Kaarel Kilvet

Kaarel Kilvet (13. juuli 1944 Pärnu30. aprill 2005 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja laulja.

Kaarel Kilvet, 1984, Hampelmann
Kaarel Kilvet 1984. aastal esinemas ansambli Hampelmann koosseisus

Elulugu

Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal IV lennus 1970. aastal.

Aastatel 19701993 töötas ta Eesti Riiklikus Noorsooteatris. 1979. aastal asutas Kilvet Noorsooteatri trio Hampelmann, mis tegutses aktiivselt 1987. aastani. 19931998 oli ta Pärnu Endla teatri lavastaja, 19982005 vabakutseline.

Kilvet on lavastanud ka mitmes muus Eesti kutselises ja rahvateatris.

Kilvet tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja. Televisioonis sai väga populaarseks tema lavastatud lastelavastuste sari "Mõmmi ja aabits".

Lavastused

Näitlejana teatrilaval, televisioonis ja filmides

Lavastajana

Kilvet tõi Eesti lavadele üle 80 lavastuse, neist 15 jaoks kirjutas ta muusika.

Muusikaline kujundus

  • "Mary Poppins" 1970 Noorsooteater (oli ka lavastaja)
  • "Mõmmi ja aabits" lastelavastustesari Eesti Televisioonis
  • "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" 2002 Ugala (Kilvet oli ka lavastaja ja üks näitlejaid)

Tegevus muusikuna

Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann ning Folcklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm. Kilveti lauludest on tänaseni menukad "Rannalinna restoranis", "Istsõ maailma veerekõsõ pääle" ja "Pojad on mul õige naksid". Tema 60. juubeliks 2004. aastal valmis muusikakogumik autori lauludega aastatest 19692000.

Tunnustused

Isiklikku

Aastatel 19701990 oli Kaarel Kilvet abielus Krista Kilvetiga.

Tütred Krõõt Kilvet, Kertu Saks (s. Kilvet) ja Kadri Kilvet. Aastatel 1995-2005 kooselu oma ainupärija Ene Talmariga.

Kirjandus

  • Kertu Saks. Isaga koos: mälestusi Kaarel Kilvetist: jutualbum, Pegasus 2006.

Välislingid

13. juuli

13. juuli on Gregoriuse kalendri 194. (liigaastal 195.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. juuni (1901–2099).

2005

2005. aasta (MMV) oli 21. sajandi 5. aasta.

Andres Ehin

Andres Ehin (13. märts 1940 Tallinn – 10. detsember 2011) oli eesti luuletaja, kirjanik ja tõlkija.

Ansambel "Kukerpillid" (1980)

"Ansambel "Kukerpillid"" on Kukerpillide LP album, mis lindistati 1980. aastal.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üksus, mis pakub teatrikoolitust.

1938. aastal asutati Tallinna Konservatooriumi juurde Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kool, mille lõpetas üks lend näitlejaid 1941. aastal.

Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrina alustati 1957. aastal tööd Toompeal Toom-Kooli 4 asuva hoone parema tiiva ülakorrusel. 1992. aastast töötab lavakunstikool kogu majas ja õuepealses tiibhoones. Samast aastast kandis see Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli nime.

"Vastavalt Riigikogu otsusele 20. oktoobrist 2005 on Eesti Muusikaakadeemia ümber nimetatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks," ütles seadus, mis kuulutati välja Vabariigi Presidendi 7. novembri 2005 otsusega nr 916. Kooli nimi on sellest ajast peale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane

Eesti NSV teeneline kunstitegelane on Eesti NSVs välja antud aunimetus.Aunimetust andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium "lavastajatele, heliloojatele, dirigentidele, kooride ning muusika-, tantsu- ja teiste loominguliste kollektiivide kunstilistele juhtidele ning õppejõududele ja teistele isikutele, kes on loonud suure ideelise ja kunstiväärtusega teoseid või kellel on suuri teeneid eesti nõukogude ja rahvakunsti arendamisel, teadustöös või kaadri kasvatamisel ja ettevalmistamisel."Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus kehtestati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. märtsi 1941 seadlusega "Eesti NSV aunimetuste maksmapanemise kohta".

