Julian Semjonov

Julian Semjonov (kodanikunimega Julian Semjonovitš Ljandres; 8. oktoober 19315. september 1993) oli Nõukogude vene kirjanik, stsenarist ning ajakirjanik[1].

Semjonov oli viljakas põnevus-, spiooni- ja kriminaalromaanide autor. Tema teoste tuntumad kirjanduslikud tegelaskujud on Nõukogude luuraja Maksim Issajev (hilisem Max Otto von Stirlitz), siseministeeriumi polkovnik Vladislav Kostenko ja riikliku julgeoleku polkovnik Vitali Slavin. Teoses "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ("Бриллианты для диктатуры пролетариата") viibib noor Tšekaa töötaja Issajev 1921. aastal ka Tallinnas[2].

1950. aastatel tegutses Semjonov Kabulis Afganistanis Nõukogude Liidu saatkonnas tõlgina, vahendades puštu ja dari keelt[1].

Semjonov asutas koos Artjom Borovikiga kuukirja Täiesti Salajane (Совершенно секретно, 1989). Algselt trükiti ajalehte Tallinnas ja anti paralleelselt välja ka eesti keeles[3].

Julian Semjonov
Юлиан Семёнов
Юлиан Семенов
Sünninimi Julian Semjonovitš Ljandres
Юлиан Семёнович Ляндрес
Sündinud 8. oktoober 1931
Moskva, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Surnud 5. september 1993 (61-aastaselt)
Mukhalatka, Krimm, Ukraina
Kirjandusžanrid kriminaalromaan
spiooniromaan

Elulugu

Julian Ljandres sündis 1931. aastal Moskvas represseeritud juudi päritolu ajakirjaniku Semjon Ljandresi ja Galina Ljandresi (sündides Nozdrina) pojana. Valgevenes sündinud isa arreteeriti 1952. aastal. Süüdistatuna trotskismis viibis mees Siberi vangilaagrites kaheksa aastat. Vene päritolu ema tegutses kooliõpetajana[1].

1954. aastal lõpetas Julian Moskva Orientalistika Instituudi (Московский институт востоковедения) Lähis-Ida teaduskonna. Pärast instituuti asus ta tööle Moskva Riiklikusse Ülikooli, kus tegutses puštu keele lektorina, täiendades end samas ka Pärsia ajaloos ja poliitikas[1][4].

Semjonovi esimesed kirjanduslikud katsetused avaldati 1958. aastal väljaannetes Ogonjok (Огонек), Smena (Смена) jt. Aastatel 19621967 kuulus ta ajakirja Moskva toimetusse. 1970. ja 1980. aastatel töötas väljaannete Pravda (Правда), Ogonjok ja Literaturnaja Gazeta (Литературная газета) korrespondendina Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Külastas isegi põhjapoolust ja Antarktikat[1].

1990. aastate algul elas Julian Semjonov üle kolm insulti, mis röövisid talt liikumis- ja kõnevõime. Kirjanik suri Krimmis 61-aastaselt. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule Moskvas[1].

Perekond

Julian Semjonovil on kaks tütart ja neli lapselast. Abikaasa Jekaterina Aleksejevna Kontšalovskaja (Екатерина Алексеевна Кончаловская) on luuletaja Sergei Mihhalkovi kasutütar ja filmirežissöör Andrei Kontšalovski õde[1].

Looming

Issajevi-Stirlitzi sari

Vladislav Kostenko sari

  • "Petrovka 38" (1963)
  • "Ogarjovo 6" (1972)
  • "Vastasseis" (1979)
  • "Reporter" (1987)
  • "Kutuzovi prospekti saladus" (1990)

Vitali Slavini sari

  • "TASS on volitatud teatama..." , 1980; eesti keeles: Eesti Raamat, 1981 sarjas "Mirabilia"
  • "Межконтинентальный узел" (1986)

Teisi romaane

  • "Kuhu kadus Merevaigutuba?" eesti keeles: Eesti Raamat, 1988

Tunnustus

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 СЕМЕНОВ Юлиан Семенович, писатель, журналист. Известные персоны России.
  2. Юлиан Семёнович Семёнов. Бриллианты для диктатуры пролетариата. Библиотека OCR Альдебаран
  3. Täiesti Salajane, ESTER Tallinn
  4. Читать книгу Дипломатический агент, Юлиан Семёнов. Электронная библиотека
  5. Briljandid proletariaadi diktatuurile Eesti Filmi Andmebaas

Välislingid

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

1931

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

1993

1993. aasta (MCMXCIII) oli 20. sajandi 93. aasta.

