Kari

Kari ehk riff on laevadele ohtlik kivine või korallidega kattunud madal või allveesäär. Tallinna lähistel on meresõitjatele tuntud Paljassaare riff ehk Hülgekari.

Disambig gray.svg  See artikkel on laevadele ohtlikust kohast. Saarekese kohta vaata artiklit kare. Loomakarja kohta vaata artiklit kari (bioloogia). Saturni kaaslase kohta vaata artiklit Kari (kuu).

Vaata ka

1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 31. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 3. mail 1986 Bergenis Norras. Selle võitis Belgia.

3 (Tallinna bussiliin)

Tallinna bussiliin 3 on bussiliin Tallinnas Veerenni ja Randla vahel.

Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub iga päev.

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond hõlmab pea täielikult Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Helsingi Ülikool

Helsingi Ülikool (soome Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.

Ülikooli eelkäijaks on Turu Akadeemia, mis asutati 1640. aastal. Pärast 1827. aasta tulekahju viidi ülikool üle Helsingisse ja anti Aleksander I järgi uus nimi: Keiserlik Aleksandri-ülikool Soomes. Ülikooli peahoone, mille arhitekt on Carl Ludvig Engel, valmis 1832. Lisaks sellele valmisid õppehaigla (1832), botaanikaaed (1832), observatoorium (1834) ja raamatukoguhoone (1840). Ülikooli eesmärk oli koolitada ametnikke Soome Kindralkubermangu keskvalitsuse jaoks. 1872 võeti üliõpilaseks esimene naine. Praeguse nime sai ülikool pärast Soome iseseisvumist 1917.

Ülikoolis on 11 teaduskonda.

Helsingi Ülikoolis õpib umbes 38 000 üliõpilast, neist 5500 doktoranti ja ülikoolis töötab umbes 7600 inimest.

Helsingi Ülikooli rektor on alates 2018, aastast Jari Niemelä.

Kare

Kare (ka kari) on üle merepinna ulatuv, aluspõhja kivimeist koosnev või rändrahnudega kattunud väikese merepõhjakõrgendiku – rahu – arengujärk, mil sellele taimkate alles tekib.

Kared on peaaegu taimkatteta või üksikute taimeliikide kogumikega, kõrgvee ajal sageli täielikult või suuremalt jaolt üleujutatavad. Harilikult on rahude ja karede nimed kujunenud juba siis, kui nad olid peamiselt vee all. Näiteks: Pihlakare, Siiakare.

Kari (bioloogia)

Kari on ajutine (mõnikord ka püsiv) metsloomade rühm, mis ei pruugi koosneda ühe liigi isendeist (segakarjad).

Karjale on iseloomulik juhi (sageli isasloom) või juhtrühma olemasolu, enamasti on karja sees kujunenud hierarhiline struktuur ehk alluvusastmestik. Lisaks sellele on karjale sageli omane mingi kindel koopereerumispõhimõte, lähtuvalt näiteks soost, isendite vanusest jne.

Kari (kuu)

Kari (teise nimega Saturn XLV) on Saturni looduslik kaaslane. Selle kuu avastajateks on Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna ja Brian G. Marsden, kes teatasid ta olemasolust 26. juunil 2006 vaatlusandmete põhjal, mida koguti ajavahemikul 2006. aasta jaanuarist märtsini. Esmaseks ajutiseks nimeks pandi sellele kuule S/2006 S 2. 2007. aasta aprillis pandi talle skandinaavia mütoloogiast võetud nimetus Fornjóti poja, tuule personifikatsiooni Kári järgi.

Kari on umbes 7 kilomeetrise läbimõõduga ning tiirleb ümber Saturni planeedi pöörlemisele vastupidises suunas, keskmisel kaugusel 22 305 100 km. Ühe tiiru tegemiseks ümber Saturni kulub tal 1243,71 päeva. Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes on 148,4° (151,5° Saturni ekvaatori suhtes) ja ekstsentrilisus 0,3405. Pöörlemisperioodiks on ta määratud 7 tundi ja 42 minutit.