Hampelmann (ansambel)

Hampelmann oli 1979. aastal Noorsooteatri juurde rajatud, rahvalikke ja humoorikaid laule viljelev ansambel, mis tegutses Kaarel Kilveti juhatusel umbes 10 aastat.

Kaarel

Kaarel on eesti mehenimi.

Karin Karm

Karin Karm (sündinud 31. juulil 1943 Paides) on eesti endine näitleja.

Ta lõpetas aastal 1961 Paide Keskkooli ja aastal 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Ta töötas aastatel 1965–1975 Noorsooteatris. Ta õppis 1985–1987 Tallinna Meditsiinikoolis ja töötas pärast seda meditsiiniõena. Aastast 1993 töötas ta reisilaeval kajutiperenaisena.

Kertu Saks

Kertu Saks (sünninimi Kertu Kilvet; sündinud 6. mail 1971) on Eesti meediateadlane, mitteformaalse hariduse edendaja ja teaduse populariseerija.

30. augustil 2011 kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö "Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemine 1988–2005" (The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988–2005).

Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ning koordineerinud Sotsiaalministeeriumis Euroopa Sotsiaalfondi. Ta oli SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse juhatuse liige ning Energia avastuskeskuse juhataja keskuse loomisest alates 1998-2003 ning 2009-2016.

Ta on alates 14. novembrist 2016 Eesti Kultuurkapitali juhataja.

Kukerpillid

Kukerpillid on eesti folkansambel.

Ansambel loodi 1972. aastal. Ta alustas oma pikka karjääri esinemisega telesaates "Ervin Abeli sou" 1. aprillil. Bändi nime mõtles välja Heino Mikiver.

Kukerpillide repertuaari kuulub nii eesti rahvalaule, kantrit, rock'n'roll'i, rockabilly't, eri rahvaste rahvalaule kui ka lorilaule. Esitatakse palju omaloomingut ja vanade ununenud laulude töötlusi. Kukerpillid on osalenud lastesaadete tegemisel ning teinud muusikat teatri ja televisiooni jaoks.

Kukerpillid on esinenud ka paljudes välisriikides.

Meelejahutaja

"Meelejahutaja" oli Eesti Raadio RAMETO toimetuse saade. Saatele pani nime Peeter Hein, mis saadi varem ilmunud samanimelise ajakirja Meelejahutaja nimest. Esimese saate salvestus toimus 21. oktoobril 1973 ja esmakordselt eetrisse lasti see 28. oktoobril 1973. Enamus saateid salvestati Eesti Raadio valges saalis. Saade oli Eesti Raadio kavas 22 hooaega ning lõppes 1995. aastal.

Esinejad Meelajahutajas läbi aegade

Metsakalmistu

Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.

Metsakalmistu kavandati avalikuks linna keskkalmistuks. Esimesena maeti Metsakalmistule 1933. aastal Eduard Vilde. Algul oli pindala 24,2 ha, praegu on see kasvanud 48,3 hektarini.

Metsakalmistu avati ametlikult 1939. aastal. Samal aastal maeti kalmistule 15 inimest. 1939. aastal rajati Metsakalmistu lähedal ka Kloostrimetsa talu kalmistu, mis praeguseks on jäänud Metsakalmistu laienenud ala sisse.

Algul poldud kalmistu üldiste kujundusnõuete suhtes üksmeelsed, kuid domineerima jäi ikkagi loodusliku metsa ilme. Esialgu keelati ka ristide, piirdeaedade, rantide paigutus, kalmukivi suurimad mõõdud olid 80×50 cm. Hiljem on taotletud ja rakendatud looduslike piirete, nagu murupiirded, samblavaibaga kate ning lilledega ääristuse kasutamist. Kalmistule ei soovitata monumentaalseid hauasambaid, kuid vähesel määral neid ikkagi esineb. Praegu on samba lubatud maksimaalkõrgus 1,5 m.