8. oktoober

8. oktoober on Gregoriuse kalendri 281. (liigaastal 282.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. september (1901–2099).

Briljandid proletariaadi diktatuurile (film)

"Briljandid proletariaadi diktatuurile" (vene keeles "Бриллианты для диктатуры пролетариата") on 1975. aastal Tallinnfilmis režissöör Grigori Kromanovi käe all valminud ajalooline mängufilm. Stsenaariumi kirjutas nõukogude põnevuskirjanik Julian Semjonov samanimelise romaani alusel, mis oli esimene teos Nõukogude luuraja Maksim Issajevi (hiljem tuntud Max Otto von Stierlitzina) teemalisest sarjast.

Filmil oli mitu lavastajat, lisaks Grigori Kromanovile ka Toomas Tahvel ja Ingo Normet. Režissööri assistendina osales filmi tegemisel Peeter Simm."Briljantide" helilooja oli Arvo Pärt Ehkki muusikateadlased peavad Pärdi tintinnabuli-stiili algusaastaks alles 1976. aastat, võib uue stiili märke leida juba selle filmi muusikast. Helioperaator oli Kadi Müür.

Operaator oli Jüri Sillart, kunstnikud Aleksandr Boim ja Linda Vernik. Osa filmist on mustvalge ja osa värviline. Kasutati 35-millimeetrist filmilinti.Ehkki "Briljantide" tegevustik toimub 1921. aastal, näidatakse selles 1930. aastate autosid.

Julian

Julian on mehenimi.

2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 908. mehenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Julian 48 mehel.

Kriminaaljälitus

Kriminaaljälitus (vene keeles Уголовный розыск (УР), inglise keeles Criminal Investigation Department, CID) oli NSV Liidu Siseministeeriumi, NSV Liidu liiduvabariikide õiguskaitseorganite ja on endiste NSV Liidu liiduvabariikide siseasjadeasutuste koosseisu kuuluvad, operatiivjälitusüritusi ja meetodeid kasutavad kriminaalkuritegude tõkestamise ja avastamise, kuritegude kohtueelse juurdluse ning tagaotsitavate kurjategijate tagaotsimisega tegelevad miilitsa struktuuriüksused.

Kriminaalkirjanike loend

Siin on loetletud kriminaalkirjanike.

Mirabilia

"Mirabilia" on kirjastuse Eesti Raamat raamatusari, milles on alates 1973. aastast ilmunud paljude autorite ulme- ja kriminaalromaane.

Nika Turbina

Nika Turbina (vene Ника Гeopгиeвна Туpбина; 17. detsember 1974 Jalta – 11. mai 2002 Moskva) oli vene luuletaja, kes on tuntud lapsepõlves kirjutatud luuletuste poolest.