Kari Ketonen

Kari Mikael Ketonen (sündinud 16. augustil 1971 Espoos) on soome näitleja ja stsenarist.

Kari Kuivalainen

Kari Ilmari Kuivalainen (sündinud 14. novembril 1960) on Soome laulja.

1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas ta Soomet lauluga "Never the End" (laul ise oli soome keeles ja kandis algselt pealkirja "Päivä kahden ihmisen").

Kari tänav

Kari tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelguranna asumis.Tänav algab Sõle tänavalt ja lõppeb Pelguranna tänavaga ristudes.

Aastatel 1953–1995 kandis tänav vene luuletaja Vladimir Majakovski auks Vladimir Majakovski tänava nime.

Karjane

Karjane ehk karjus (ka karjapoiss) on karjamaal loomakarja valvaja; ülesanne, mida usaldati ka lastele.

Eesti alal oli enne talude kruntimist 19. sajandi II poolel kogu küla kari ühisel karjamaal, mida valvas palgatud külakarjane.

Pärast talude kruntimist hakkas karjaseamet kaduma.

Nõukogude aja kolhoseerimise oludes tekkis taas karjaseamet.

Korallrahu

Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).

Korallrahud on suurimad organismide loodud struktuurid Maal. Neid loovad põhiliselt kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi kuuluvad korallid. Oma panuse annavad ka tuhaturvad (Millepora) ning troopilis-indopatsiifilises regioonis Heliopora coerulea. Kivikorallilised elavad nii süvameres kui ka madalas vees kuni veepinnani välja. Nad rajavad rifid paljude sajandite jooksul oma lubitoestest.

Korallrahude kogupindala on 600 000 km². Maldiivide juures ulatuvad korallrahud kuni 2200 m kõrgusele merepinnast.

Maailma suurim korallrahu – Suur Vallrahu – asub Austraalia kirde- ja idaranniku lähedal madalas vees. Selle pindala on 349 000 km².

Korallrahude ümbruse ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallrahude veealune elustik on värvikirev. Leidub väga erinevaid elusolendeid, näiteks vetikaid, meriliiliaid, usse, limuseid, käsni, okasnahkseid, vähilisi, kirjusid kalu, mureene ja haisid. Korallrahud on ka pelaagiliste kalade lastetuba.

Korallsaar tekib veetaseme pikaajaliste muutuste tagajärjel. Et korallrahu võib kasvada kuni veepinnani, moodustub pärast hilisemat veetaseme langust või maapinna tõusu saar või saarte rühm, sageli atollina. Veest välja ulatuv osa kattub mulla tekkides taimestikuga. Ajapikku kattuvad korallsaared maismaataimestikuga.

Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused.

Meeruse tänav

Meeruse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis.Meeruse tänav sai nime 19. augustil 2009. Tänav on saanud nime Meeruse lõuka ja kari järgi.

Mikko Lagerspetz

Mikko Kari Lagerspetz (sündinud 23. veebruaril 1963 Turus) on soome sotsioloog, sotsioloogiadoktor (1996, Turu Ülikool).

Ta oli aastatel 1990–2008 Eesti Humanitaarinstituudi (aastast 2006 Tallinna Ülikooli) õppejõud, aastast 1997 professor ja aastatel 1998–2001 instituudi rektor. Aastatel 2005–2008 ta juhtis TLÜ Kodanikeühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskust. Aastast 2006 ta on sotsioloogia professor Åbo Akademi's, Soome rootsikeelses ülikoolis Turus.

Lagerspetz oli Eesti Sotsioloogide Liidu president 1998–2001. Lisaks sotsioloogiale on ta õppinud muusikat, mh. heliloomingut Tallinna Konservatooriumis 1989–1992. Ta on tegutsenud ka puhkpilliorkestri dirigendina.

Turu Ülikooli puhkpilliorkestri (Sohon Torwet) auliige 1991, ühingu Svenska Bildningens Vänner (Rootsi hariduse sõprad) auliige 2014.

Mikko Lagerspetz on zooloog Kari Lagerspetzi ja psühholoog Kirsti Lagerspetzi poeg, pianist Juhani Lagerspetzi ja filosoof Eerik Lagerspetzi vend ning filosoof Olli Lagerspetzi kaksikvend.

