Lahang on soovitatav läbi viia teatud kindla ajaperioodi jooksul pärast indiviidi surma.

Eristatakse kliinilist (surmapõhjuse ja surmaga lõppenud haiguse korral) ja kohtumeditsiinilist lahangut (kui surmaga võidakse seostada kuritegu, õnnetust, enesetappu, mürgistust, kutsehaigust või ravimenetlust jt).

Laparoskoopia

Laparoskoopia on endoskoopilise kirurgilise operatsiooni meetod, mille korral viiakse patsiendile täisnarkoosi või kohaliku tuimastuse all kõhuseina väikese kunstliku avause kaudu sisse peenikesed torukujulised instrumendid.

Meditsiin

Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin'), tänapäeval ka lihtsalt arstiteadus, on teadusharu , mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut.

Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne, tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt integreeruva ja täieneva teadusdistsipliinina on tihedates seostes teiste teaduse põhivaldkondade ja erialadega

anatoomia (mõeldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel põhinevatele ravimipreparaatidele)

bakterioloogia

biokeemia

deontoloogia

diagnostika

embrüoloogia

farmakognoosia

farmakoloogia

füsioloogia (mõeldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel põhinevatele ravimipreparaatidele)

geneetika

histoloogia

immunoloogia

inimese anatoomia

inimese füsioloogia

mikrobioloogia

profülaktika (sealhulgas eelravi ehk metafülaktika)

psühholoogia

radioloogia

ravi

taastusravika palliatiivse raviga

toksikoloogia

tsütoloogia jpt.Meditsiiniteadus jaotakse lihtsustatult kaheks:

humaanmeditsiin

veterinaarmeditsiin

Määri

Määri on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Küla on esimest korda mainitud 1483. aastal (Meyris), küla suuruseks on hinnatud 14 adramaad (~140 ha).

Määri kivikalme (arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all), mis tuntud kui Kirikumägi, pärineb I aastatuhande esimesest poolest p.Kr.

Määri küla kirjapandud ajalugu on tihedalt seotud Määri mõisaga. Mõisa esimese omanikuna on teada Wolmar Wrangel.

Mõisal on olnud mitmeid omanikke, kuulsamad on Zöge von Manteuffelid, kes olid ka Määri mõisa viimased omanikud. Määri mõisast pärines väljapaistev arstiteadlane, kirurgia professor Werner Zoege von Manteuffel (1857–1926), kellele on püstitatud ka parki mälestuskivi.

Määrist on pärit ka jalaväekindral krahv Carl Gustaf Dücker (1671–1732), kellele Rootsi ajal kuulusid peale Määri ka Põltsamaa, Adavere, Varangu, Hellenurme ja Eistvere mõisad Eestis ning hulk maavaldusi Rootsis.

Määris sündis Karl von Below (1794–1867), kes aastail 1841–1852 oli Eestimaa asekuberner.

Neurokirurgia

Neurokirurgia (või neuroloogiline kirurgia) on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi mis tahes osa, sealhulgas aju, selgroo, seljaaju ja ajuveresoonkonna haiguste ennetamise, diagnoosi, ravi ja taastusraviga.

Eestis koolitatakse neurokirurge vastava eriala residentuuris Tartu Ülikoolis.

Peep Pree

Peep Pree (sündinud 5. detsembril 1958) on eesti ilukirurg.

Ta on spetsialiseerunud rinnaoperatsioonidele.

1977. aastal lõpetas ta Miina Härma nimelise Tartu II Keskkooli ja 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna.

Aastatel 1983–1993 töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna operatiivkirurgia õppejõuna ja Tartu Ülikooli Haigla üldkirurgina.

Alates 1992. aastast on ta erakliiniku Clinica juhataja ning plastikakirurg esteetilis-plastilise kirurgia alal.

Ta on Reformierakonna liige. Kuulub Tartu Linnavolikogusse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogusse.

Plastikakirurgia

Plastikakirurgia ehk ilukirurgia ehk esteetiline kirurgia on tuletatud kreekakeelsest sõnast pastikos, mis tähendab muutma, vormima, kujundama. Plastikakirurgia on üks vanemaid kirurgilisi erialasid, mille ajalugu mõõdetakse aastatuhandetega.