Metsakalmistu paest kabel ehitati 1936. aastal, selle arhitekt oli Herbert Johanson. Korra on kabel vandaalide poolt ka süüdatud, kuid 1996. aastal see taastati Tallinna Linnavalitsuse toetusel. 2006. aastal rajati Metsakalmistule kolumbaarium.

Metsakalmistule on hauaplatsid reserveeritud Eesti Teatri, Spordi, Heliloojate, Kirjanike, Kunstnike, Ajakirjanike, Arstide, Arhitektide Liidu liikmetele, Memento liikmetele, soomepoistele, Vabadussõja veteranidele, teadlastele ning teistele avalikus elus tuntud isikuile.

Mõmmi ja aabits

"Mõmmi ja aabits" on eesti lasteteleseriaal, kus väike karupoeg õpib aabitsast tähti. Lastelavastus on loodud Heljo Männi jutustuse "Karu aabits" (1971) põhjal. Saade oli eetris Eesti Televisioonis aastatel 1973–1976. Sarja lavastaja oli Kaarel Kilvet, režissöör Tiiu Vahi, kunstnik Gunta Randla ja muusika autor Tõnis Kõrvits.

Esimene saade läks otse-eetrisse 1973. aasta 18. märtsil ja oli must-valge. 1976. aastaks jõuti teha 17 saadet. Need saated pole lindil säilinud. Aastatel 1977–1978 salvestati värviliselt teine versioon, mis on ka kõige rohkem tuntud. 1970-ndate lõpus tehti veel üks seitsmeosaline sari, kus Mõmmi käib juba koolis, kuid ka neid osi pole säilinud.Aastatel 1998–1999 lavastasid Karin Nurm ja Maarika Lauri Eesti Televisioonis Karulaane rahva uued lood "Mõmmi aabits. 20 aastat hiljem". Lavastuse kunstnik oli Gunta Randla, muusika autor Tõnis Kõrvits ja laulusõnade autor Heljo Mänd.

Karuloo lavastaja Kaarel Kilvet on rõhutanud ka saate sotsiaalset tähtsust, sest karude perekond on lastele heaks eeskujuks, kellelt saab õppida üksteisest hoolimist ja teineteise aitamist.

Surnud 30. aprillil

Siin loetletakse 30. aprillil surnud tuntud isikuid.

1632 – Zygmunt III, Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1587–1632) ja Rootsi kuningas 1592–1599 (Sigismundi nime all)

