Kasakad

Kasakad on idaslaavi[1] sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas. Nimetus pärineb türgi sõnast kazak ('vaba mees')[2].

Aastal 1916 oli kasakaid 4 434 000, neist sõjaväeteenistuses 480 000.

Tänapäeval on enamik kasakaid õigeusku ja kõneleb vene keelt.

Kasakad moodustasid Vene riigis ja Poolas omamoodi vaba seisuse. Neid on esmakordselt mainitud 14. sajandil. Nad pärinesid peamiselt põgenenud pärisorjadest, osalt ka linnade lihtrahvast.

Kasakad elasid Ukrainas ja Edela-Venemaal. Nad elatusid küttimisest ja kalapüügist, samuti karjakasvatusest. 17. sajandil hakkasid nad ka põldu harima.

Південно-Східна Європа 1684
1684. aastal Itaalias avaldatud kaart «European Tataria». Tänapäeva Ukraina lõunaosas on märgitud Zaporižžja kasakate ja nendest ida pool asuvate Doni kasakate alad

Neil oli oma sõjaline organisatsioon. Nad elasid sõjaväeliste kogukondadena. Nende üldkoosolek raada otsustas tähtsamad küsimused. Raada valis atamanid (pealikud).

Kasakad olid tuntud heade ratsutajate ja vaprate sõjameestena. Nende kohta on palju laule ja legende.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib etnilisest rühmast; ametiisiku kohta vaata artiklit Vallakasakas; multifilmisarja kohta vaata artiklit Kasakad (multifilmisari)
Ilja Jefimowitsch Repin - Reply of the Zaporozhian Cossacks - Yorck
"Kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja" Ilja Repin 1880–1890
Kubanskie kazaki 2
Kubani kasakad 19. sajandi lõpus

Zaporižžja kasakad

Next.svg Pikemalt artiklis Zaporižžja kasakad

Ukrainas organiseerusid nad 15. ja 16. sajandil, mil põgenenud pärisorjad varjasid end Zaporižžja steppides (Zaporižžja kasakad). 16. sajandi poliitilise kaose tõttu muutus kasaklus massiliseks. Kaitseks tatarlaste ja türklaste vastu organiseerisid nad sõjaväeüksused (vataga) ja rajasid kindlustatud laagreid (sitš). Nende keskus oli Zaporižžja Sitš, mis 16. sajandi lõpus rajati ühele Dnepri saarele. Selle järgi on nime saanud ka nende riigitaoline moodustis. Kasakate juht (ataman või hetman) valiti kord aastas. Sõjakäigu ajal oli koševoiatamanil absoluutne võim. Rahuajal piirasid tema võimu must raada (kasakate üldkoosolek) ja polkovnikute raada.

Kasakad pidasid end Vene riigist ja Poolast sõltumatuks, kuid nad olid sellgipoolest nendele riikidele kaitsevägedeks; selle eest varustati neid nisu ja relvadega. Mõlemad riigid püüdsid kasakaid oma riiki integreerida. Ka kohalikud magnaadid püüdsid neid enda teenistusse värvata. Poola vägedes teenisid kasakad esimest korda kuningas Jan I Olbrachti Bukoviina sõjaretkel; nad olid seal peamiselt luurajateks ja teejuhtideks. Kasakate regulaarväeosad moodustati 1572 kuningas Zygmunt II August käsul. Siis koostati kasakate register (Poola kasakaüksuste loend) ning kuningas müüs ja annetas neile teatud eesõigusi. Sõjaväes teenisid registrikasakad, kes olid Poola-Leedu riigi palgal, kuigi nad formaalselt allusid ainult registrivanemale. Registri pidev muutmine oli üks kasakate mässude (1625–1637) põhjusi.

Alates 16. sajandi lõpust olid kasakate alad Poola riigis üks ukrainlaste vabadusvõitluse keskusi. Seal puhkes suuri mässe. Suurim neist leidis aset 1648 Bogdan Hmelnitski juhtimisel. Et tema sõjakäigud ebaõnnestusid, olid kasakad 1654. aastal sunnitud end andma Vene tsaari kaitse alla ning Dneprist ida poole jääv ala läks Vene riigi koosseisu (Perejaslavi unioon). Registrikasakad hakkasid teenima Vene ratsaväes.

Sõjad Ukrainas ning Ivan Brjuhhovetskõi valimine hetmaniks viisid kasakate ühiskonna lagunemiseni. Aastal 1667 sõlmiti Andrussovo vaherahu, millega Ukraina jagati Vene riigi ja Poola vahel. Järgnevatel aastatel Zaporižžja kasakad nõrgenesid ja kihistusid. Nende omavalitsuse kaotas lõplikult Katariina II 1775.

