Jumal

Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks).

Juma ja Jumala

Sõna "jumal" ja selle kognaadid pärinevad soome-ugri ühisajast (M.Derenko et al.: 10 tuhat ja enam aastat tagasi) ning tähistavad taevast üliolendit. Algselt on sõnad 'juma' ja 'jumala' (juma asupaik) tähendanud üliolendit ja taevalaotust (ingl. god, sky, sks. Gott, Himmel), hiljem üksnes taevaasukat. Lähedane mõistele Ilma.

Jumast tulenevad soome jumala, eesti jumal, saami ibmel, jubmel, jimmel, jummel, ersa jondol, mokša jondul, mari jumo, vepsa gumal, jumal (S.Starostin, Uralic etymology).

Eestlaste ristimisel kasutasid mungad arusaadavuse tarvis kohaliku taevase üliolendi nime kristlaste jumala (Meie Isa, kes sa oled taevas) vastena.

Nüüdses eesti keeles on sõna "jumal" üldmõiste, mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat ja kummardatavat olemust.

Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis sellega on mõeldud juudiusu JHVH (keelatud hääldada, teisiti Adonai – Isand) ja sellest tuletatud kristlaste Jehoovat-Jahvet (Seda, Kes Kehastub, häälda Jööve) või islami Allahi (Ainsat Kummardamisväärset).

Jumal(ad) polüteismis

Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega.

Jumal monoteismis

Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat teispool moraali asetsevaks. Üldiselt usutakse, et Jumalaga on võimalik kontakteeruda ja suhelda ning Jumal võib end ja oma tahet erineval viisil inimestele ilmutada. Mõned peavad aga Jumalat inimestele täiesti mõistetamatuks ning Jumalaga suhtlemist võimatuks.

Teised käsitlused

Panteism on usuline hoiak, mille järgi Jumal ja kõiksus on üks ja seesama.

Jumalale on antud ka filosoofilisi tõlgendusi ning püütud jumala mõistele leida ekvivalenti füüsilisest universumist. Jumala all on mõistetud näiteks ülima hüve ideed või hoopis energiavälja, mis täidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks. Ühe seisukoha järgi on jumal see, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida.

Jumal võrdlevas religiooniloos

Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske määratleda.

Jumalatõestused

Next.svg Pikemalt artiklis Jumalatõestus

Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid. On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki (ex nihilo nihil fit). Teiselt poolt on väidetud, et miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei saa olla kindel või lõplik tõestus. Lisaks on ka neid, kes ütlevad, et on võimelised tajuma ülimat olendit, tema kohalolu, suhtumisi, olemust, ilu, headust, armastust ning teisi atribuute ja omadusi, kuid seda võib pidada ka luulumõtteks.

Vaata ka

Aadam

Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam [ad'am]) oli Piibli (1. Moosese raamatu) järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.

"Aadam" tähendab 'punane muld', 'põllult' (heebrea keeles אדמה adama [adam'a]) võetud' (Jumal lõi ta põllumaa savist).

Enamiku piiblitõlgenduste järgi olid Aadam ja Eeva kogu inimsoo esivanemad. Pärast Eedeni aiast väljaajamist sündis nende esiklaps Kain. Nimepidi on teada veel Aadama pojad Aabel ja Sett. Juubelite raamatu järgi olid tal ka vanem tütar ja Kaini naine Awan ning noorem tütar ja Seti naine Azura. Kuldse legendi järgi olid Aadamal tütred Calmana ja Delbora.

Piibli järgi elas Aadam 930 aastat (1Ms 4:1, 2, 25; 1Ms 5:5).

Aadama vapp oli üleni punane kilp.

Adeodatus I

Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618. Ta oli 68. paavst.

Adeodatus sündis Roomas. Ta oli alamdiakon Stephanuse poeg.

Ta oli Gregorius I ajal diakon (kardinaldiakon). Hiljem sai temast Santi Giovanni e Paolo kiriku preester.

