Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Vikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kirikukihelkonnad Eestis

Muistse vabadusvõitluse ehk Põhjala ristisõdade tulemusena moodustati vanade külakondade põhjal kirikukihelkonnad (parohhia, parochia, Kirchspiel).

Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Ristiusu ajajärgul alul kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.

Kirikukihelkonnad (parochia) moodustati esialgu ristimiseelsete küläkondade piires. Taani hindamisraamatu järgi otsustades tuli ühe küläkonna kohta üks või kaks kirikukihelkonda (parochia). 16. sajandil muutusid kihelkonnad luteri kiriku haldusüksusteks.

Etnograafiliselt oli (kiriku)kihelkond üsna suletud rahvuslik üksus, kus tänu iseolemisele, kogukonnasisestele abieludele jms säilisid vanad tavad, murrak, riietus ja muu kohalik pärand. Kihelkonna rahvast iseloomustavad tihedad hõimlussidemed, reeglina võeti abikaasa oma kihelkonna piirest, harvemini naaberkihelkonnast (Saaga).

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kirikueestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860. aastatest kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenes.

1866. aastal viidi vallad mõisate alluvusest üle Vene ametnike alluvusse. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult talumaid, mitte aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem valdasid pidevalt ühendati, kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 18911893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1926. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Tänapäeval on kihelkonna mõiste muutunud Eestis pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik Eesti aladel kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Tänapäevane haldusjaotus 15 maakonnaks ning enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus üks ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme praeguse maakonna vahel.

Eesti kihelkondade loend maakondade järgi

Hoiatus: nn muinaskihelkonnad on rahvusromantiline müüt, millel puudub dokumenteeritud alus. Nn muinaskihelkonnale vastab vallutuseelne kylægund – külakond (latiniseeritud kiligunda, kelichonta). Allolev loetelu ei ole keeleliselt korrektne.

Harjumaa

Muinaskülakonnad

Reuælæ

  • Rebala kihelkond (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
  • Ocrielæ kihelkond ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
  • Vomentagana kihelkond (Uomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju maakonna (Harrien) ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Hageri (Haggers) – esmamainimine 1241, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
  • Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainimine 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
  • Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainimine 1343, moodustati sajandi teisel poolel
  • Jüri (Jürgens) – moodustatud 12201221, algul kandis nime Vaskjala
  • Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
  • Juuru (Jörden hiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
  • Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
  • Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe pärast vallutamist
  • Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
  • Nissi (Nysso) – esmamainimine 1452, moodustati sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

14.–16. sajand

18.–20. sajand

  • Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju-Madisega.

Järvamaa

Muinaskihelkonnad

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda, mille nimedest on meieni jõudnud vaid üks.

  • Loppekunde kihelkond või Lõpekund – sai hilisemate Järva-Jaani ja Ambla kirikukihelkondade aluseks.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Ambla – moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
  • Järva-Jaani – moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainimine 1221, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
  • Koeru – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1282
  • Peetri – moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 12211223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

14.–16. sajand

17. sajand

  • Anna – moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
  • Paide – moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

20. sajand

  • Käru – eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

Läänemaa

Muinaskihelkonnad

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Hanila (Hanhele) – moodustatud sajandi alguses, esmamainimine 1519. aastal
  • Karuse (Cozzo hiljem Karissen) – moodustati aastatel 1240–1250, esmamainimine 1267. aastal nime Karissen all
  • Kullamaa – moodustati sajandi esimesel poolel
  • Lihula (Leal) – moodustati hiljemalt 1241. aastal
  • Keina – moodustati pärast 1254. aastat
  • Mihkli – rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
  • Märjamaa (Mariema) – moodustati 13. sajandi alguses, esmamainimine 1364. aastal
  • Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) – moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260–1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
  • Vigala (Fickel) – moodustati pärast 1234. aastat

14.–16. sajand

  • Kirbla – eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
  • Lääne-Nigula – eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainimine 1367. aastal
  • Martna – eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
  • Noarootsi – moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
  • Pühalepa – esmamainimine 1522
  • Vormsi – moodustati 15. sajandil

17. sajand

  • Reigi – eraldus 1627. aastal Keina kihelkonnast
  • Varbla – eraldus Hanilast 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

18.–19. sajand

  • Haapsalu – eksisteeris lühiajaliselt
  • Emmaste – eraldus 1866. aastal Keina kihelkonnast

Pärnumaa

Muinaskihelkonnad

  • Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
  • Alistekund (Alise ehk Alistegunde)
  • Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
  • Soontagana (kuulus muinasajal Läänemaale)

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Karksi – moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587–1877 kandis nime Halliste-Karksi kihelkond
  • Pärnu-Jaagupi – moodustati kohe pärast vallutamist, esmamainimine 1241

14.–16. sajand

  • Halliste (Allise ehl Allistegunde) – esmamainimine 1504. aastal, aastatel 1587–1877 Halliste-Karksi kihelkond
  • Saarde – moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal ühe kihelkonnaga väikemaakond.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja kihelkond (läti k Rūjiena) (tänapäeval kuuluvad selle alad Lätile ja on pärast Liivi sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ērģeme; saksa k Ermes) piirkonnaga, mis muinasajal võis olla eestikeelne ja kuuluda Sakala maakonda.