Nika Turbina ema oli kunstnik Maia Turbina, vanaisa oli kirjanik Anatoli Nikanorkin. Juba varasest lapsepõlvest alates põdes ta astmat ja kannatas unetuse käes. Luuletama hakkas ta 4-aastaselt. 1982. aastal sai Nika talendist teada kirjanik Julian Semjonov, kes endale Jaltas suvilat ehitas. Semjonov saatis mõni aeg hiljem Jaltasse Komsomolskaja Pravda korrespondendi, et unikaalsest tüdrukust kirjutada. 1983. aasta märtsis avaldati Komsomolskaja Pravdas noore poetesse esimesed luuletused. Turbina kutsuti Moskvasse, kus ta Kirjanike Majas oma luuletustega esines ja tutvus luuletaja Jevgeni Jevtušenkoga. Hiljem esinesid Turbina ja Jevtušenko kirjandusõhtutel korduvalt duetina. 1983. aasta detsembris ilmus Moskvas Turbina esimene luulekogu "Черновик" ('Mustand'). Nika Turbina sai kuulsaks, et esines mitmel pool Nõukogude Liidus. 1985. aastal kolis nende perekond Krimmist Moskvasse. Ta käis esinemas ka välismaal ja oli väga tuntud. Ta luulekogusid tõlgiti mitmetesse võõrkeeltesse. Veneetsias toimunud luulefestivalil "Maa ja poeedid" võitis ta peaauhinna "Kuldse lõvi". Luuletusi kirjutas ta kuni 12-aasta vanuseni, hiljem kadus inspiratsioon. Jevtušenko, kel olid Turbina suhtes suured ootused, pettus temas. 1989. aastal mängis Turbina režissöör Ajan Šahmalijeva filmis "See oli mere ääres" ("Это было у моря"). Seejärel langes ta avalikkuses kiiresti unustusse. 1990. aastal sai ta närvivapustuse ja sõitis ravile Šveitsi. Šveitsis viibides abiellus ta endast kuuskümmend aastat vanema itaallasest psühholoogiga. 1991. aastal pöördus Turbina Nõukogude Liitu tagasi. Alkoholiprobleem süvenes. Tükk aeg ei leidnud ta endale tegevust, siis õppis Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Ülikoolis.1994. aastal võeti ta ilma eksamiteta vastu Moskva Kultuuriinstituuti. Esialgu oli kõik hästi ja ta hakkas jälle luuletusi kirjutama. Kuid oma 20-sünnipäeval tabas teda närvivapustus ja ta jättis instituudi pooleli. Õpinguid õnnestus tal hiljem jätkata kaugõppes. 14. mail 1997 viskus ta viienda korruse aknast välja, saades raskelt vigastada.11. mail 2002 oli Nika Turbina külas tuttavatel. Teised läksid korraks välja. Turbina istus aknalaual ja kukkus aknast välja ning hukkus.

Novodevitšje kalmistu

Novodevitšje kalmistu on surnuaed Moskvas Novodevitši nunnakloostri vahetus läheduses, viie metroopeatuse kaugusel Kremlist, Moskva jõe kaldapealsel.

Surnuaed tekkis sinna juba 16. sajandil, ajal mil Moskva suurvürst Vassili III rajas kloostri (1524).

Tänapäeval võtab kalmistu enda alla seitse hektarit maad ja sinna on maetud vähemalt 22 000 inimest.

Algselt maeti sinna vaid aadlikke ja kõrgeid vaimulikke. Alates 19. sajandist hakati surnuaiale matma ka silmapaistvaid lihtsurelikke. Nõukogude Liidu ajal muutus kalmistu n-ö esinekropoliks, kuhu maeti vaid kõrgeimad riigitegelased ja parteiliidrid. Samuti maeti sinna sõjaväe eliiti kuulunud isikud, Nõukogude Liidu kangelased, vene tuntud kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teatritegelased. Viimasel ajal maetakse sinna ruuminappuse tõttu üldiselt vaid tuntud kultuuritegelasi. Otsuse, keda lubatakse matta sinna kalmistule, teeb riigi valitsus ja presidendi kantselei.

Paljud tuntud tegelased ei maetud Novodevitšje kalmistule mitte kohe pärast oma surma. Näiteks Nikolai Gogol, Anton Tšehhov ja Issaak Levitan maeti kalmistule ümber alles 1930. aastate algul.

Kalmistul ei puudu ka kenotaafid. Näiteks Solomon Lozovski ja Zafira Alijeva on maetud mujale, kuid neile seisab kalmistul hauamärk.

Tänapäeval pääseb kalmistule uudistama igaüks, kuigi see pole alati nii olnud. Näiteks pärast Nikita Hruštšovi surma (1971) pääses surnuaiale vaid erilubade alusel. Eriload väljastati sugulastele, kes käisid kalme hooldamas.

Seitseteist kevadist hetke

"Seitseteist kevadist hetke" (vene keeles "Семнадцать мгновений весны") on 1973. aastal esilinastunud teleseriaal Nõukogude välisluure tegevusest Teise maailmasõja lõpukuudel.