Tema nimekujuga on allikates segadus ja võimalik, et see on põhjustatud nime tähendusest: a deo datus tähendab ladina keeles "Jumala poolt antud", Deus dedit aga "Jumal on andnud". "Liber Pontificalis" nimetab teda esmalt Deusdeditiks, kuid hiljem Adeodatuseks.

Apollon

Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) (kreeka Ἀπόλλων) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.

Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning tema kultus on levinud tänapäevases kreeka-rooma uuspaganluses.

Delfi oraakli kaitsjana (Pythia Apollon) oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks.

Hellenismi ajal, eriti 3. sajandist eKr, samastasid kreeklased Apolloni päikesejumal Heliosega ning tema õe Artemise kuujumalanna Selenega. Ladina tekstides ei liidetud Apollot Soliga aga kuni 3. sajandini pKr.

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Paljud ateistid ei usu jumaluste eksisteerimist empiiriliste tõendite puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Ühest filosoofilist tõekspidamist ateismis pole, kuid mitmed ateistid väidavad end järgivat ilmalikke väärtusi, näiteks humanismi ja naturalismi.

Vahel nimetatakse ateistlikeks ka religioone, milles puudub usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, näiteks budism ja džainism.

Ateismi terminit kasutati algselt halvustava epiteedina inimeste või uskude kohta, kes lahknesid üldkehtivast religioonist. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsismi ja religioonikriitika levikuga omandas termin spetsiifilisema tähenduse, mistõttu seda hakati üha enam kasutama usuliste veendumuste puudumise kirjeldamiseks.

Moodne ateism kujunes mõttelaadiks Ludwig Feuerbachi, Karl Marxi ja Sigmund Freudi kirjatööde tulemusena.

Deviis

Deviis on juhtlause, mida võidakse kasutada ka lipu- või vapikirjana. See võtab üldistatult kokku deviisi omaniku motivatsiooni või kavatsused.

Euroopa heraldikatraditsioonis kasutatakse deviisi (aadlisuguvõsade) vappidel. Ajalooliselt on levinud ladina- ja prantsuskeelsed deviisid. Deviisid võivad olla ka muudel inimrühmadel, organisatsioonidel või isegi riikidel.

Eesti (nagu ka Soome, Läti ja Venemaa) vapil deviisi ei ole. Ameerika Ühendriikide vapikiri on "E pluribus unum" (ladina keeles "paljudest üks", mis viitab osariikide ühtsusele), ametlik deviis aga "In God We Trust" (inglise keeles "Usume Jumalasse"). Prantsusmaa deviis on "Liberté, égalité, fraternité" (prantsuse keeles "Vabadus, võrdsus, vendlus"), kuid seda pole vapil ega lipul. Suurbritannia praegusel kuninglikul suguvõsal on koguni kolm vapikirja: nende tavapärasel vapil seisavad Inglise kuningate deviis "Dieu et mon droit" (prantsuse keeles "Jumal ja minu õigus", väidetavalt Richard Lõvisüdame sõjahüüd, ametlik deviis alates Henry V ajast) ja Sukapaela Ordu deviis "Honi soit qui mal y pense" (vanaprantsuse keeles "Häbi olgu sel, kes halba mõtleb"), Šotimaal kasutatavale vapil on aga Ohakaordu deviis "Nemo me impune lacessit" (ladina keeles "Keegi ei kahjusta mind karistamatult"). Šoti Stuartite dünastia vapikiri oli "In Defens", mis oli lühend fraasist "In my defens God me defend" (šoti murdes "Minu kaitseks Jumal mind kaitsku").

Esimene Moosese raamat

Esimene Moosese raamat (heebrea keeles בְּרֵאשִׁית) (kreeka keeles Γένεσις, ladina keeles Genesis) on Piibli, Vana Testamendi ja Tanahi esimene raamat.

Raamat on kirjutatud heebrea keeles ning on osa juutluse Toorast ehk kreekapäraselt pentateuhist.

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas, Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 m.a.j Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja Jumala Poeg, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus. Kristlaste jaoks on ta Jeesus Kristus, Kolmainsuse üks isik (Jumal-Poeg). Alates 28. aastast esines ta avalikult Galileas ja Juudamaal. Johannese evangeeliumi kronoloogia alusel kolm aastat hiljem hukkasid Rooma keisririigi sõdurid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul ja Sanhedrini nõudel.

