Kaubandus

Kaubandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega kaubeldakse.[1]

Kauban­dus kui mitmekülgne ja kee­ru­lise struk­tu­u­riga majandus­nähtus on tihedalt seotud ja teeb koostööd teiste majandusharudega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas tööstusest ja põllumajandusest. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varus­tajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed turisminduse, transpordi, panganduse ja teenindusega.[2][3]

Wojciech Gerson - Gdańsk in the XVII century
Kaubandus Poola meresadamas Gdańskis

Ajalugu

Eelajalooline kaubandus

Kaubandus pärineb eelajaloolisest ajast, mil inimesed hakkasid omavahel suhtlema. Kaubandus oli eelajalooliste inimeste peamine teenindusharu. Enne tänapäeval käibel oleva valuuta tekkimist, vahetati omavahel kaupu ja teenuseid. Kaubanduse ajalugu küündib kuni 150 000 aasta tagusesse aega. Usutakse, et kaubandus on eksisteerinud kogu inimajaloo vältel ja sai alguse Lääne-Aasiast.[4]

Hilisem kaubandus

Keskaeg

Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd: Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest seal toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Lübecki linnast sai sakslaste värav Läänemerele. Idast veeti Euroopasse sisse luksuskaupu, näiteks idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid, nipsesemeid ja peenelt ning kaunilt kujundatud relvi. Lisaks toodi veel idast maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. 13. sajandil muutus kaubavahetuse iseloom, kaugkaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu nagu kala, sool, vili. Kaupmehed teenisid suure kaubakoguse müümiselt väikest vaheltkasu. Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millest olulisemaks olid Veneetsia, Genova ja Pisa. Linnad võistlesid tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast, vahel toimusid kaubandustülide tõttu ka tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ja tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ja kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed mitmesajakordset kasumit.[5]

19. sajand

19. sajandil põhines vabakaubanduse ülimuslikkus peamiselt riigisisesel kasul. Arvutamise teel tehti kindlaks, kas mõne konkreetse riigi huvides oli impordi piirid avada.

20. sajand

suure sepressiooni ajal oli suur majanduslangus, mis kestis 1929. aastast kuni 1930. aastate lõpuni. Selle perioodi jooksul vähenes kaubavahetus ja muud majandusnäitajad langesid märkimisväärselt.

Alles II maailmasõja ajal lõppes majanduslangus Ameerika Ühendriikides. Sõja ajal 1944. aastal sõlmisid 44 riiki Bretton Woodsi lepingu, mille eesmärk oli vältida riiklikke kaubandustõkkeid, et vältida depressiooni. Sellega loodi eeskirjad ja institutsioonid rahvusvahelise poliitilise majanduse reguleerimiseks: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (hiljem jagatud Maailmapank ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank). Nende organisatsioonide tegevus algas 1946. aastal pärast seda, kui riigid ratifitseerisid kokkuleppe. 1947. aastal nõustusid 23 riiki üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega, et edendada vabakaubandust. Euroopa Liidust sai maailma suurim tööstuskaupade ja -teenuste eksportija, suurim eksporditurg umbes 80 riigi jaoks.

21. sajand

Tänapäeval on kaubandus ainult üks osa kompleksest süsteemist, mis püüab maksimeerida oma kasumit, pakkudes tooteid ja teenuseid turule (mis koosneb nii üksikisikutest kui ka muudest ettevõtetest) madalaima tootmiskuluga. Rahvusvahelise kaubanduse süsteem on aidanud arendada maailmamajandust, kuid kombineeritult kahepoolsete või mitmepoolsete lepingutega tariifide alandamiseks või vabakaubanduse saavutamiseks on mõnikord kahjustatud kolmanda maailma turge.[6]

Kaubanduse harud

Kaubandusettevõtteid on võimalik lii­gi­tada ja tüpiseerida mitmesuguste tunnuste alusel (tegutsemise vorm, asukoht, äritüüp, suurus jne). Liikide ja tüüpide kaudu on võimalik hinnata ettevõtlus­struk­tuuri kaubanduses; struktuurilt on kaubandust võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel. Kõige üldisemalt võiks kaubanduse jagada kolmeks: välis-, hulgi- ja jaekaubandus.[7]

Väliskaubandus

Väliskaubandus on kaubavahetus kahe või enama eri riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel[8]. Enamus riikides esindab selline vahetuskaubandus märkimisväärset osa sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Kuigi väliskaubandus on eksisteerinud läbi ajaloo, on selle majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne tähtsus viimaste sajandite jooksul märgatavalt tõusnud.[9] Väliskaubandus annab tarbijatele ja riikidele võimaluse osta kaupu või teenuseid, mis pole nende kodumaal kättesaadavad. Rahvusvahelistel turgudel leidub peaaegu kõiki tooteid: toit, riided, varuosad, õli, ehted, vein, valuutad ja vesi. Kaubeldakse ka teenustega: turism, pangandus, nõustamine ja transport. Toode, mida müüakse globaalsel turul on eksport ja toode, mis on ostetud globaalselt turult, on import. Importe ja eksporte arvestatakse riigi kontol jooksvalt makse bilansis.[10]

