Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal [Rooma] linna asutamisest).

See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. See kalender jäi mõnes riigis kasutusele kuni 20. sajandini ning mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad seda tänini.

Võrreldes astronoomiliste aastaaegadega lisatakse selle kalendri järgi liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul.

16. sajandil viidi läbi kalendrireform ning kehtestati Gregoriuse kalender, mis suurendas kevadise pööripäeva aja täpsust, kuid muutused olid suhteliselt väikesed. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse Juliuse kalendri kuupäevade puhul määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) ning Gregoriuse kalendri kuupäevade puhul määratlust "uue kalendri järgi" (lühend ukj) .

Endine Vana-Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid. Muuhulgas oli ette nähtud kaks erinevat liigkuu pikkust ning veebruarikuu pikkuse modifikatsioonid mõnel liigaastal. Lisandusid poliitilised komplikatsioonid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadele, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender, hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist.

Kuigi see uus kalender oli palju lihtsam kui endine Vana-Rooma kalender, said pontifeksideks nimetatud preestrid, kelle ülesandeks oli kalendri rakendamine, reeglitest nähtavasti valesti aru. Nad lisasid liigaasta iga kolme aasta tagant. Et tekkinud mittevastavusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära. Tõenäoliselt otsustas ta jätta liigpäevad ära 12-aastasel perioodil aastast 9 eKr (ehk aastal −8 pKr) aastani 3 pKr. Seega võis liigaastate järgnevus olla selline: 43 eKr, 40 eKr, 37 eKr, 34 eKr, 31 eKr, 28 eKr, 25 eKr, 22 eKr, 19 eKr, 16 eKr, 13 eKr, 10 eKr, 4 pKr, 8 pKr, 12 pKr jne. Kui uskuda Vana-Egiptuse (oli Vana-Rooma poolt alistatud) papüürusi, siis oli liigaastate järgnevus niisugune: 44 eKr, 41 eKr, 38 eKr, 35 eKr, 32 eKr, 29 eKr, 26 eKr, 23 eKr, 20 eKr, 17 eKr, 14 eKr, 11 eKr, 8 eKr, 4 pKr, 8 pKr, 12 pKr jne.

Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis 'viies kuu [alates märtsist]' ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis 'kuues kuu [alates märtsist]' ümber augustiks.

Juliuse kalendri kuude süsteem võis olla väga korrapärane, nii et pikad ja lühikesed kuud vaheldusid, välja arvatud aasta lõpus ja veebruari lõpus. Johannes de Sacrobosco järgi olid kuude pikkused jaanuarist detsembrini järgmised:

31, 29 (30), 31, 30, 31, 30, 31, 30, 31, 30, 31 ja 30.

Augustus olevat aastal 8 pKr muutnud selle jada nii:

31, 28 (29), 31, 30, 31, 30, 31, 31, 30, 31, 30 ja 31,

mis andis ebakorrapärased kuude pikkused, mida me tänapäeval kasutame. Enamik uurijaid kahtleb, kas Johannes de Sacroboscol on selles asjas õigus.

JaanuarJanuarius ehk Januse kuu oli arvatavasti pühendatud Rooma väravate, sisse- ja väljapääsude kaitsejumalale, kelle oli kaks nägu – üks vaatas ette-, teine tahapoole.

VeebruarFebruarius oli puhastuskuu, mil Roomas toimus iga-aastane kultuslik puhastuspidu Februa.

MärtsMartius, nimetatud jumal Marsi järgi. Esimene kuu Rooma kalendris, millega aasta algas kuni umbes 153. aastani eKr. Märts oli kevadise looduse tärkamise, põllumajandustegevuse, sõjakäikude ja navigatsiooni alguse kuu. Märtsis on ka kevadine võrdse öö ja päeva pikkusega ööpäev ehk ekvinoktsium.

AprillAprilis. Nime päritolu pole selge. Aprilli on püütud seostada Aphroditega. Võimalik on kuu nime tuletus sõnast aperio – ′avama′, mille all mõeldi nii looduse õitsemist kui liikumisvabadust.

MaiMaius, Jupiterile (Magnus deus, Jupiter Maius), võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu.

JuuniJunius, Vana-Rooma abielu- ja sünnitusjumalanna Juno järgi nime saanud kuu.

JuuliJulius, Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu. Pärast vandenõu ohvriks langemist tõstis senat ta jumala seisusesse – tema sünnikuu Quintilis (′viies kuu′) aga nimetati ümber Julius’eks.