Uus Testament on algkristluse usudokumendina ajaloolise Jeesuse-uurimise tähtsaim allikas. Uue Testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele jumalariiki ning kutsus neid meeleparandusele. Väljaspool kristlust peetakse Jeesust tavaliselt pühameheks, judaistid peavad teda aga valemessiaks.

Jupiter (jumal)

Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal.

Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus.

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16. sajandil alguse saanud protestantismi lai haru, mis on nimetuse saanud Johann Calvini järgi ning järgib üldjoontes tema ja teiste reformatsiooniajastu teoloogide arusaamu.

Kalvinism lõi täielikult lahku Rooma Katoliku kirikust ja luterlusega olid erinevad arusaamad Kristuse kohalolust armuleiva juures, jumalateenistuse läbiviimise teoorias, Jumala seaduse kasutamisviisides usklikele ning ka muus.

Termin "kalvinism" võib olla eksitav, kuna teoloogiline traditsioon, mida sellega kirjeldatakse on alati olnud mitmekesine ja seda on mõjutanud mitmesugused mõtlejad. Esmalt nimetasid seda liikumist kalvinismiks luterlased, kes sellele vastu seisid. Paljud sellesse traditsiooni kuuluvatest inimestest eelistavad, kui kasutataks sõna "reformeeritud".

Reformeeritud koguduste kogu spektris võib leida palju erisusi teoloogias kui ka praktikas. Laias laastus on ühendavateks tunnusteks:

usk Jumala sõnasse ehk Piiblisse, mis on algusest lõpuni tõene. Piisav pühitsuseks, eluks ja jumalakartlikkuseks. Kõik kristlik õpetus rajaneb Piiblile, inimeste enda spekulatsioonidele ei jäeta ruumi;

Jumal on suveräänne kõigi asjade, ka inimese pääste üle;

"kalvinismi viis punkti", mis on veel tuntud kui "armudoktriinid" ja mnemoonik TULIP järgi. TULIP tähendab inglise keeles ja eesti keelde tõlgituna järgmist:T – total depravity ehk täielik rikutus – inimene on patus surnud ja selle ori ning seetõttu pole võimeline ise Jumala poole pöörduma.

U – unconditional election ehk tingimusteta valik – Jumal ei vali inimest inimese tehtud tegude, püüdluste, vooruste või ettenähtud usu tõttu. Jumala valik põhineb ainult tema enda armul.

L – limited atonement ehk partikulaarne lunastus – Jeesuse surm oli "asenduslunastus" (inglise substitutionary atonement), mis saavutas selle, mida ta saavutama pidi. Päästetöö on tõepoolest lõpetatud, seetõttu need, kelle eest Kristus suri, saavad ka päästetud ja pärivad igavese elu.

I – irresistible grace ehk vastupandamatu arm – need, keda Jumal on otsustanud päästa, saavad päästetud. Jumal suudab enda väega üle olla inimese vastuseisust Jumala kutsele. Lunastus, mille Kristus ristipuul saavutas, saab rakendatud.

P – erseverance of the saints ehk pühade püsivus – Jumal hoolitseb selle eest, et inimesed, keda ta on päästnud, püsivad usus kuni lõpuni. Inimesed, kes langevad ära, pole kunagi päriselt olnud päästetud või kui nad on usus, kuid ajutiselt ei kõnni usuteel, siis neile saab osaks Jumala poolt noomimine ning nad parandavad meelt.Varajased liikumise teoloogidest nimekamad on Ulrich Zwingli, Johannes Kalvin, Martin Bucer, William Farel, Heinrich Bullinger, Peter Martyr Vermigli, Theodora Beza ja John Knox. Kahekümnendast sajandist Abraham Kuyper, Herman Bavinck, B. B. Warfield, A.W. Pink, Martyn Lloyd-Jones, Cornelius Van Til ja Gordon Clark. Kaasaegsetest mõned tuntumad on J. I. Packer, R. C. Sproul, Timothy J. Keller, John Piper, Michael Horton ja Paul Washer.