Seriaali aluseks on Julian Semjonovi romaan "Seitseteist kevadist hetke", mille põhjal valmis 12-osaline kultusseriaal Nõukogude luure majorist Maksim Issajevist ehk SS-Standartenführer Max Otto von Stirlitzist, kes Saksa Kolmanda Riigi Julgeoleku Peaameti välisluureosakonnas töötades hankis Nõukogude riigi juhtkonnale poliitilist informatsiooni Saksa riigi juhtkonna siseringist. Frankfurter Allgemeine Zeitungi korrespondent kirjutas 1973. aastal: "Kui Stirlitz kõnnib mööda Berliini tänavaid, on Moskva tänavad tühjad". Sellega tabati üsna hästi seriaali saatnud menu.

2009. aastal valmis algupärase mustvalge seriaali koloreerimisel värviline versioon. Kuigi kasutati originaali materjale, kärbiti neid tunduvalt. 16:9 formaadi saamiseks kärbiti ka kaadrit ülevalt ja alt. Koloreerimisele ja heliefektide lisamisele kulus umbes kolm aastat. Värvilise versiooni esilinastus algas 4. maist 2009 telekanalil Rossija pealkirjaga «„Семнадцать мгновений весны“. Возвращение легенды!» ('Seitseteist kevadist hetke. Legendi tagasitulek').

1998. aastal valmis algupärasest teleseriaalist rääkiv kaheosaline film "Seitseteist kevadist hetke, 25 aastat hiljem" (vene keeles "«Cемнадцать мгновений весны» 25 лет спустя"), kus selgitatakse mitmeid detaile, mida vaataja ei saanud enne teada või mida oli poliitilistel põhjustel võimatu varem avaldada.

Stirlitz

Max Otto von Stirlitz (õieti Max Otto von Stierlitz; teise varjunimega Maksim Issajev, tegelikult Vsevolod Vladimirov) on Julian Semjonovi kirjutatud spiooniromaanide sarja kirjanduslik kangelane.

Max Otto von Stirlitzi tegelaskuju tegi legendaarseks raamatu "17 kevadist hetke" põhjal tehtud seiklusfilm "Seitseteist kevadist hetke". Selle peategelane Stirlitz (keda kehastab andekas näitleja Vjatšeslav Tihhonov) sokutatakse NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse välisluure agendina Saksa Riigi Julgeoleku Peaametisse, hankima konfidentsiaalset ja delikaatset informatsiooni Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei ja Saksa juhtkonna salajastest separaatläbirääkimistest lääneriikidega vaherahu sõlmimiseks.

Film oli osa 1970. aastatel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Juri Andropovi algatatud NSV Liidu julgeolekuorganite propagandakampaaniast, milles julgeolekuorganite töötajaid kujutati vastukaaluna James Bondi tüüpi renomeega mehele, kes suudab igast olukorrast välja tulla, kuid erinevalt Bondist ei kasuta selleks keerulist tehnikat, vaid ainult oma mõistust. Tänu sellele äärmuslikule oskusele ellu jääda ja tuntusele on Stirlitz ka levinud tegelane anekdootides.

Stirlitzi tegelaskuju autor oli Nõukogude kirjanik Julian Semjonov, kes oma kirjandusteostes kajastas Maksim Issajevi-Otto von Stirlitzi seiklusi aastatel 1918–1967. Oma luurajateel tegutses Stirlitz üle maailma ning ühes teoses "Briljandid proletariaadi diktatuurile" seikles ka Tallinnas. Eesti tipplavastaja Grigori Kromanov tegi sellest 1975. aastal filmi "Briljandid proletariaadi diktatuurile", stsenaristiks oli Julian Semjonov ise, Stirlitzit-Issajevit mängis Vladimir Ivašov.

Julian Semjonovi romaanide "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ja "Parooli pole vaja" motiividel tehtud uus telesari "Issajev" filmiti 2008. aasta juulis osaliselt Eestis, sealhulgas 21. ja 22. juulil Rakveres linnakodaniku majamuuseumis. Seriaali tegevus toimub aastatel 1921–1927 Moskvas ja Tallinnas. Sarjas osalesid ka Eesti näitlejad.