AugustAugustus, Rooma esimesele keisrile Octavianusele pühendatud kuu on tuletatud imperaatorile antud aunimest Augustus (′püha, suursugune′). Augustus suri vana kalendri järgi kuuendal kuul (Sextilis), mis nimetati tema auks ümber Augustus’eks.

SeptemberSeptember, esialgu aasta seitsmes (septem) kuu.

OktooberOctober, esialgu aasta kaheksas (octo) kuu.

NovemberNovember, esialgu aasta üheksas (novem) kuu.

DetsemberDecember, esialgu aasta kümnes (decem) kuu.

Üleminekul vanalt Vana-Rooma kalendrilt uuele, Juliuse kalendrile jäid muutmata noonide (kuu 5. kuupäeva) ja iidide (kuu 13. kuupäeva) kuupäevad. Nimelt olid noonid ja iidid märtsis, mais, juulis ja oktoobris kaks päeva hiljem (noonid 7. kuupäeval ja iidid 15. kuupäeval). See annab alust arvata, et nendes kuudes on Juliuse kalendris alati olnud 31 päeva.

Juliuse kalendris kasutati aastate arvestamisel mitmeid ajaarvamisi. Aastaid arvestati kas ab urbe condita (Rooma linna rajamise oletatavast aastast [753 eKr] või märgiti neid vastavate aastate valitsejate [konsulite] nimedega. Diocletianus seadis sisse ajaarvamise anno Diocletiani, mis algas tema valitsemise aja algusest ja see süsteem levis nähtavasti ka pärast tema surma.

Aastal 525 pani Dionysius Exiguus ette kasutada süsteemi anno Domini, mis järk-järgult levis kogu kristlikus maailmas. Aastaid arvestati Jeesuse Kristuse lihaks saamise ja Maarja kuulutuse arvatavast päevast uue aasta (1) 25. märtsist. Diocletianuse ajaarvamisest oli see ees 284 aasta võrra ja ajaarvamisest ab urbe condita maas 753 aasta võrra.

Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja Gregoriuse kalendri, mille võttis varsti kasutusele enamik katoliiklikke riike. Protestantlikud riigid järgnesid sellele hiljem ning õigeusulised riigid veelgi hiljem.

Inglismaal järgnes 2. septembrile 1752. aastal 14. september 1752 – lisati 11 päeva[1]. Rootsi võttis uue kalendri kasutusele 1753, kuid 12 aasta jooksul alates 1700. aastast kasutas modifitseeritud Juliuse kalendrit (Rootsi kalendrit). Venemaa loobus Juliuse kalendrist alles pärast Oktoobrirevolutsiooni, mis Gregoriuse kalendri järgi toimus novembris. Õigeusu kirikud jätkasid Juliuse kalendri kasutamist kuni 1923. aastani, mil paljud neist võtsid kasutusele revideeritud Juliuse kalendri, mitte Gregoriuse kalendri. Ülestõusmispüha, jõule ja uusaastat arvutatakse õigeusu kirikutes seniajani Juliuse kalendri järgi. Mõningates õigeusu kirikutes arvestatakse kogu kirikukalendrit Juliuse kalendri järgi. Eestis mindi Gregoriuse kalendrile üle samal ajal kui Venemaal – 31. jaanuarile 1918 järgnes 14. veebruar.

Juliuse ja Gregoriuse kalendri erinevus
Aeg (esimese aasta 1. märtsist viimase aasta 29. veebruarini) Parandus, päevi
1–100 −2
100–200 −1
200–300 0
300–500 +1
500–600 +2
600–700 +3
700–900 +4
900–1000 +5
1000–1100 +6
1100–1300 +7
1300–1400 +8
1400–1500 +9
1500–1700 +10
1700-1800 +11
1800–1900 +12
1900–2100 +13
2100–2200 +14

Viited

  1. http://www.exit109.com/~ghealton/y2k/br1752a.html#The Days to

Vaata ka

  • ajaarvamine
  • proleptiline Juliuse kalender
  • Juliuse päev
1. jaanuar

1. jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, liigaastal 365 päeva. Juliuse kalendris 19. detsember (1901–2099). Rooma kalendris jaanuari kalendid.

23. aprill

23. aprill on Gregoriuse kalendri 113. (liigaastal 114.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. aprill (1901–2099).