Hulgikaubandus

Hulgikaubandus on suurtes kogustes kaupade ostmine, ladustamine ja müük. Hulgikaupmehed müüvad kaupa edasi jaemüüjatele, kutselistele (tööstuslikele või kaubanduslikele) kasutajatele, ametiasutustele, teistele hulgimüüjatele või vahendajatele.[11] Hulgimüüjaid, kes tegelevad ainult mittekonkureerivate kaupade või liinidega, kutsutakse turustajateks.[12]

Jaekaubandus

Jaekaubandusega tegelevad jaemüüjad ehk ettevõtjad, kes pakuvad kaupu ja teenuseid otse tarbijatele. Jaemüügiettevõtted võivad olla sõltumatult omatud ja juhitud, või osa jaeketist, mis koosneb kahest või enamast kauplusest, mille tegevust koordineerib üksik juhtrühm. Jaemüügiettevõtteid on mitmesuguseid, näiteks kaubamajad, supermarketid, odavate hindadega jaekauplused või postimüük. Tänapäeval on elektrooniline jaemüük kasvanud oluliselt kõrgemale tasemele kui jaekaubandus tervikuna.[13]

Viited

  1. "[EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat""].
  2. "Kaubandus kui majandusharu".
  3. "Kaubanduse olemus".
  4. "https://en.wikipedia.org/wiki/Trade".
  5. "Majandus ja kaubandus".
  6. "https://en.wikipedia.org/wiki/Trade".
  7. "Kaubanduse sisu ja vorm".
  8. "https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_kaubandus".
  9. "What is international trade".
  10. "https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liskaubandus".
  11. "Wholesaler".
  12. "What is international trade".
  13. "Retail trade".
Dominikaani Vabariik

Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Hispaniola saare idaosas, mis läänes piirneb Haitiga.

Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on eraõiguslik üle-eestiline mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eestis registreeritud ettevõtted ja organisatsioonid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti vanim ja suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon. Kaubanduskoja regionaalsed esindused asuvad Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet ning nad annavad 41% Eesti firmade kogu netokäibest ja 42% puhaskasumist. Kaubanduskoja liikmesus on vabatahtlik. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab 1999. aastast välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärke.

El Salvador

El Salvadori Vabariik (varem eesti keeles Salvador) on kõige väiksem riik Kesk-Ameerikas. El Salvador piirneb Guatemala, Hondurase ja Vaikse ookeaniga ning selle pealinn on San Salvador.

Import

Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.

Import ja selle vastand eksport moodustavad koos rahvusvahelise kaubanduse. Kaupade import nõuab tavaliselt tolliametnike sekkumist nii lähteriigis kui ka sihtriigis ning on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete subjektiks. Kui import tähendab kaupasid ja teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust.

Juhan Kukk

Juhan (Johann) Kukk VR III/1 (13. aprill 1885 Virumaa, Salla vald, Käru küla – 4. detsember 1942 Venemaa, Arhangelski oblast) oli Eesti poliitik ja ettevõtja. Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 (Juhan Kuke valitsus).

Katusorganisatsioon

Katusorganisatsioon on mittetulundusühing, mille on moodustanud juriidilised isikud (sh avaliku sektori, ärisektori ja kolmanda sektori organisatsioonid) selleks, et mingeid ühiseid üldhuvisid edendada jõulisemalt, kui seda saaks teha vaid ühe organisatsiooni kaudu.

Eestis tegutsevad katusorganisatsioonid on näiteks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskoda oli aastail 1925–1940 Eestis tegutsenud kaubandus- ja tööstusalane kutsealane omavalitsus. Koja esimees oli kogu tema tegevuse jooksul Joakim Puhk.

Kaubatee

Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.

Kaup

Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. Teenuseid nimetatakse ka immateriaalseks kaubaks.

Kaupa võidakse vahetada teise kauba vastu (vahetuskaup), mida üldiselt eristatakse vahetamisest raha vastu, kuigi ka raha on kaup, millel on oma hind.

Kauba tootjatelt tarbijateni vahendamisega tegelev majandusharu on kaubandus.

Kaupmees

Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.