Stsenaristide loend

Siin on loetletud filmistsenariste.

Surnud 15. septembril

Siin loetletakse 15. septembril surnud tuntud isikuid.

1700 – André Le Nôtre, prantsuse aednik

1858 – Johann Karl Simon Morgenstern, Eesti klassikaline filoloog

1893 – Hermann Sauppe, saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik

1908 – Jaan Nebokat, eesti ajakirjanik ja õpikute autor

1921 – Roman von Ungern-Sternberg, Venemaa sõjaväelane

1938 – Thomas Wolfe, USA kirjanik

1942 – Gabriel Terra, Uruguay president

1945 – Anton Webern, Austria helilooja

1945 – André Tardieu, Prantsusmaa poliitik

1952 – Hugo Raudsepp, eesti kirjanik

1961 – Eerik Laid, eesti etnoloog ja arheoloog

1971 – John Desmond Bernal, Briti füüsik

1973 – Gustav VI Adolf, Rootsi kuningas

1973 – Víctor Jara, Tšiili teatrilavastaja, luuletaja ja laulja

1975 – Pavel Suhhoi, lennukikonstruktor

1978 – Willy Messerschmitt, saksa lennukikonstruktor

1982 – Karen Aabye, taani kirjanik ja ajakirjanik

1982 – Rolfe Sedan, USA näitleja

1983 – Kadri Hazbiu, Albaania kommunistlik riigitegelane

1989 – Robert Penn Warren, USA luuletaja, kirjanik ja kriitik

1990 – Antanas Barčas, leedu näitleja

1992 – Alfred Ots, eesti rahvusest USA elektromehaanikainsener

1993 – Julian Semjonov, vene kirjanik

1994 – Kaja Kõlar, eesti laulja

2003 – Aleksei Paivel, Eesti botaanik, dendroloog

2003 – Josef Hiršal, tšehhi kirjanik ja luuletaja

2004 – Johnny Ramone, USA muusik, kitarrist

2005 – Heino Heinlo, eesti kergejõustiklane ja biokeemik

2006 – Oriana Fallaci, itaalia kirjanik ja ajakirjanik

2006 – Douglas Henderson, šoti poliitik

2006 – Charles L. Grant, USA õudus- ja ulmekirjanik

2007 – Aldemaro Romero, Venezuela helilooja, pianist ja dirigent

2007 – Colin McRae, šoti rallisõitja

2008 – Gangadhar Gadgil, India kirjanik

2008 – Richard Wright, inglise klahvpillimängija

2008 – Elmer Dills, USA ajakirjanik

2008 – Marion Dewar, Kanada poliitik

2008 – Dean Hoge, USA sotsioloog

2009 – Gerald Lestz, USA ajakirjanik ja publitsist

2009 – Fred Cusick, USA spordikommentaator

2009 – Troy Kennedy Martin, Briti stsenarist

2009 – Nicu Constantin, rumeenia näitleja

2009 – Larissa Preobraženskaja, vene tennisist ja tennisetreener

2010 – Kalju Jakobsoo, Eesti Leegioni võitleja

2010 – Angidi Chettiar, Mauritiuse poliitik

2011 – Tõnu-Reid Kukk, eesti poliitik

2011 – Romualds Ancāns, läti näitleja

2012 – Arthur Magugu, Keenia poliitik

2013 – Virve Aruoja, eesti filmilavastaja

2014 – Post Bahadur Bogati, Nepali poliitik

2015 – Olaf Utt, eesti publitsist, ajakirjanik ja kirjandus- ning teatrikriitik

2017 – Violet Brown, Jamaica ülipikaealine

2019 – Hillar Norralt, eesti laulja

Surnud 5. septembril

Siin loetletakse 5. septembril surnud tuntud isikuid.