30. veebruar

30. veebruar on kuupäev mõnes, kuid mitte tänapäeval Läänes kasutatavas uuendatud Gregoriuse kalendris, kus veebruaris on ainult 28 või liigaastatel 29 päeva. Vahel kasutatakse seda sarkastiliselt, viidates millelegi, mida kunagi ei juhtu või ei tehta13. sajandi õpetlane Sacrobosco väitis, et 45–8 eKr olnud Juliuse kalendris veebruaris 30 päeva, kuni Rooma keiser Augustus tõstis ühe päeva augustisse, et tema järgi nimetatud kuu oleks võrdne Julius Caesari järgi nimetatud juuliga. Ajaloolised tõendid Sacrobosco väiteid siiski ei toeta.

Ehkki vahel väidetakse, et Nõukogude Liidus kasutati 1929–40 30-päevaseid kuid, ei vasta see tõele. Need olid kasutusel ainult töö- ja puhkepäevade arvestuseks tehastes.

46 eKr

Aasta 46 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist. Vana-Roomas oli see 708. aasta ab urbe condita.

Ajaarvamine

Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.

Aloysius Lilius

Aloysius Lilius (ka Luigi Lilio või Luigi Giglio (Aluise Lilio, Aloisius Lilius); umbes 1510–1576) oli itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog, kes pakkus välja Gregoriuse kalendri.

Tema järgi on nimetatud kraater Lilius Kuul.

Astronoomia mõisteid

Siin on loetletud astronoomia mõisteid.

Gregoriuse kalender

Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. See on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides, olles maailmas kõige enam kasutatavaks kalendriks.

Itaalia kronoloogia

Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.

Kalendrirahutused

Kalendrirahutused olid pärast 1582. aasta Gregoriuse kalendrireformi mõnes katoliikliku riigi protestantlikus linnas toimunud rahutused.

Aastal 1582 kehtestas Stefan Batory Poola-Leedu riigis (sh Liivimaal) Gregoriuse kalendri. Mitmes linnas, nt Riias ja Tartus, puhkesid kalendrireformi tõttu rahutused.

Kalendrireform

Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga. Aja jooksul on neid läbi viidud ilmselt loendamatul arvul, kuid kirjalikke teateid on neist vaid mõnede kohta.

Reform võib puudutada väga erinevaid valdkondi: võidakse muuta aasta, kuu või nädala pikkust, aastate arvestamise korda ja palju muudki, näiteks ka lihtsalt kuude ümbernimetamist.

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795. aastal moodustatud Venemaa Keisririigi Balti kubermangude hulka kuulunud haldusüksus, mis eksisteeris Lätimaal, ajaloolise Kuramaa hertsogiriigi piirides kuni Brest-Litovski rahulepingu sõlmimiseni 3. märtsil 1918.

Maiade tsivilisatsioon

Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas muistsete maiade seas ligi 2000 aastat kestnud tsivilisatsioon.

Maiade tsivilisatsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi eelkõige hieroglüüfe meenutava kirja, arhitektuuri, matemaatika, kalendri ja astronoomia vallas.

Maiade tsivilisatsioon arenes välja piirkonnas, mis hõlmab Kagu-Mehhikot, kogu Guatemala ja Belize'i ning Hondurase ja El Salvadori läänepoolseid maa-alasid. See piirkond koosneb põhjapoolsetest madalikest koos Yucatáni poolsaarega ja Sierra Madre mäestikust, mis kulgeb Mehhiko Chiapase osariigist üle Guatemala lõunaosa ja seejärel kuni El Salvadori ja Vaikse ookeani poolse tasandiku lõunaosani.

Kahe aastatuhande vältel arenenud, õitsenud ja alla käinud tsivilisatsioon oli maiadele eriomane. Nende voolujooneline kunstistiil ja portreed eristuvad selgelt enamiku tolleaegsetest Kesk-Ameerikas levinud kultuuridest. Guatemala mägismaa kunst eelklassikalisest perioodist võib äravahetamiseni sarnaneda Põhja-Yucatáni kunstiga. Igal pool maiade asualal leidub samatüübilist arhitektuuri ning rituaalseid ja ülikutega seotud esemeid.Kultuurilisele ühtsusele vaatamata ei moodustunud kunagi ühinenud maiade suurriiki. Kolumbuse-eelne maiade tsivilisatsioon jäi kuni lõpuni jagunenuks paljude väikeriikide vahel. Maiade linnad eristusid üksteisest plaanilise ülesehituse, suuruse, eksistentsi kestuse, poliitilise võimu ja kunstieelistuste poolest. Tsivilisatsiooni haripunktis rääkisid maiad mitut keelt, mille kõnelejad ei saanud üksteisest aru. Hiljem suurenes keelte arv veelgi ning küündis hispaanlaste sissetungi ajal 31-ni.