Laat

Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Maal pakuvad laadad väiketootjatele võimalust müüa korraga suuremale hulgale ostjatele kui neil muul ajal võimalik oleks, ostjad aga leiavad palju kaupu ühest kohast. Eriti olulised olid laadad maamajandusele enne väikepoodide võrgu arengut. Linnades, kus toimib igapäevane suuremahuline kaubandus, on laatadel pigem meelelahutuslik funktsioon, ehkki oluline on ka suur valik käsitööd ja põllumajandussaadusi. Tänapäeval korraldatakse linnades laatu sageli suuremate pidustuste raames, näiteks Tallinnas vanalinna päevadel ja Tartus Hansalaadana Tartu Hansapäevade ajal. Enamasti toimuvad laadad suvel.

Eesti kõige kauem korraldatud iga-aastane laat on Antslas toimuv Hauka laat, mis pärineb 1960. aastatest. 1994. aastast alates toimub Hauka Laat Antsla kesklinnas. Tuntud laatu on teisigi, näiteks Lindora laata peeti esimest korda 1920. aastate alguses.

Tüüpilised laadalõbustused on õnneloos, karussell, osavusmängud ja jõukatsumised.

Linn

Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.

Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.

Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga.

Kujunemisjärgus on asula olnud majandus- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad asumid. Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse ajaloolisi traditsioone, rahvaarvu, rahvastiku ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.

Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse linna õigused ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks.

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias). Põhjas piirneb Lombardia Šveitsiga, lõunas Emilia-Romagna, idas Trentino-Alto Adige ja Veneto ning läänes Piemonte maakonnaga. Maakonna keskus on Milano linn.

Lombardia on Itaalia rikkaim ja arenenuim piirkond. Ta sarnaneb kohati rohkem põhjanaabritega väljaspool Itaaliat kui ülejäänud Itaaliaga. Piirialana on Lombardia olnud haavatav sissetungidele väljastpoolt Itaaliat ning nii ongi siin pikka aega valitsenud nii prantslased kui ka austerlased. Samas on asukoht aidanud Lombardial kujuneda Euroopa üheks olulisemaks kaubandus- ja rahanduskeskuseks, mida ta on seniajani.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2015 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (praegune Taavi Aas) ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.

Poznań

Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas. See on Suur-Poola ajalooline keskus ja Suur-Poola vojevoodkonna (województwo wielkopolskie) halduskeskus. Tänapäeval on ta elanike arvult halduspiirides Poola 5. linn.

Poznań asub Warta jõe ääresl. See on vanemaid Poola linnu. Poznań on kaubandus-, tööstus- ja hariduskeskus ning rahvusvaheline messikeskus.

Linna madalaim punkt on Warta jõe kaldal (60 meetrit üle merepinna) ja kõrgeim punkt Morasko mägi (157 meetrit üle merepinna).

Soul

Soul (ka Seoul, korea keeles 서울) on Lõuna-Korea pealinn. Soul oli Korea pealinn 29. novembrist 1394 kuni Jaapani Keisririiki inkorporeerimiseni 1910. aastal. Pärast seda allus linn Jaapani koloniaalvalitsusele kuni Põhja- ja Lõuna-Korea lõhenemiseni 1953. aastal. Soul oli pealinnana määratletud ka Põhja-Korea põhiseaduses, kuid 1972. aasta detsembris kinnitatud põhiseadusemuudatus määras pealinnaks Pyongyangi, mis oli pärast Teist maailmasõda olnud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi valitsuse ajutine asukoht.

Päris-Soulis on 10,5 miljonit elanikku. Souli suurlinnastus, mida sageli nimetatakse Pealinna piirkonnaks (korea keeles Sudogwon 수도권; 首都圈) ning mille hulka kuuluvaks loetakse ka miljonilinnu Incheonit ja Suwonit, elas 2009. aasta 31. detsembri seisuga umbes 25 miljonit inimest. Seega on Souli ja selle satelliitlinnadesse koondunud umbes pool Lõuna-Korea rahvastikust. Souli pealinnapiirkonda peetakse Tōkyō-Yokohama järel suuruselt teiseks ​​suurlinnastuks maailmas. Mastaabivahe México, New Yorgi ja São Pauloga on siiski väike, kuid täpsema pingerea koostamist takistavad suurlinnastute defineerimisel ja võrdlemisel kasutatavad erinevad kriteeriumid.

Soul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus- ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Soulis XXIV suveolümpiamängud ning 2002. aastal Jaapaniga kahasse korraldatud jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Tabasalu

Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Tabasalu on Harku valla keskus. Asula on muutunud populaarseks elamupiirkonnaks, seal on alates 2004. aastast kerkinud palju uusi kortermaju ja eramuid. Asustus on tihe ja looduskeskkond taandub pidevalt elamuehituse ees.

Tripoli

Tripoli (kreeka Trípolis/Τρίπολις 'kolm linna', araabia Ţarābulus/طرابلس) on Liibüa pealinn ja suurim linn. Asub Vahemere kaldal.

Tripoli on Liibüa peamine sadam, kaubandus- ja tööstuskeskus.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.