Iseseisvuspäev

Iseseisvuspäev on iseseisvuse väljakuulutamise või muu iseseisvumisega seotud sündmuse aastapäev. Enamikus riikides tähistatakse seda päeva rahvuspühana.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib iseseisvuspäevadest pühadena. Teiste tähenduste jaoks vaata Iseseisvuspäev (täpsustus).

Iseseisvuspäevade loend

1. oktoober

1. oktoober on Gregoriuse kalendri 274. päev (liigaastal 275. päev). Juliuse kalendri järgi 18. september (1901–2099).

11. november

11. november on Gregoriuse kalendri 315. (liigaastal 316.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. oktoober (1901–2099).

12. oktoober

12. oktoober on Gregoriuse kalendri 285. (liigaastal 286.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. september (1901–2099).

15. august

15. august on Gregoriuse kalendri 227. (liigaastal 228.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. august (1901–2099).

18. november

18. november on Gregoriuse kalendri 322. (liigaastal 323.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. november (1901–2099).

18. oktoober

18. oktoober on Gregoriuse kalendri 291. (liigaastal 292.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. oktoober (1901–2099).

22. september

22. september on Gregoriuse kalendri 265. (liigaastal 266.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. september (1901–2099).

23. veebruar

23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).

24. mai

24. mai on Gregoriuse kalendri 144. (liigaastal 145.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. mai (1901–2099).

28. november

28. november on Gregoriuse kalendri 332. päev (liigaastal 333. päev). Juliuse kalendri järgi 15. november (1901–2099).

3. november

3. november on Gregoriuse kalendri 307. (liigaastal 308.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. oktoober (1901–2099).

30. september

30. september on Gregoriuse kalendri 273. (liigaastal 274.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. september (1901–2099).

31. august

31. august on Gregoriuse kalendri 243. (liigaastal 244.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. august (1901–2099).

5. juuli

5. juuli on Gregoriuse kalendri 186. (liigaastal 187.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. juuni (1901–2099).

9. september

9. september on Gregoriuse kalendri 252. (liigaastal 253.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. august (1901–2099).

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev.

Iseseisvuspäeva sündmused algavad tavakohaselt sinimustvalge Eesti lipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. See traditsioon sai alguse 1989. aastal. 23. veebruari õhtul kell kümme langetati Pika Hermanni tornis ENSV punalipp ja anti üle Ajaloomuuseumi töötajatele. 24. veebruaril 1989 Moskva aja järgi kell 8.33 heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp. Sellest päevast alates tähistatakse igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva algust riigilipu heiskamise tseremooniaga.

Sinimustvalge lipp heisatakse pidulikult Eesti hümni saatel Pika Hermanni torni päikesetõusul. Varahommikune lipuheiskamise tseremoonia toimus aastatel 1989–1999 Kuberneri aias, 2000-2016 viidi üritus läbi Toompea lossi hoovis. Alates 2017. aastast on piduliku sündmuse paigaks taas Kuberneri aed. Traditsiooniliselt peab tseremoonial kõne Riigikogu esimees ja õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop. Ette loetakse Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlab Eesti hümn Friedrich Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Johann Voldemar Jannseni sõnadele ning isamaalised laulud nagu Enn Võrgu "Eesti Lipp" Martin Lipu sõnadele ning Juhan Aaviku "Hoia, Jumal, Eestit" Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele.

Eesti taasiseseisvumise järgsel ajal on taastatud Eesti Vabariigi aastapäeva aegsete Eesti kaitseväe paraadide traditsioon, nii nagu see on kombeks paljudes riikides. Samuti on tavaks, et Eesti president korraldab iseseisvuspäeval piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid, mille saajate nimekiri on varem ajakirjanduses ilmunud. Nii paraad kui ka vastuvõtt on eri aastail toimunud eri linnades, 2014. aastal toimusid need Pärnus. Paraadist, vastuvõtust ja vastuvõtule eelnevast kontserdist, mille alguses peab president aastapäevakõne, toimub otseülekanne televisioonis. Vastuvõtul toimuvat kätlemistseremooniat, kus president ja presidendi abikaasa kõiki külalisi tervitavad, on irooniliselt nimetatud "pingviinide paraadiks" (kõrvutades meeste pidulikke frakke pingviinide mustvalge sulestikuga).

Kuna presidendi vastuvõtt korraldatakse alati Eesti Vabariigi aastapäeval, toimuvad samalaadsed vastuvõtud kohalikes omavalitsustes sageli juba 23. veebruaril, koolides jt asutustes on aktused vahel aga veelgi varem. Viimastel aastatel on tavaks, et peaminister peab kõne Tartus, Vanemuise teatris toimuval Tartu linna ja maakonna vastuvõtul. Tartus on traditsiooniks saanud ka üliõpilaskorporatsioonide kogunemine Tartu tähetorni heisatud Eesti lipu tervitamisele 24. veebruaril.

Eesti riigipühad

Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevadEesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad.

Eesti riigipühad ja rahvuspüha:

uusaasta – 1. jaanuar;

iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev – 24. veebruar – rahvuspüha

suur reede – liikuv püha, kaks päeva enne ülestõusmispühade 1. püha;

ülestõusmispühade 1. püha – liikuv püha, esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva;

kevadpüha – 1. mai;

nelipühade 1. püha – liikuv püha;

võidupüha, Eesti Vabadussõja Võnnu lahingu aastapäev – 23. juuni;

jaanipäev – 24. juuni;

taasiseseisvumispäev, Eesti Vabariigi taastamise aastapäev – 20. august;

jõululaupäev – 24. detsember (alates 2005. aastast)

esimene jõulupüha – 25. detsember;

teine jõulupüha – 26. detsember.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on töölepingu seaduse alusel 3 tunni võrra lühendatud. Ühistransport liigub riigi- ja rahvuspühadel enamasti pühapäevase sõidugraafiku alusel, enamik teenindusasutusi (sh pangad ja kauplused) on suletud või on avatud lühemat aega.

Eesti 12 riigipühast 2 on seotud Eesti ajalooga (samuti Eesti rahvuspüha, 24. veebruar). Kristliku taustaga pühade arv on vaieldav sõltuvalt sellest, kas jaanipäeva ja jõule peetakse pigem Eesti rahvakalendri või kristlikuks pühaks – ajalooliselt on neis segunenud mõlemad traditsioonid. Eri hinnanguil on neid seega 3–7. Kristliku kombestiku ülekaalu ka mittekristlike riigipühade riiklikul tähistamisel on ajakirjanduses kohati kritiseeritud, teisalt on kriitikat pälvinud riigijuhtide vähene osalus jõulujumalateenistustel.

Kaur Kender

Kaur Kender (sündinud 27. mail 1971 Tartus) on eesti kirjanik, tõlkija ja ettevõtja.

Rahvuspüha

Rahvuspüha on tähtpäev, mil tähistatakse pidustustega rahva olemasolu. Seda võib sümboliseerida iseseisvuspäev, mõne kaitsepühaku või valitseja oluline päev (sünnipäev, trooniletõus, kukutamine) vms. Sageli nimetataksegi rahvuspüha "rahvuspüha". Enamasti on rahvuspüha ka riigipüha.

Mõnel maal on rohkem kui üks rahvuspüha, näiteks Pakistanis on neid kolm.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.