Karp Tiisik

Karp Tiisik (sünninimi Karl; 6. märts (vkj 22. veebruar) 1843 Jõõpre30. juuli 1922 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik ja professor.

Karp Tiisik
Karp Tiisik

Päritolu ja haridus

Karp Tiisik sündis Pärnumaal Audru kihelkonnas Jõõpre mõisapiirkonnas vabadiku ja rätsepa Hindrik Tiisiku ja tema naise Mari pojana. Ristiti 28. veebruaril (vkj) Audru Püha Risti kirikus. Üks ristiisadest oli kohalik pastor Karl Friedrich Paul. Õppis 18531863 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ning 18661870 Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas usuteaduste kandidaadi kraadiga.[1]

Töökäik

Muu tegevus

Karp Tiisik oli 1883. aastast alates kreekakatoliku kirikuteenistuse raamatute eesti ja läti keelde tõlkimise toimetuskomitee redaktor, aastatel 18851919 Baltimaade vennasteseltsi Eestimaa osakonna esimees. 1889. aastast alates oli ta Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi auliige. 1893. aastal kuulus Tallinna linnavolikokku vaimuliku ametkonna esindajana, olles üks esimesi eestlasi selles ametis. 1917. aastal oli Tiisik Riia piiskopkonna esimese eesti-läti-vene täiskogu juhataja. Lisaks oli ta õigeusu kiriku ajalehe toimetaja ning mitme raamatu autor, toimetaja ja tõlkija.[2]

Karp Tiisikut on iseloomustatud kui "kõva eestlast" ja rahvuslast [3]. Oma vaadete ja meelsuse tõttu sattus ta mitmel korral kohalike kõrgemate riigivõimu esindajatega vastuollu. 1913. aasta 24. augustil Estonia teatrimaja õnnistamise puhuks peetud õigeusu jumalateenistusel esines Karp Tiisik eestikeelse kõnega, seda kuberneri juuresolekul. Eestimaa kuberner Korostovets nõudis seepeale Tiisiku tagandamist, kuid ülemprokuröri eestkostel lahenes olukord Tiisiku kasuks.[4]

Teoseid

  • "988–1888. Wene rahwa ristmise 900 jubeli aasta" (1888)
  • "Kiewi Petseri klooster = Киево-Печерская лавра" (1888)
  • "Sergia klooster Moskva ligidal = Свято-Троицкая Сергиевская лавра" (1888)
  • "Pihkwa Petseri Klooster" (1889)
  • "Дни богослужения Православной кафолической восточной церкви = Õigeusu kõigemaapäälse homikumaa ristikoguduse Pühitsemise päävad" (1892)
  • "Keiser Aleksander II elu ja teod." (toimetaja)(1905)
  • "Peeter Suur : Kolm könet." (toimetaja)(1905)
  • "Algaimed sellest, kuidas meie keha elab ja mis temale kasulik ning kahjulik on." (toimetaja)(1906)

Tunnustused

Viited

  1. Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998.
  2. Eesti biograafiline leksikon. Tartu, Loodus, 1926-1929, lk 519
  3. Lender, E. Minu lastele. Stockholm, 1967, 41.
  4. Kui eestikeelne jutlus oli riigiwõimu mõnitamine. Postimees, 24.02.1937, nr 54, lk 4
  5. Postimees, 13.05.1897, nr 105, lk 3

Välislingid

Aruküla Püha Kolmainu kogudus

Aruküla Püha Kolmainu kogudus oli aastatel 1871–1951 Jüri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonna Rae ja Raasiku valla maa-alal tegutsenud õigeusu kogudus.

Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus

Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus on EAÕK kogudus Haapsalus.

Kogudus asutati 1. veebruaril 1836.1869. aastal hakkas koguduse juures tegutsema õigeusu kihelkonnakool.1993. aastal eraldusid kogudusest need liikmed, kes tahtsid alluda Moskva patriarhaadile, ja eraldujad panid aluse MPEÕK Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudusele.Kogudus kasutab Haapsalu Maria-Magdaleena kirikut.

Heinrich Tiidermann

Heinrich Tiidermann (11. juuni (30. mai) 1863 Tõntsu talu, Tabria küla, Suigu vald, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa – 27. september (14. september) 1904 Nõmme) oli eesti fotograaf.

Petseri klooster

Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь, 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas. Pühapaik on 16. sajandist olnud Setumaa traditsiooniline usukeskus ja palverännakute sihtkoht.

Riia Vaimulik Seminar

Riia Vaimulik Seminar (vene keeles Рижская духовная семинария, läti keeles Rīgas Garīgais seminārs) on Läti Õigeusu Kiriku vaimulik õppeasutus. Aastatel 1850–1919 oli see Riia ja Miitavi piiskopkonna koosseisus tegutsenud õigeusu keskõppeasutus, mille eesmärk oli eesti ja läti õigeusu vaimulike ettevalmistamine.

Russalka (monument)

Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Kadriorus Tallinnas. Selle autorid on skulptor Amandus Adamson ja arhitekt Nikolai Thamm noorem. See on esimene eesti skulptori loodud monument Tallinnas ja üldse Eestis.Tallinna sadamast väljunud soomuslaev Russalka läks tormisel Soome lahel põhja 7. septembril (ukj 19. septembril) 1893. Lisaks komandörile hukkus 11 ohvitseri ja 166 meremeest, nende hulgas kuus meest Eesti- ja Liivimaalt: ohvitser Gerhard Maier; madrus Juhan Anton Saugast (sünd. 1869); puusepp Mihkel Salong Saaremaalt Kärlast ja kokk Jüri Malm Harju-Jaani kihelkonnast Kehrast (sünd. 1869); masinist Ernst Wolf (sünd. 1871) ja Peter Raus (sünd. 1865) Riia kreisist. Ellujäänuid ei olnud.

Uppunud Russalka leiti üles alles 110 aastat hiljem, Eesti Meremuuseumi käivitatud otsingutel 2003. aasta juulis. Laev oli vööripidi 30 meetri ulatuses põhjamudasse tunginud ja seisis peaaegu püstloodis 74 meetri sügavusel.

Vandjala

Vandjala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.