17. sajand

19. sajand

Saaremaa

Muinaskihelkonnad

  • Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkond ka Kihelkonna-Sworve kihelkond
  • Kaarma muinaskihelkond
  • Muhu muinaskihelkond
  • Pöide muinaskihelkond
  • Valjala muinaskihelkond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Jaani – eraldati 1675 Pöide kihelkonnast
  • Jämaja – moodustatud sajandi esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
  • Kaarma (Karmelhof) – moodustatud sajandi esimesel poolel
  • Kihelkonna (Kiligunde) – esmamainimine 1228. aastal
  • Karja – moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
  • Muhu (Moon ehk Mohn) – moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
  • Pöide (Peude) – moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus pärast 1267. aastat
  • Valjala (Waldia) – moodustati 13. sajandi esimesel poolel

14.–16. sajand

  • Anseküla – moodustati 16. sajandi alguses
  • Kärla (Kergel) – eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainimine 1438. aastal
  • Püha (Pyha) – esmamainimine 1449

17. sajand

  • Jaani – eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
  • Mustjala – moodustati 1646. aastal

18. sajand

Setumaa

Setumaal kihelkondi ei olnud.

Tartumaa

Muinaskihelkonnad

Jogentagana maakond
Soopoolitse maakond (Sobolits)
Ugandi maakond (Uggn)
Vaiga maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Kodavere (Kotefer) – moodustatud sajandi keskel, esmamainimine 1443. aastal
  • Laiuse (Wemela) – moodustati sajandi keskel, esmamainimine 1319. aastal
  • Otepää (Odempe või Odenpe) – moodustati kohe pärast vallutamist
  • Palamuse – moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alal, oma pastor aastast 1234
  • Puhja (Puien) – moodustati kohe pärast ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
  • Rannu – moodustatud pärast ala vallutamist, esmamainimine 1347
  • Tartu-Maarja – moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1471
  • Torma (Capescever) – moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alal kohe pärast vallutamist, esmamainimine 1319
  • Võnnu (Wendau) – moodustatud umbes 1224, esmamainimine 1361

14.–16. sajand

  • Kambja (Camby) – moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainimine 1471. aastal
  • Kursi – esmamainimine 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
  • Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) – moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainimine 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
  • Nõo (Niggen või Nughen) – moodustatud umbes 1224. aasta paiku
  • Rõngu – moodustati pärast 1413. aastat
  • Äksi (Ekes) – esmamainimine 1443

17. sajand

  • Lohusuu – asutati 1680, hiljem liideti Torma kihelkonnaga

20. sajand

Valgamaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Helme – moodustati sajandi alguses, esmamainimine 1329
  • Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) – moodustati pärast ala vallutamist, esmamainimine 1379

14.–16. sajand

  • Karula (Carwele) – moodustati 14. sajandil, esmamainimine 1532

17. sajand

  • Hargla – moodustati 1694. aastal Karula, Gaujiena (Koivalinna) ja Urvaste kihelkonna osadest

Ajalooline (kuni 1920) Valgamaa jääb kaasajal Läti aladele, v.a Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) ja Härgmäe kihelkondadest. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivaliina kihelkonnast (läti k Gauijena, saksa k. Adsel). On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal oli see osake latgalite aladest. See on siiski vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas palju lätikeelseid kohanimesid.

Viljandimaa

Muinaskihelkonnad

Mõhu maakond
Sakala maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Pilistvere (Pilsekon) – moodustatud enne 1234. aastat Nurmekunde kihelkonna alale
  • Põltsamaa – kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu muinaskihelkonna alale
  • Paistu (Paistekund) – moodustatud kohe pärast vallutamist, preestrit mainiti aastal 1234
  • Suure-Jaani (Walle) – moodustatud kohe pärast ala vallutamist
  • Tarvastu (Tarwis) – esmamainimine 1225
  • Viljandi – esmamainimine 1234

14.–16. sajand

  • Kolga-Jaani (Corpes) – esmamainimine 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaa kihelkonda

20. sajand

  • Kõpu – moodustati 1911. aastal Viljandi kihelkonna lääneosast.

Virumaa

Muinaskihelkonnad

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
  • Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
  • Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma.
  • Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladel.
  • Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Pudivirust, esialgne nimi Katküla
  • Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
  • Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
  • Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

14.–16. sajand

  • Iisaku – eksisteeris 16541774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga.
  • Rakvere – esmamainimine 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele.
  • Väike-Maarja – eraldus pärast 1346. aastat Simunast, asub Lemmu muinaskihelkonna maadel.