Aastatel 1941–1944 püüdsid Saksa okupatsioonivõimud koguda Ukrainast kasakaid sõjaks Nõukogude Liidu vastu. Nendest moodustati päris suured väeüksused, mis võitlesid Saksamaa poolel.

Doni kasakad

Next.svg Pikemalt artiklis Doni kasakad
BM06001Am
Ülemisel pildil Doni kasakate kujutis aastast 1795. Johann Christoph Brotze kogust

Doni kasakatel oli 1700. aasta paiku Lõuna-Venemaal vägev positsioon. Hetman Ivan Mazepa võitles Põhjasõjas Karl XII poolel Vene riigi vastu. Peeter I püüdis kasakaid riigi kontrolli alla saada. Aastal 1723 olid Doni kasakad sunnitud nõustuma sellega, et riik määrab nende hetmani. Neile jäi mõneks ajaks siiski teatud omavalitsus, mille Katariina II 1775 kaotas. Kasakad juhtisid mitmel puhul suuri talurahvamässe ning nende seas kestsid kaua rahutused. Suuremaid mässe juhtisid Stenka Razin (1667–1671) ja Jemeljan Pugatšov (17721774).

Doni kasakad aitasid Venemaa keisririigil hõivata ja süstemaatiliselt koloniseerida Venemaa piirialasid. Kasakad asustasid Volga (Volga kasakad), Uurali jõe (Uurali kasakad) ja Tereki alamjooksu piirkonna (Tereki kasakad) ning suuri alasid Siberis (Siberi kasakad). Kasakatel oli esialgu õigus vallutatud maadele ja omavalitsusele ning haldusfunktsioonid piirialadel.

Aastal 1841 kaotati maa ühisomand ja iga vaba mees sai pärisorja maalapist kaks korda suurema maatüki. Nad ei pidanud makse maksma, kuid pidid teenima ratsaväes eraldi üksustes. Et nad talupoegi põlgasid, oli neil tähtis roll politseivägedes, kus nende abil suruti maha mässe.

19. sajandil oli kasakatel tähtis roll Venemaa sõdades ning Siberi, Kaug-Ida, Kesk-Aasia ja Põhja-Kaukaasia allutamisel.

Aastatel 1918–1920 püüti luua Doni Kasakavabariik, kuid see ei õnnestunud. Kasakad võitlesid Venemaa kodusõjas enamasti valgete poolel. Lõuna-Venemaal moodustasid kasakad valgete tuumiku. Kasakate haldusüksused lakkasid olemast.

Kodusõjas võitlesid Doni valgekasakate armee, Kaukaasia valgekasakate armee (Kubani-Tereki valgekasakate armee), Orenburgi valgekasakate armee ja Uurali valgekasakate armee.

Aastal 1920 hakkasid Vene SFNV seadused kehtima kõigil kasakate asualadel. Kõik kasakate eesõigused kaotati.

Kuni 1936. aastani oli kasakate teenimine Punaarmees kitsendatud.

Kubani kasakad

Next.svg Pikemalt artiklis Kubani kasakad

Venemaa keisririigi kasakaväed

18. sajandi lõpus ja 19. sajandi lõpus loodi endiste kasakakogukondade asemele valitsusele alluvad kasakaväed. Lõpliku seisuga oli neid 11:

  • Doni kasakavägi
  • Kubani kasakavägi
  • Tereki kasakavägi
  • Astrahani kasakavägi
  • Uurali kasakavägi
  • Orenburgi kasakavägi
  • Semiretšje kasakavägi[3]
  • Siberi kasakavägi
  • Taga-Baikali kasakavägi
  • Amuuri kasakavägi
  • Ussuuri kasakavägi

Oli ka eraldi väiksemaid üksusi. Igal väel oli oma territoorium, kus kasakad harisid vabade talupoegadena neile annetatud suuri maatükke.

Kõigi kasakavägede ataman oli 1827. aastast Venemaa troonipärija.

18. eluaastast pidid kõik meessoost kasakad ilmuma sõjaväeteenistusse, võttes kaasa hobuse ja varustuse. Teenistus kestis 20 aastat, 1909. aastast kuni 18 aastat.

Kasakate taasorganiseerumine

Aastal 1989 loodi kasakate organisatsioon, mis püüdis taastada nende kultuurilisi, ajaloolisi ja sõjalisi traditsioone. Aastast 1992 on nad nõudnud oma maid tagasi ning omavalitsust ja eraldi kasakaüksusi sõjaväes.