Jocelyn Wildenstein(en) ja endine Korea modell Hang Mioku on üks hirmuäratavamaid näiteid ilukirurgiasõltuvusest.

S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia

S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia (vene keeles Военно-медицинская академия имени С. М. Кирова; eesti keeles nimetatud ka (Peterburi) Sõjalis-Meditsiiniline Akadeemia) on sõjameditsiini kõrgkool Venemaal Peterburis.

1899. aastal sai selles õppeasutuses (tolleaegse nimega Keiserlik sõjameditsiiniakadeemia) arstidiplomi Ludvig Puusepp, kes hiljem samas on lugenud üliõpilastele neurokirurgiakursust (alates 1912. aastast).

Tartu veterinaariinstituut

Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool) oli esimene veterinaaria-alasele haridusele spetsialiseerunud kool Venemaal. Kool loodi 28. jaanuaril 1848 keiserliku korraldusega, esialgu eksperimentaalkorras 4-aastase tähtajaga.

Esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen, kes oli 1823. aastal siirdunud Venemaale, toiminud sõjaväe-veterinaarina ning omandanud 1839 tollal kõrgeima, vanema veterinaararsti astme.

Kooli materiaalse baasi tugevdamiseks anti sellele üle likvideeritud Vilniuse Meditsiinilis-Kirurgilise Akadeemia veterinaariaosakonna varad. Esialgu asus uus kool ajutistes kohandatud ruumides.

Kool avati pidulikult 6. veebruaril 1849 kaheastmelisena. Ülemastmes võis omandada veterinaararsti kutse ning kaitsta magistrikraadi, alamastmes valmistati ette arsti abilisi.

Aastal 1852 loobuti alamastmest. 1856 asus kool kooli jaoks ehitatud hoonetesse Tartus Narva maanteel. Aastal 1858 asus direktori kohale professor Heinrich Friedrich Simon Unterberger.

1873 nimetati kool ümber Tartu Veterinaarinstituudiks (Kaiserliche Veterinair-Institut zu Dorpat).

1880. aastatel viidi üle vene õppekeelele ning mujalt pärit üliõpilaste osakaal kasvas. Aastal 1882 määrati direktoriks Casimir Carl Eduard von Raupach.

Tartu Ülikooliga tehti koostööd kogu eksisteerimisaja vältel, eelkõige bakterioloogia, kirurgia ja füsioloogia valdkonnas.

1918. aastal liideti instituut loomaarstiteaduskonnana Tartu Ülikooli koosseisu, instituudi Venemaale evakueeritud raamatukogu ja kabinettide varandus müüdi Saraatovi loomaarstiinstituudile. Aastal 1951 sai sellest Eesti Põllumajanduse Akadeemia osa, selle tänapäevane järglane on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.

Torakaalkirurgia

Torakaalkirurgia on kirurgiline eriala, mis hõlmab rindkereseina, kopsukelme, trahheobronhiaalsüsteemi, kopsude, vahelihase ja keskseinandi organite kaasasündinud ja omandatud haiguste ning vigastuste instrumentaalseid uurimismeetodeid, konservatiivset ja kirurgilist ravi, spetsiifilist intensiivravi ning pre- ja

postoperatiivset rehabilitatsiooni.

Torakaalkirurgiat grupeeritakse sageli kardiokirurgiaga ja seda kutsutaks kardiotorakaalkirurgiaks.

Valga haigla

Valga haigla on haigla Valgas aadressil Peetri tänav 2. Haiglat haldab Tartu Ülikooli Kliinikum. Haigla juhataja on Marek Seer.

Haigla osakonnad on järgmised: kirurgia osakond, sünnitus-günekoloogiaosakond, siseosakond, hoolekande osakond ja õendushooldus.

Ümberlõikamine

Ümberlõikamine ehk ümberlõikus ehk tsirkumtsisioon (circumcisio) on poisi või mehe eesnaha tipuosa täielik või osaline eemaldamine.Ümberlõikamist tehakse enamasti usulistel või meditsiinilistel kaalutlustel.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.