Ott Arder

Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn – 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Samuti oli ta paljude populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele- ja teatrilavastustele.

Tema noorem vend oli muusik Jaan Arder. Peres on ka õed Madli Karro ja Aade. Ott Arderi vanaisa (Arpád Arderi isa) oli Aleksander Arder. Ott Arderi isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe Jaan Poska tütar Tatjana Poska (1900–1988).

Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna. Ta oli Harri Lehiste Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp.

Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Arder tõlkis eri keeltest mitmete kirjanike teoseid ning aitas ka teiste tõlkijate tööle kaasa, tõlkides proosateostes sisalduvaid värsse. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad Sergei Dovlatov, Carl Michael Bellman, Kari Hotakainen, Venedikt Jerofejev, Arkadi Gaidar, Vladimir Sorokin, Robert Burns, Zacharias Topelius, Roald Dahl jpt.

Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.

Tallinna laht

Tallinna laht on Soome lahe siselaht. Lahe lõunarannikul paikneb Tallinn ning põhjas piiravad seda Naissaar ja Aegna. Idas eraldab seda Muuga lahest Viimsi poolsaar ja läänes Lohusalu lahest Suurupi poolsaar.

Tallinna laht jaotatakse omakorda neljaks osaveekoguks: Kakumäe ehk Tiskre laheks, Kopli laheks ja Paljassaare laheks ning Tallinna reidiks.

Tallinna laht on üks Eesti sügavamaid lahtesid. Suurim sügavus küünib ligi 100 meetrini.Lahes on mitu laevasõitu ohustavat madalat – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari).

Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud"

"Tegelaskujud sarjas "Varjatud elud"" räägib lähemalt populaarse Soome telesarja "Varjatud elud" (1999–...) väljamõeldud tegelastest.

Tuletorn

Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Tuletorne rajatakse eriti selleks, et hoiatada meresõitu takistavate ohtude, näiteks kari, korallrifi või madaliku eest. Tuletornid hõlbustavad ka sissesõitu sadamasse.

Tuletorni põhiosad on vundament, torn, rõduga ülaosa ja valgusti ehk latern, mis koosneb valgusallikast ja optikaseadmest. Lisaks võivad udu korral kasutuses olla heli- ja raadiosignaalid.

Tuletorni kõrguse valimisel arvestatakse pilvede väikseimat (umbes 100 meetrit) ja lainete suurimat kõrgust (10–15 meetrit).

Kuni 10-meremiilise nähtavuskaugusega majakat nimetatakse tulepaagiks.

Võluvits

Võluvits on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Võluvitsa on mainitud eepose neljateistkümnendas loos (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvikuga. Lahkumine.).

Kalevipoeg jõudis allilma ning põrgupiigad tutvustasid talle Sarviku valdusi ja elu-olu. Vanem piiga mainis, et enne kui Sarvik saabub, tuleb võtta võlujõuga küüntest kübar ning soovida kojusaamist. Kalevite poeg hirmu ei tundnud ja jäi Sarvikut ootama. Vanem piiga vahetas Sarvik-taadi rammusünnitaja ja rammusuretaja jookide klaasid. Noorem piiga võttis võluvitsa, mis oli sillasünnitaja. Peale esimest heitlust Sarvikuga, mis lõppes tolle allajäämise ja maa sisse kadumisega, võttis vägimees põrgupiigad ja kullakoormad ning jõudis võlukübara abiga põrgu koopasuusse. Alustanud koduteed, jõudis ta sada sammu astuda, kui tema kannule jõudis kiusajate kari. Noorim põrgupiiga, nähes tagaajajaid lähenemas, otsustas vibutada põrgust kaasa võetud võluvitsa ja hüüdis:

Moonda see maa mereksi,

Luhad laialt laineteksi,

Võsukesed vetevoodeks,

Etta silda sünnitele,

Taha vetta veeretele!Võluvitsa toel muutusid luhad veteväljaks, kuid nii, et pagejatel tekkis ette sillatee, taganttulijatele jäid ette aga ainult vetevood.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.