Reformeeritud kogukonnas võib kohata erisuguseid eklesioloogilisi struktuure, kuid enamik kogudusi on presbüterlikud või kongregatsioonilised ning mõned ka episkopaalsed. Suurim reformeeritud ühing on Maailma Reformeeritud Koguduste Ühendus, kus on rohkem kui 80 miljonit liiget 211 denominatsioonist.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Loodus

Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Looduses olevaid seaduspärasusi, loogikat uurib teadus. Looduse hulka ei kuulu artefaktid.

Uusajal levima hakanud mõistekasutuses vastandatakse loodus kui loomulik substants kultuurile kui tehislikule ehk kunstlikult loodud substantsile. Sellist mõistekasutust leiab tänapäeval põhiliselt populaarteaduslikus kirjanduses.

Mõnedes religioossetes käsitlustes vastandatakse loodus ja Jumal, nimetades loodust – maailma, kosmost, universumit – Jumala looduks. Teisalt võib samuti religioosses tähenduses vaadelda loodust kui Jumala enda olemasolemist siin ja praegu, kõigi oma seaduspärasuste ja protsessidega (vt panteism). Peale selle on oma vaade loodusele ka budismil, mis käib samuti religiooni mõiste alla. Budismi seisukohalt vaadatuna Jumal kui selline olemasoleva realiteedina puudub.

Monoteism

Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.

On erinevaid monoteismi vorme, sealhulgas:

Teismi all mõeldakse tavaliselt usku "isikulisse" Jumalasse, see tähendab ainujumalasse erilise isiksusena, mitte lihtsalt jumaliku jõuna.

Deism on monoteismi vorm, mille puhul usutakse, et on olemas üks Jumal, kuid Jumal maailma ei sekku, kui mitte arvestada maailma loomiseks vajalikku sekkumist (see välistab palvetele vastamise ja imed).

Panteismi järgi universum ongi Jumal. Sõltuvalt sellest, kuidas seda mõistetakse, võib see olla samaväärne ateismi, deismi või teismiga.

Panenteism on teismi vorm, mille kohaselt Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane. Seda vaadet jagab ka protsessiteoloogia.Üks monoteismi alternatiive on polüteism, mille kohaselt jumalaid on mitu. Dualismi järgi on olemas kaks sõltumatut jumalikku olendit või igavest printsiipi, millest üks on hea ja teine kuri, nagu algul zoroastrismis, kuid täielikumalt gnostilistes süsteemides, näiteks maniluses.

Enamik monoteiste ütleksid, et monoteism on definitsiooni poolest polüteismiga ühitamatu. Polüteistlike usundite järgijad käituvad siiski sageli samamoodi nagu monoteistid. Asi on selles, et usust paljudesse jumalatesse ei tulene paljude jumalate kummardamine. Paljud polüteistid usuvad paljudesse jumalatesse, kuid kummardavad ainult ühte. Sellist praktikat nimetatakse henoteismiks. Ka polüteistlikes kultuurides on momoteistlikke teoloogiaid, näiteks mõned koolkonnad hinduismi raames, mille järgi paljud jumalad lihtsalt esindavad üheainsa aluseks oleva jumaliku väe aspekte. Üheainsa jumala kummardamine panteonist võib areneda omamoodi monoteismiks, nagu näiteks Atoni kultuse puhul Vana-Egiptuse vaarao Echnatoni valitsemise ajal. Et paljudes polüteistlikes religioonides ei ole vahe jumalate ja teiste üleloomulike olendite vahel nii järsk kui monoteismis ja puudub ka ühene hea-kurja eristus, ei ole usundite liigitamine alati nii kerge kui esmapilgul tundub.