18.–20. sajand

Võrumaa

Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

Kirikukihelkonnad

13. sajand

  • Põlva – moodustati sajandi alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esmamainimine 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

14.–16. sajand

  • Rõuge (Rewg) – moodustati 16. sajandil, esmamainimine 1613
  • Urvaste – esmamainimine 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

17. sajand

  • Kanepi – moodustati 1675. Otepää, Põlva ja Urvaste kihelkonna osadest
  • Räpina (Repin hiljem Rappin) – moodustati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
  • Vastseliina – iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti oli varajasel keskajal suur osa hilisemast Võrumaast üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsaala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

Vaata ka

Viited

  1. http://www.eelk.ee/kihelkonnad_kaart.php

Kirjandus

  • Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911.
  • Prof. J. Uluots, Agraarõigus, Tallinnas 1934.
  • Eesti talurahva ajalugu, I köide, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, Tallinn, kirjastus Olion, 1991.
  • Nils Blomkvist. Clash or compromise?: the europeanisation of the Baltic Sea area 1100-1400 AD : papers of the XIth Visby Symposium held at Gotland Centre for Baltic Studies, Gotland University College, Visby, October 4th-9th, 1996
  • Eesti rahva ajalugu, 4. vihk, K/Ü. Loodus, Tartu, 1933.
  • Henriku Liivimaa kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
  • J. Reintalu. Kihelkond omavalitsuse ühikuna? Uus Eesti, 2. september 1936, nr. 237, lk. 4.
  • Lauma Sloka: Vidzemes draudžu kronikas. Rīga: Valsts arhīvs, 1925–1927 (Osad: 1, 2, 3); teavik Kihelkond E-kataloogis ESTER

Välislingid

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid. Loendis on ära märgitud mõisa eestikeelne ja saksakeelne nimi, mõisa staatus, asukoht vana haldusjaotuse järgi ning asukoht nüüdisaegse haldusjaotuse järgi. Saaremaa ajaloolised mõisad on loetletud ka Saaremaa mõisate loendis.

Harjumaa

Harjumaa (saksa keeles Kreis Harrien) on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Helme kihelkond

Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Järvamaa

Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi. See kujunes juba enne 13. sajandit ja oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid.

Tänapäevase Järvamaa pealinn Paide ja sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa Alempoisi muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.

Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, sks Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkondadega, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga.

Kanepi kihelkond

Kanepi kihelkond (sks Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Keila kihelkond

Keila kihelkond (lühend Kei, sks Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond, Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Kullamaa kihelkond

Kullamaa kihelkond (lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Põltsamaa kihelkond

Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid Jõgeva maakonda, vaid loodeosas Rutikvere mõisa ümbruses kuulub väike maa-ala Järva valda tänapäevases Järva maakonnas.

Kihelkonnakirik on Põltsamaa Niguliste kirik.

Põlva kihelkond

Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Kihelkonnas tegutses Põlva kihelkonnakool.

Riia kreis

Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Riia kreis piirnes kirdes Volmari kreisi, idas Võnnu kreisi, kagus Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi, kagus Bauska kreisi, loodes Dobele kreisi ja idas Tukumsi kreisiga.

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaivara kihelkond

Vaivara kirikukihelkond (lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kihelkond asus tänapäeva Narva-Jõesuu linnas, Narva ja Sillamäe linna aladel, osaliselt endiste Toila ja Illuka valla aladel. Piir Jõhvi ja Vaivara kihelkonna vahel on korduvalt muutunud mõlemas suunas. Kihelkonda on kuulunud ka Narva jõe taguseid alasid. Vaivara kihelkond moodustati ajaloolise Alutaguse kihelkonna alale.

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Kreis Walk, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Valka piirkond

Valka piirkond (läti keeles Valkas novads) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Lätis. Piirneb põhjas Eestiga.

Piirkond moodustati 2009. aastal Valka linna ja viie valla (Härgmäe, Kārķi, Valka, Vijciemsi ja Zvārtava) liitmise teel. Härgmäe valla suuremad asulad: Härgmäe, Hoomuli, Turna; Kārķi valla suuremad asulad: Kārķi, Veckārķi, Vēveri; Valka valla suuremad asulad: Luke, Sēļi, Pedele, Zīle, Saule, Ķeizarpurvs, Žuldiņas, Kalnstaldoti, Tomēni, Alieši, Bērzezers; Vijciemsi valla suuremad asulad: Vijciems; Zvārtava valla suuremad asulad: Stepi, Putras, Zaķi, Jaunāmuiža, Mierkalns, Vērsīši, Cirgaļi, Kaģuciems.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Valka piirkonna elanikest lätlasi 75,54%, venelasi 15,83%, valgevenelasi 2,42%, ukrainlasi 2,27%, eestlasi 1,15% ja teistest rahvustest inimesi 2,80%.

Virumaa

Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta nüüdisaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.