Vaata ka

  • Staniitsa
  • Auastmed sõjaväes:
    • horunži
    • sotnik
    • alamjessauul
    • jessauul
    • kasakaväevanem

Viited

  1. Kasakad integreerisid endasse ka mingil määral tatarlasi.
  2. Samast sõnast pärineb kasahhide etnonüüm.
  3. Расцвет и закат Семиреченского казачьего войска, Военное обозрение, 7 августа 2013
Bratsk

Bratsk on linn Venemaal Irkutski oblastis. Asub Bratski veehoidla kaldal.

Bratski lähedale rajasid kasakad kindluse juba 1631. aastal.

Bratski linn on asutatud 1955. aastal seoses Bratski HEJ rajamisega.

Gasiirid

Gasiirid on algselt olnud püssi laadimiseks mõeldud laengud, mis asetsevad rinnal või eraldi kotikesena. Tänaseks on gasiir taandunud esteetiliseks osaks paljude Kaukaasia rahvaste meeste rahvarõivast tšerkeskast.

See sisaldas täpselt doseeritud koguses püssirohtu või paberist hülssi ja kuuli. Tavalised gasiirid valmistati puidust või luust, paraadvormile ka hõbedast.

Groznõi

Groznõi on Venemaa Föderatsiooni kuuluva Tšetšeeni Vabariigi pealinn. Ka tunnustamata Itškeeria Tšetšeeni Vabariik peab Groznõid oma pealinnaks.

IV liiga 2012

IV liiga 2012 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, IV liiga 2012. aasta hooaeg, mis jagunes nelja tsooni – ida, põhi, lõuna ja lääs.

Idaslaavlased

Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased. Olles olnud keskaegse Kiievi-Vene riigi põhirahvastik, kujunesid neist 17. sajandiks vene, ukraina ja valgevene rahvad.

Jermak

Jermak Timofejevitš (vene keeles Ермак Тимофеевич; 1532 ja 1542 vahel – 5. või 6. august 1584) oli Moskva tsaaririigi kasakast väepealik, kes juhtis Ivan Julma valitsusajal Siberi vallutamist.

Kama (pistoda)

Kama (pärsia قمه) (Eestis tuntud ka kui kinžall) on väike Pärsia mõõk, tuntud Kaukaasias kui kina ja Gruusias kui kama. See on pikk, lai kahepoolne võitlusnuga või lühike mõõk, mis on eriti levinud Tšerkessias ja teistes naaberregioonides Kaukaasias. Kamat on traditsiooniliselt kandnud ka kasakad, kes võtsid selle üle tšerkessidelt ja on üldtuntud "kasaka pistodana" ning kinžallina Venemaal ja Ukrainas. See sarnaneb Vana-Rooma gladiusega ja Šoti dirkiga.

Kasakad (multifilmisari)

"Kasakad" (ukraina keeles "Козаки", vahel ka "Як козаки…") on Nõukogude-Ukraina animafilmide sari, mida toodeti ajavahemikus 1967–1995.

Filmide stsenarist ja režissöör oli Volodõmõr Dahno. Tegemist on lühifilmidega, millest ühegi pikkus ei ületa 20 minutit.

Kõik jaod on välja antud ka DVD-l "Все про козаків" ('Kõik kasakatest').

2016. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste puhul toodeti lühiklipid "Kasakate" ainetel.

Kiiev

Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Kiiev asub Dnepri jõe ääres.

Kiiev moodustab omaette 1. järgu haldusüksuse (місто Київ) ja on samaaegselt Kiievi oblasti keskus.

Kuštšovskaja

Kuštšovskaja on staniitsa Venemaal Krasnodari krais, Kuštšovskaja rajooni ja Kuštšovskaja külaasunduse keskus. Asub umbes 180 km Krasnodarist põhja pool Jeja jõe ääres.

Staniitsa rajasid Musta mere kasakad 1794. aastal.

Staniitsa lähedal asub sõjaväelennuväli.

Lev Tolstoi

Krahv Lev Nikolajevitš Tolstoi (Tolstoi ise hääldas eesnime kujul Ljov; eesti keeles kasutatakse ka nimekuju Leo Tolstoi; vene Лев (Лёв) Николаевич Толстой, vanas kirjaviisis Левъ (Лёвъ) Николаевичъ Толстой; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 – 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik.

Novotšerkassk

Novotšerkassk on linn Venemaal Rostovi oblastis. Asub Aksai jõe ääres.

Linn on asutatud 1805. aastal Doni kasakate pealinnana. Ka tänapäeval peavad kasakad Novotšerkasskit oma pealinnaks.