Miguel de Cervantes

Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote", mis kuulub Lääne kirjanduse klassikasse ja kõigi aegade parimate ilukirjandusteoste hulka ning mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks. Tal oli nii suur mõju hispaania keelele, et seda on kutsutud "Cervantese keeleks" (la lengua de Cervantes).Miguel de Cervantes ristiti 9. oktoobril 1547. Tema arvatav sünnikuupäev 29. september põhineb sellel, et traditsiooniliselt nimetati lapsi pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sünnib. Hispaania traditsiooni järgi oli tema teine perekonnanimi ema järgi Cortinas. Nime Saavedra võttis ta endale täiskasvanuna.

Migueli isa Rodrigo oli Córdobast pärit habemeajaja-kirurg. Vanaisa Juan de Cervantes oli mõjukas jurist. Migueli ema Leonor oli vara kaotanud aadlimehe kolmas tütar.

Migueli lapsepõlvest on väga vähe teada. Paistab, et ta kolis koos perekonnaga linnast linna. Tema õed-vennad olid Andrés (1543), Andrea (1544), Luisa (1546), Rodrigo (1550), Magdalena (1554) ja Juan.

1569. aastal kolis ta Rooma, kus töötas ühe kardinali assistendina. Pärast seda astus ta Hispaania mereväkke ja oli armee teenistuses kuni 1575. aastani, mil ta sattus piraatide kätte. Pärast viit aastat vabastati ta kautsjoni vastu ning ta naasis oma pere juurde Madridi.

12. detsembril 1584 abiellus Cervantes endast palju noorema Catalina de Salazar y Palaciosega. 1585. aastal avaldas ta oma esimese teose, pastoraalse romaani "La Galatea". Järgmised paarkümmend aastat rändas Cervantes ühest paigast teise, töötades Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana. Vahepeal läks ta pankrotti ja istus vähemalt kaks korda (1597 ja 1602) vangis raamatupidamise vigade pärast. 1596–1600 elas ta peamiselt Sevillas. 1606 kolis ta Madridi, kus elas kogu oma järelejäänud elu.

"Don Quijote" esimene osa ilmus 1605 ja teine osa 1615. Need ei teinud Cervantest rikkaks, küll aga kuulsaks. Juba tema eluajal ilmus "Don Quijotele" teiste inimeste kirjutatud järgesid, kuigi tänapäeval ei ole ükski neist tuntud.

"Don Quijote" kirjutati tollal Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodiana. Ta oli ebatavaline ka selle poolest, et kasutas lihtsat rahvalikku keelt, laskumata ilukõnelisusesse. Romaan paistis silma tugevate karakterite ja omapärase huumori poolest.

Cervantes suri 23. aprillil 1616 ja Shakespeare suri samuti 23. aprillil 1616. Nad ei surnud siiski samal päeval: Cervantes elas Hispaanias, kus kehtis Gregoriuse kalender, ja Shakespeare Inglismaal, kus kehtis Juliuse kalender. Sel ajal oli nende kalendrite erinevus 10 päeva. Shakespeare suri tänapäeva mõistes 3. mail.

1923 hakkasid Hispaania raamatukauplused Cervantese surma-aastapäeva tähistama. Kataloonias sai see osaks jüripäeva tähistamisest: meestel kujunes tava sel päeval naistele roose kinkida ja naistel neile vastu raamatuid kinkida. Kataloonias toimus peatselt pool raamatute aastasest läbimüügist 23. aprillil.

1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatute ja autoriõiguse päevaks.

Hispaania 10-, 20- ja 50-sendine münt kannavad Cervantese portreed ja allkirja.

Rootsi kalender

Rootsi kalender oli Rootsis 1700–1712 ebaõnnestunud kalendrireformi käigus kasutusel olnud kalender. See kalender võeti kasutusele ka Eestis.

1700. aasta 11. märtsist Gregoriuse kalendri järgi (29. veebruarist Juliuse kalendri järgi, 1. märtsini Rootsi kalendri järgi) kuni 1712. aasta 10. märtsini Gregoriuse kalendri järgi (28. veebruarini Juliuse kalendri järgi, 29. veebruarini Rootsi kalendri järgi) oli Rootsi kalender Gregoriuse kalendrist 10 päeva maas ja Juliuse kalendrist üks päev ees. 1712. aasta 11. märtsil Gregoriuse kalendri järgi (29. veebruaril Juliuse kalendri järgi, 30. veebruaril Rootsi kalendri järgi) oli Rootsi kalender Gregoriuse kalendrist 11 päeva maas ja Juliuse kalendrist üks päev ees. Vahetult enne ja pärast Rootsi kalendri kehtimist kehtis Rootsis Juliuse kalender.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.