1883 – Édouard Manet, prantsuse maalikunstnik

1929 – Birger Sjöberg, rootsi kirjanik ja helilooja

1933 – Aleksander Loun, eesti ärimees

1941 – Edwin S. Porter, USA filmirežissöör, operaator, stsenarist ja produtsent

1941 – Ivan Reinwald, eesti geoloog

1943 – Otto Jespersen, taani keeleteadlane

1945 – Adolf Hitler, Saksa poliitik ja riigitegelane

1945 – Eva Braun, Adolf Hitleri elukaaslane, lühikest aega ka ametlik abikaasa

1953 – Jakob Linzbach, eesti keeleteadlane

1970 – Inger Stevens, Rootsi-USA näitlejanna

1972 – Elmar Simm, eesti ajakirjanik

1974 – Agnes Moorehead, USA näitleja

1980 – Johannes Kaubi, eesti maadleja ja treener

1981 – Peter Huchel, saksa luuletaja ja toimetaja

1983 – George Balanchine, tantsija ja koreograaf

1984 – Siim Lind, eesti arstiteadlane

1987 – Agnes Kerge, eesti toimetaja ja tõlkija

1989 – Sergio Leone, itaalia filmirežissöör, produtsent ja stsenarist

1989 – Heino Liimets, eesti pedagoogikateadlane

1991 – Juozas Urbšys, Leedu diplomaat ja poliitik

1992 – Toivo Kärki, soome helilooja, pianist ja produtsent

1995 – Lembit Tähepõld, eesti biokeemik

1996 – Kalju Ruuven, eesti näitejuht

1997 – Wolfgang Späte, Saksa purilendur ja sõjaväelane

1999 – Pear Rootalu, eesti pedagoog

1999 – Darrell Sweet, šoti trummar

2005 – Uuno Öpik, eesti rahvusest Suurbritannia aatomifüüsik

2005 – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja

2006 – Jean-François Revel, prantsuse filosoof

2006 – Pramoedya Ananta Toer, indoneesia kirjanik

2006 – Heinz Poll, saksa päritolu USA koreograaf

2006 – Paul Spiegel, Saksamaa Juutide Kesknõukogu esimees

2006 – Corinne Rey-Bellet, šveitsi kiirlaskuja

2007 – Gordon Scott, USA näitleja

2007 – Zola Taylor, USA lauljanna, ansambli The Platters endine liige

2007 – Eeki Mantere, soome näitleja

2007 – Grégory Lemarchal, prantsuse laulja

2008 – Indrek Martis, eesti muusik

2008 – Elli Riikoja, eesti filoloog

2009 – Amparo Arozamena, Mehhiko näitleja

2009 – Maxime de la Falaise, Briti päritolu USA modell ja moelooja

2009 – David Picão, Brasiilia piiskop

2009 – Mallory Horne, USA poliitik

2009 – Henk Nijdam, hollandi jalgrattur

2009 – McCoy McLemore, USA korvpallur

2010 – Paul Augustin Mayer, saksa kardinal

2011 – Evald Okas, eesti kunstnik

2011 – Ronald Asmus, USA politoloog

2011 – Harry S. Morgan, Saksa filmirežissöör

2011 – Ernesto Sábato, Argentina kirjanik

2011 – Apostolos Sandas, kreeka vastupanuvõitleja Teises maailmasõjas

2011 – Eddie Turnbull, Šoti jalgpallur ja treener

2012 – Benzion Netanyahu, Iisraeli ajaloolane

2012 – Tomás Borge, Nicaragua poliitik

2012 – Alexander Dale Oen, norra ujuja

2014 – Valeri Kalabugin, eesti ajakirjanik, poliitik ja aktivist

2014 – Ilmar Kuusemets, eesti laulja

2015 – Ben E. King, USA laulja

2015 – Robert Kasemägi, eesti metsasarvemängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog

2015 – Lennart Bodström, Rootsi poliitik

2015 – Rein Siim, eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener

2017 – Ueli Steck, šveitsi alpinist

2019 – Haili Sammelselg, eesti laulja ja muusikapedagoog

Sündinud 13. juulil

Siin loetletakse 13. juulil sündinud tuntud inimesi.

1590 – Clemens X, paavst

1608 – Ferdinand III, Saksa-Rooma keiser

1783 – Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg, Eestimaa kindralkuberner

1857 – Werner Zoege von Manteuffel, Eesti sõjaväelane ja kirurg

1863 – Izmail Korostovets, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane

1880 – Taavet Mutsu, eesti teatritegelane, kirjastaja ja raamatukaupmees

1889 – Emma Petersen, Eesti pedagoog, haridustegelane ja poliitik

1894 – Enn Nurmiste, Eesti poliitik ja õpetaja

1898 – Ivan Triesault, eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja

1905 – Edvin Laine, soome filmi- ja teatrilavastaja

1908 – Dorothy Round Little, Inglise tennisist

1909 – Verner Hagus, eesti balletitantsija

1918 – Alberto Ascari, itaalia autovõidusõitja

1919 – Nikolai Balašov, vene kirjandusteadlane

1920 – Hans Blumenberg, saksa filosoof

1921 – Tullio Ilomets, eesti keemik

1922 – Anker Jørgensen, Taani poliitik

1923 – Mihhail Pugovkin, Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja

1925 – Helga Alling, eesti tekstiilikunstnik

1927 – Hillar Palamets, eesti ajaloolane

1927 – Simone Veil, Prantsusmaa advokaat ja poliitik

1928 – Ellen Niit, eesti kirjanik

1929 – Mai Mering, eesti lavastaja, näitleja ja jurist

1931 – Risto Luukkonen, Soome poksija

1931 – Viktor Jaanimets, eesti meremees ja poliitiline põgenik

1932 – Arvo Aalto, endine Soome poliitik

1932 – Rein Pirn, eesti tehnikateadlane ja arhitekt-akustik

1932 – Per Nørgård, Taani helilooja

1933 – David Storey, inglise näitekirjanik, romaanikirjanik ja filmistsenarist

1934 – Wole Soyinka, Nigeeria ingliskeelne kirjanik

1936 – Vello Kaavere, eesti teadusajaloolane, erialalt geograaf

1939 – Alo Adamson, eesti mäeteadlane

1940 – Patrick Stewart, inglise näitleja

1944 – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja

1945 – Risto Tammelo, eesti füüsik

1946 – Cheech Marin, Ameerika Ühendriikide näitleja

1947 – Navin Ramgoolam, Mauritiuse poliitik

1947 – Toomas Jüriado, eesti loodusajakirjanik

1947 – Ricardo Delgado, Mehhiko endine poksija

1948 – Maire Sakson, eesti geoloog

1949 – Kai Piirsoo, eesti hüdrobioloog

1950 – Ma Yingjiu, Hiina Vabariigi president

1950 – Silja Lamp, eesti tekstiilikunstnik

1954 – David Thompson, USA korvpallur

1957 – Kristjan Kirme, eesti kitarrist ja laulja

1957 – Maie Ojamaa, eesti arstiteadlane ja taastusraviarst

1966 – Teet Velling, eesti muusik

1968 – Tarmo Kohv, eesti politseinik

1970 – Margus Jaanovits, eesti näitleja

1972 – Evelyn Sepp, eesti poliitik

1972 – Sven Lõhmus, eesti helilooja

1972 – Gabriela Firea, Rumeenia ajakirjanik ja poliitik

1973 – Kersti Ala-Murr, eesti laulja (sopran)

1974 – Jarno Trulli, itaalia autovõidusõitja

1975 – Raul Kübarsepp, õppemängude arendaja, ettevõtja, rollimängija ja haridustegelane

1977 – Kari Wahlgren, Ameerika Ühendriikide näitleja

1978 – Mari-Liis Sepper, eesti jurist

1980 – Juan Carlos Navarro, hispaanlasest elukutseline korvpallur

1981 – Matt Shadows, USA muusik

1983 – Liu Xiang, hiina tõkkejooksja

1983 – Brigitta Davidjants, eesti ajakirjanik

1985 – Guillermo Ochoa, Mehhiko jalgpallur

1986 – Yakup Kılıç, Türgi endine poksija

1988 – Pavel Uspenski, vene filoloog

1988 – Taavet Niller, eesti kontrabassimängija

1993 – Debby Ryan, Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja

1995 – Siimon Sander, eesti ettevõtja

Tarvo Vridolin

Tarvo Vridolin (sündinud 26. novembril 1974) on eesti näitleja ja kujundusgraafik.

Lõpetas aastal 1997 Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 1. lennu.

Aastast 1996 töötab Ugalas näitleja ja arvutigraafikuna. Aastast 2010 näitlejana.

Valge tee kutse

"Valge tee kutse" on Juhan Saare kahevaatuseline dokumentaalnäidend, mis räägib eesti helilooja Raimond Valgre elust ja loomingust. Näidendi lavastas Kaarel Kilvet ja see kanti esimest korda ette 1985 Noorsooteatris. Lavastuses mängis Valgre rolli Sulev Luik.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.