Vene kodusõja ajal oli linn valgekaartlaste keskuseks. Punaarmee vallutas linna alles 7. jaanuaril 1920.

1962. aasta juuni alguses toimusid linnas tööliste protestimeeleavaldused, kus kokkupõrkes sõjaväega hukkus ligi 100 inimest.

Peamised tööstusharud on masina- ja keemiatööstus, seal asub Venemaa suurim veduritehas. Linna lähedal asub Novotšerkasski hüdroelektrijaam.

Pärsia kasakabrigaad

Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia (Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev.

Selle asutas 1882 Nasir al-Din šahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle koosseisus 10 000 meest.

Kasakabrigaad mängis tähtsat rolli Pärsia konstitutsioonilises revolutsioonis, samuti esimeses maailmasõjas ja 1921. aasta troonivahetuses, mil kasakad tõukasid troonilt Kadžaaride dünastia. Pärast seda tuli troonile kasakabrigaadi ohvitser Reza Pahlavi ning kasakabrigaad liideti Iraani armeega.

SK Eestimaa Kasakad

SK Eestimaa Kasakad on Eesti jalgpalliklubi.

Tšerkeska

Tšerkeska on paljude Kaukaasia rahvaste meeste rahvarõivaste osa. Selle võtsid oma rõivastusse ka Venemaa kasakad. Nimetus tuleb tšerkessidelt.

Tšerkeska rinnal võivad olla algselt püssi laadimiseks mõeldud laengud ehk gasiirid.

Tšerkeskat kannavad ka Jordaania kuninga ihukaardiväelased, kes aastast 1921 on olnud tšerkessid.

Tšerkessk

Tšerkessk on linn Venemaal, Karatšai-Tšerkessi Vabariigi pealinn. Asub Kubani jõe ääres.

Linna asutasid 1804. aastal kasakad piirikindlusena. Linnaõigused sai 1931. Aastani 1934 kandis nime Batalpašinsk, 1934–1937 oli linna nimi Sulimov, 1937–1939 Ježovo-Tšerkessk ja seejärel Tšerkessk.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšerkesski elanikest venelasi 55,5%, karatšaisid 13,8%, tšerkesse 12,6%, abasiine 8,2%, nogaisid 1,5%, ukrainlasi 1,3%, osseete 0,6%, kreeklasi 0,4% ja muudest rahvustest inimesi 6,1%.

Uvarovo

Uvarovo on linn Venemaal Tambovi oblastis, Uvarovo rajooni keskus. Asub 117 km Tambovist kagu pool Vorona jõe paremal kaldal.

Uvarovo asutasid 1699. aastal kasakad. 1966 sai linnaõigused.

Linna läbib Tambovi ja Kamõšini vaheline raudtee.

Viljandi lahing (1602)

Viljandi lahing (ka Viljandi piiramine) oli Rootsi-Poola sõja (1600–1611) käigus 25. märtsist kuni 17. maini 1602 Viljandi lähedal toimunud lahing. Lahingu võitis Poola.

1602. aasta märtsis suundus Zamoyski Viljandi alla, mida kaitses 800 rootslast. 25. märtsil jõudsid kohale esimesed üksused Żółkiewski juhatusel ja asusid Viljandit piirama. Mõni päev hiljem saabusid ka peajõud ning 19. aprillil piiramissuurtükid. Võimsa suurtükitule all tungisid kasakad linna ja vallutasid selle. Viljandi linnus pidas veel vastu. 16. mail alustati linnuse ründamist. Kaitsjate tule all hukkusid mitmed Poola ohvitserid, kaasa arvatud Jürgen Fahrensbach. Isegi Zamoyski oli pärast lahingut oma riietest leidnud püstolikuuli. Kuigi rünnak nurjus, andsid linnuse kaitsjad järgmisel päeval alla.

Vladimir Ljahhov

Vladimir Platonovitš Ljahhov (20. juuni 1869 – 30. aprill 1920) oli Pärsia kasakabrigaadi komandör, polkovnik (kolonel). Ta juhatas Pärsia kasakabrigaadi, kui Pärsia (Iraani) šahhiks oli Mohammad Ali-šahh Kadžaar. Ta saavutas märgatava tuntuse pärast Majlise (parlamendi maja) pommitamist Iraanis ja mitmete konstitutsioonilise revolutsiooni liidrite hukkamist 24. juunil 1908. Tänutäheks osutatud teenete eest määras Mohammad Ali-šahh Kadžaar ta Teherani sõjalise kuberneri kohale.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.