Zoroastrismi peavad mõned uurijad kõige varasemaks monoteistlikuks vaateks, mis inimkonnas on välja kujunenud, kuigi tegemist ei ole täieliku monoteismiga, sest peajumal Ahura Mazda ei ole ainus looja. On teooriaid, mille järgi judaism jõudis oma praeguse monoteistliku arusaamani Jumalast zoroastrismi ja vanakreeka filosoofia mõjul. Enne seda peeti Jahvet üksnes hõimujumaluseks, kes hoolitses Aabrahami järeltulijate eest. See arvamus ei ole ühitatav sellega, kuidas aabrahamlikud religioonid (judaism, kristlus ja islam) ennast ise mõistavad. Need rõhutavad, et eksklusiivne monoteism (ürgmonoteism) on kogu inimkonna algne usund ning kõik teised jumalad on iidolid ja loodud olendid, keda on ekslikult hakatud jumalustena kummardama.

Kristlik usk Kolmainsusesse on kristluse enda järgi monoteism. Samas seavad paljud judaistid, muslimid ja unitaristlikud kristlased selle küsimärgi alla. Kriitikud väidavad, et Kolmainsuse kummardamine on tegelikult triteismi vorm, hüpoteetiline ususüsteem, mille kohaselt on olemas kolm erinevat jumalat – Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Paulus

Paulus Tarsosest (algselt Saulus Tarsosest) ehk apostel Paulus (umbes 3 – 67 m.a.j) oli esimene kristliku ideoloogia tõlgendaja ja väljatöötaja (Pauluse kirjad) hellenistlikus kultuuris ning aktiivne kristluse levitaja Väike-Aasias ja Kreekas. Paulus elatas end telgitegija ametiga. Paulusel oli Tarsose ja Rooma kodakondsus (tollal ebatavaline).

Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti ja Rooma kodanikku Tarsosest (tänapäeval Tarsus Türgis) ning ägeda kristlaste tagakiusajana enne tema pöördumist kristlusse. Apostlite tegude raamatu kohaselt (Ap 9:1-9, 22:6-11, 26:12-18) oli Paulus teel Damaskusesse, kristlaste koguduse hävitamisele, kui teda pimestas ere valgus ja hääl taevast küsis: "Saulus, Saulus, miks sa mind taga kiusad?" Ilmutus sai Sauluse elus pöördeliseks, peale silmade tervenemise lasi ta end ristida ja alustas misjonitööd, tema kristlikus nimeks sai Paulus. 25. jaanuar on paavlipäev, Sauluse ristiusku pööramise päev.

Paulusest sai üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja (epistlit), kus autor esitab oma seisukohti ja vaateid, jagab nõuandeid kogudustele ning annab kristlusele tõlgendusi. Muu hulgas veenab Paulus, et Aabrahami Jumal pole mitte ainult juutide, vaid kõigi inimeste Jumal.

„Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja et Jumala vaim teie sees elab.“

– Paulus

Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes, sealhulgas katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikus ning mõnedes luterlikes sektides.

Katoliikluses on Paulus telgivalmistajate ja sadulseppade patroon. Temalt palutakse abi mürkmadude vastu.

Eesti rahvakalendris on 29. juuni peeterpaulipäev ja 25. jaanuar paavlipäev.

Piibel

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna" ning Piiblis sisalduvate raamatute kirjutajaid inspireeris vahetult Jumal. Ülekantud tähenduses nimetatakse piibliks ka mingi valdkonna tähtsaimat raamatut või andmekogu.

Pontianus

Pontianus oli paavst 230–235. Ta oli 18. paavst. "Liber Pontificalis" paigutab tema ametiaja Anteruse järele, peab tema ametiaja alguseks aastat 233 ja annab ametiaja pikkuseks 5 aastat, 2 kuud ja 2 päeva.

Pontianus sündis "Liber Pontificalise" järgi Roomas ja oli Calpurniuse poeg.

Pontianus sai Rooma piiskopiks (paavstiks) 21. juulil 230. Tema ajal jätkus skisma Hippolytusega. Kuigi selle kohta puuduvad andmed, pidi Pontianus juhatama Rooma sinodit, millel arutati Origenese hukkamõistmist.