1569 – Bernardo Tasso, itaalia kirjanik

1650 – Bengt Ekehielm, Tartu ülikooli esimene üliõpilane

1734 – Nicolas Bernier, prantsuse helilooja

1803 – Pierre Choderlos de Laclos, prantsuse kirjanik ja sõjaväelane

1857 – Auguste Comte, prantsuse filosoof ja sotsioloog

1902 – Rudolf Virchow, saksa arstiteadlane ja antropoloog

1906 – Ludwig Boltzmann, austria füüsik

1919 – Vassili Tšapajev, Punaarmee komandör

1922 – Georgette Agutte, prantsuse kunstnik

1926 – Karl Harrer, saksa ajakirjanik ja poliitik

1932 – Austra Skujiņa, läti luuletaja

1936 – Jaan Oldt, Laiuse vallavanem

1936 – Aleksander Tuurand, eesti teatrikunstnik

1940 – Konstantin Talven, Eesti diplomaat

1942 – Friedrich Kapsi, Eesti sõjaväelane

1942 – Zsigmond Móricz, ungari kirjanik, ajakirjanik, toimetaja ja rahvaluule koguja

1943 – Hendrik Sepp, eesti ajaloolane

1950 – Aleksandr Tairov, juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja

1954 – Eugen Schiffer, saksa jurist ja poliitik

1973 – Valdemar Rautio, soome sportlane

1973 – Salme Rosalia Riig-Reiman, eesti skulptor ja graafik

1974 – Elfriide Ridala, eesti loomaarstiteadlane

1974 – Valther Toompark, eesti ehitusinsener

1975 – Georg Ots, eesti laulja

1976 – Peet Ainsaar, eesti jurist ja vangladirektor

1977 – Marcel Thiry, Belgia luuletaja

1981 – Paul Hinno, Eesti sõjaväelane

1983 – Herbert Rappaport, Austria ja Nõukogude Liidu filmirežissöör ja stsenarist

1985 – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane

1988 – Gert Fröbe, saksa näitleja

1992 – Fritz Leiber, ameerika ulmekirjanik

1993 – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik

1996 – Karl Lüüs, eesti arhitekt

1996 – Aino Alamaa, eesti keraamik

1997 – ema Teresa (Agnes Gonxha Bojaxhiu), Albaania päritolu katoliku nunn

1998 – Aleksander Ratt, eesti põllumajandusteadlane

2003 – Kir Bulõtšev, vene ulmekirjanik ja teadlane

2003 – Maire Männik, eesti skulptor

2006 – Kirill Raudsepp, Estonia teatri kauaaegne dirigent

2006 – Johannes Rebane, eesti näitleja

2006 – Apostolos Souglakos, kreeka maadleja ja näitleja

2007 – Edward Gramlich, USA majandusteadlane

2007 – Níkos Nikolaḯdis, kreeka filmilavastaja ja kirjanik

2007 – Aleksei Kazantsev, vene teatrilavastaja

2008 – Robert Giroux, USA toimetaja ja kirjastaja

2008 – Thupten Jigme Norbu, Tiibeti laama

2008 – Doyle Parrack, USA korvpallitreener

2008 – Béla Németh, ungari ajaloolane

2008 – Fernando Barbosa Lima, Brasiilia ajakirjanik

2008 – Luis Santibáñez, Tšiili jalgpallijuht ja treener

2008 – Fausto Wolff, Brasiilia ajakirjanik

2008 – Jan Smutný, tšehhi vaimulik

2009 – Saifur Rahman, Bangladeshi poliitik

2009 – Gani Fawehinmi, Nigeeria jurist ja inimõiguslane

2009 – Ron Raikes, USA poliitik

2009 – Mickie Jones, USA muusik

2010 – Raimond Alango, eesti laulja ja laulupedagoog

2011 – Salvatore Licitra, itaalia ooperilaulja

2012 – Christian Marin, prantsuse filminäitleja

2013 – Rochus Misch, saksa sõjaväelane

2014 – Karel Černý, Tšehhi filmikunstnik

2014 – Eoin Young, Uus-Meremaa ajakirjanik

2014 – Simone Battle, USA laulja

2014 – Helmut Pärnamägi, eesti tehnikapedagoog

2016 – Hugh O'Brian, USA näitleja

2017 – Nicolaas Bloembergen, hollandi päritolu USA füüsik

Sündinud 8. oktoobril

Siin loetletakse 8. oktoobril sündinud tuntud inimesi.

1750 – Adam Afzelius, rootsi loodusteadlane

1785 – Arvid August Afzelius, esimene rootsi rahvalaulude koguja, samuti tõlkija, ajaloolane ja luuletaja

1793 – Hans Holmboe, norra õpetaja ja poliitik

1850 – Henry Le Chatelier, prantsuse keemik ja füüsik

1873 – Ejnar Hertzsprung, taani astronoom

1875 – Hugh Lawrence Doherty, Inglismaa tennisist

1880 – Fritz Bleyl, saksa maalikunstnik

1882 – Aleksei Gastev, vene revolutsionäär

1882 – Marina Tsvetajeva, Vene luuletaja

1883 – Otto Warburg, saksa biokeemik

1884 – Walter von Reichenau, Saksamaa sõjaväelane

1885 – Ants Lõhmus, Eesti sõjaväelane

1890 – Philippe Thys, Belgia jalgrattur

1892 – Artur Tupits, Eesti poliitik

1892 – Jaan Allik, Eesti sõjaväelane

1893 – Władysław Neuman, Poola diplomaat

1895 – Juan Perón, Argentina poliitik

1895 – Ahmed Zogu, Albaania president ja kuningas Zog I

1900 – Georg Meri, Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija

1900 – Heinrich Silber, eesti laskur

1902 – Eduard Kriisa, eesti orelimeister

1903 – Ferenc Nagy, Ungari poliitik

1903 – Karoline Radke-Batschauer, Saksamaa kergejõustiklane

1906 – Veera Nõmmik-Farrand, eesti tennisist

1908 – Edgar Hark, eesti vaimulik

1909 – Piotr Jaroszewicz, Poola poliitik

1910 – Gus Hall, USA poliitik

1911 – Helmut Tarand, eesti luuletaja

1911 – Mark Bernes, vene näitleja ja laulja

1912 – John Gardner, USA kirjanik

1913 – Arvo Horm, eesti majandusteadlane

1913 – Herbert Johannes Rebassoo, eesti matemaatik

1917 – Rodney Robert Porter, inglise biokeemik

1917 – William David Conn, USA poksija

1918 – Jens Skou, taani biokeemik

1920 – Maxi Herber, saksa iluuisutaja

1920 – Frank Herbert, USA ulmekirjanik

1922 – Nils Liedholm, rootsi jalgpallur ja treener

1925 – Rein Kull, eesti keelemees

1925 – Andrei Sinjavski, vene kirjandusteadlane ja kirjanik

1926 – Günter Mittag, Saksa DV riigitegelane

1927 – Cesar Milstein, inglise immunoloog

1927 – Torbjørn Falkanger, norra suusahüppaja

1928 – Kaljo Kuusmaa, eesti vandeadvokaat

1928 – Bill Maynard, Briti koomik ja näitleja

1929 – Valeri Bezzubov, kirjandusteadlane

1929 – Olev Sau, eesti helilooja ja luuletaja

1929 – Didi ehk Waldyr Pereira, Brasiilia jalgpallur, poolkaitsja

1930 – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja

1931 – Julian Semjonov, vene kirjanik

1931 – Sergei Issakov, Eesti kirjandusteadlane

1935 – Virve Meerits, eesti näitleja

1935 – Rein Järlik, eesti ajakirjanik

1937 – Jaan Salm, eesti füüsik

1938 – Frederick Sydney Stolle, Austraalia tennisist

1938 – Penelope Theresa Pitou, USA mäesuusataja

1939 – Paul Hogan, Austraalia filminäitleja

1939 – Elvīra Ozoliņa, läti kergejõustiklane

1941 – Jesse Jackson, USA aktivist

1941 – Edzard Schmidt-Jortzig, Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik

1942 – Nguyễn Minh Triết, Vietnami poliitik

1943 – Chevy Chase, USA filminäitleja

1945 – Ann Mihkelson, eesti päritolu Austraalia kirjanik

1946 – Jaak Allik, Eesti teatritegelane ja poliitik

1946 – Andres Kaskla, Eesti poliitik

1946 – Lennox V. Miller, Jamaica kergejõustiklane

1946 – Aleksandr Gorškov, Nõukogude Liidu iluuisutaja

1946 – Jon Ekerold, LAV-i mootorisportlane

1946 – Kenneth Olwig, USA maastikugeograaf

1946 – Klaus Scharioth, Saksamaa diplomaat

1947 – Emiel Puttemans, Belgia jooksja

1948 – Claude Jade, prantsuse filminäitleja

1948 – Koit Komissarov, arhitekt

1949 – Sigourney Weaver, USA filminäitleja

1949 – Andres Tolts, eesti maalikunstnik ja graafik

1949 – Viktor Gurjev, Eesti klaveripedagoog

1950 – Enno Selirand, eesti psühholoog

1951 – Janno Reiljan, Eesti poliitik ja majandusteadlane

1951 – Anu Paal, eesti metallikunstnik

1951 – Timo Salonen, soome autovõidusõitja

1953 – Harri Tiido, Eesti ajakirjanik ja diplomaat

1953 – Nabi Avcı, Türgi poliitik

1954 – Michael Dudikoff, USA näitleja

1954 – Brigitte Köhn-Rohde, saksa kergejõustiklane

1954 – Ilmārs Bernāns, läti alpinist

1955 – William Clyde Elliott, USA autovõidusõitja

1955 – Ellu Saar, eesti sotsioloog

1956 – Rašid Nurgalijev, Venemaa poliitik

1957 – Edvard Bužinskij, Leedu kabetaja

1957 – Antonio Cabrini, itaalia jalgpallur ja treener

1958 – Andres Arend, eesti arstiteadlane

1958 – Ursula von der Leyen, Saksa poliitik

1959 – Christin Cooper, USA mäesuusataja

1959 – Sirje Põllu, eesti muusikaõpetaja

1960 – Ralf Minge, Saksamaa (SDV) jalgpallur

1962 – Bruno Thiry, Belgia autovõidusõitja

1962 – Michael Abels, Ameerika Ühendriikide helilooja

1964 – Ian Hart, inglise näitleja

1965 – Matt Biondi, USA ujuja

1966 – Allan Martinson, eesti ajakirjanik

1968 – Zvonimir Boban, Horvaatia jalgpallur

1970 – Matt Damon, USA filminäitleja

1970 – Sadiq Khan, Suurbritannia poliitik

1972 – Stanislav Varga, Slovakkia jalgpallur

1972 – Priit Joosu, eesti alpinist

1974 – Lembe Ruben, eesti kunstnik

1974 – Koji Alexander Murofushi, jaapani kergejõustiklane

1974 – Fredrik Modin, rootsi jäähokimängija

1974 – Zoran Zaev, Makedoonia poliitik

1975 – Tatiana Grigorieva, Austraalia teivashüppaja

1976 – Renate Groenewold, hollandi kiiruisutaja

1976 – Serjoga (Sergei Parhomenko), Vene räppmuusik

1977 – Reese Hoffa, USA kuulitõukaja

1977 – Erna Siikavirta, soome muusik

1977 – Anne-Caroline Chausson, prantsuse jalgrattur

1977 – Raul Sulbi, eesti ajakirjanik

1982 – Alik Tseiko, Eesti maadleja ja vabavõitleja

1982 - Ryan Moseley, Austria sprinter

1983 – Travis Alan Pastrana, USA mootorisportlane

1983 – Mihkel Kukk, eesti odaviskaja

1983 – Suryo Agung Wibowo, Indoneesia sprinter

1984 – Robert Kurvitz, eesti stsenarist

1984 – Zbigniew Bródka, Poola kiiruisutaja

1985 – Bruno Mars, Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja

1986 – Erko Niit, eesti laulja ja helilooja

1987 – Hanne Gaby Odiele, belgia modell

1990 – Märt Koik, eesti näitleja, koomik, videoblogija ja telesaatejuht

1991 – Roly Bonevacia, Hollandi jalgpallur

1993 – Angus Turner Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja

1993 – Molly Quinn, USA näitleja

1996 – Greta Korju, eesti võistlustantsija

1997 – Annabella Thorne, Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja

Vene kirjanike loend

Siin on loetletud vene kirjanikke.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.