Pontianusele on omistatud kaks kirja, kuid nende autorsus on vaieldav ja need koostati arvatavasti tunduvalt hilisemal ajal. Ta olevat õhutanud kirikus psalmide laulmist, surmaeelse patutunnistuse andmist ja tervituse "Jumal olgu teiega" (Dominus vobiscum) kasutamist.

Ta ordineeris 6 presbüterit, 5 diakonit ja 6 piiskoppi.

Märtsis 235 sai Rooma keisriks Maximinus Traaklane, kes alustas peatselt kristlaste tagakiusamist. Pontianus ja Hippolytus olid esimeste vangistatute seas ja nad pagendati Sardiinia kaevandustesse sunnitööle. Asumisel leppisid Pontianus ja Hippolytus üksteisega, lõpetades 18 aastat kestnud kirikulõhe.

Pontianus oli esimene paavst, kes loobus ametist. "Liberiuse kataloogi" andmetel tegi ta seda 28. septembril 235 ja suri veidi hiljem (võib-olla novembris) Tavolara saarel viletsates tingimustes või peksti keppidega surnuks. See on esimene kuupäev paavstluses, mida peetakse ajalooliselt autentseks. Fabianus lasi tema surnukeha tuua Rooma, kus see viidi 13. augustil 236 või 237 San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti.

Pontianusele pühendatud kirikud asuvad Sardiinias Carbonias, Spoletos, Luccas ja Argentinas La Platas.

Pontianust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev oli 19. novembril, kuid praegu tähistatakse seda koos Hippolytuse mälestuspäevaga 13. augustil.

Püha Vaim

Püha Vaim on kristlike õpetuste kohaselt üks Jumala hüpostaase, Püha Kolmainsuse kolmas osa, kes jagab Jumal-Isa ja Jumal-Pojaga sama loomust ning lähtub Jumal-Isast või niihästi Jumal-Isast kui ka Jumal-Pojast. Ikonograafiliselt kujutatakse Püha Vaimu sagedasti valge tuvina.

Pühak

Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees.

Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi.

Sixtus I

Sixtus I oli seitsmes paavst, tema eelkäija oli Aleksander I.

Tolleaegsete allikate puudumisel pole tema ametiaja pikkus teada, kuid tänapäeval tunnustatakse, et see kestis kümme aastat.

"Liber Pontificalise" järgi pärines Sixtus Roomast Via Lata linnaosast, kuigi tema nimi, mis varasemates allikates on kujul "Ξυστος" (Xystos), viitab Kreeka päritolule. Ta oli ametis 10 aastat 3 kuud ja 21 päeva. Tema isa Pastor oli preester. Salvador Miranda andmetel oli Sixtus Aleksander I ajal kardinaldiakon ja on seega esimene kardinal, kes sai paavstiks.

Sixtus I sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et mitte keegi peale ministrantide ei tohi puutuda pühitsetud esemeid, et paavsti juurde kutsutud piiskoppe tunnustatakse pärast nende piiskopkondadesse tagasipöördumist alles pärast vastavate volituste esitamist ja ta kohustas preestreid koos kogudusega laulma "Sanctust". Ta sätestas trisagioni ("Püha Jumal, püha Vägev, püha Surematu, halasta meie peale!") palvetamist enne missat ja korporaali kasutamise.

Ta ordineeris 11 presbüterit, 4 diakonit ja 4 piiskoppi.

Traditsiooni järgi suri Sixtus I märtrisurma, kuigi Ireneus ei kajastanud seda oma samal sajandil koostatud märtrite nimekirjas. Traditsiooni järgi maeti Sixtus I apostel Peetruse lähedale. 1132 olevat tema säilmed viidud Alatrisse. Clemens X andis 17. sajandil mõned reliikviad kardinal Retzile, kes viis need Lorraine'i Saint-Micheli kloostrisse.

Sixtust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 6. aprill.

Teoloogia

Teoloogia (kreeka θεος (theos) 'Jumal' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'. Laienenud tähenduses on teoloogia ehk usuteadus humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi.

Igal religioonil ehk usundil on oma teoloogia.

Varakristlikud autorid kasutasid kreeklaste sõna "teoloog" inimese kohta, kes kõneleb Jumalast.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.