Intervjuu

Intervjuu (inglise sõnast interview) on ajakirjandusžanr, mida iseloomustab küsimuste esitamine ajakirjaniku (intervjueerija) poolt ühele või mitmele inimesele (intervjueeritavale), kes küsimustele vastavad. Intervjuu on enamasti suuline, ent võib olla ka kirjalik, mispuhul intervjuu esitatakse näiteks protokollina või refereeringuna[1].

Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajakirjandusžanrist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Intervjuu (täpsustus)
Marina Kaljurand Narva arvamusfestivalil 2016
ERRi reporter intervjueerib Marina Kaljuranda 2016. aasta Narva arvamusfestivalil.

Viited

  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. köide: FILM–ISSÕ. Tallinn: Valgus, 1988, lk 567.
Ain Kaalep

Ain Kaalep (sündinud 4. juunil 1926 Tartus) on eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.

Aivar Kull

Aivar Kull (sündinud 1. novembril 1955) on eesti kultuurikriitik ja tõlkija. Ta on kirjutanud Oskar Lutsu ja Lembit Eelmäe biograafiad.

Lõpetas 1974 Tartu 1. Keskkooli. Õppis 1974–1975 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat.

Ta on alates aastast 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige.

Ajakirjandus

Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusväljaande loominguline töötaja on ajakirjanik.

Arvatakse, et Prantsuse revolutsioon toimus tänu ajakirjanduse kaudu vaba teabe levitamisele.

Andrei Sahharov

Andrei Sahharov (Андрей Дмитриевич Сахаров) (21. mai 1921 Moskva – 14. detsember 1989 Moskva) oli vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident.

Brad Pitt

William Bradley Pitt (sündinud 18. detsembril 1963 Oklahomas Shawnees) on USA filminäitleja ja -produtsent.

Pitti tuntuimate filmirollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides "Intervjuu vampiiriga", "Kaksteist ahvi", "Seitse aastat Tiibetis", "Kaklusklubi" , "Oceani 11 – kõrged panused", "Härra ja proua Smith", "Paabel", "Benjamin Buttoni uskumatu elu", "Trooja" ja "Vääritud tõprad".

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

Ülikool on QS World University Rankings põhjal põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ülikooli hulgas. Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.

Eino Tamberg

Eino Tamberg (27. mai 1930 Tallinn – 24. detsember 2010 Tallinn) oli eesti helilooja.

Enn Tarvel

Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; sündinud 31. juulil 1932 Metsiku külas) on eesti ajaloolane.

Tarvel lõpetas 1955. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Alates sellest ajast on ta uurinud Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tema teaduslikus tegevuses on oluline osa Vana-Liivimaad käsitlevate keskaegsete kroonikate tõlkimisel, toimetamisel ja kommenteerimisel.

Tarvel on viimasel ajal uurinud ka Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioone.

Ta suhtub enda sõnul sallimatult kristlikku kirikusse ning euroopalikku lähenemisse regionaalajaloole ja rahvuslikkusele.

Helir-Valdor Seeder

Helir-Valdor Seeder (sündinud 7. septembril 1964 Viljandis) on Eesti poliitik, erakond Isamaa esimees ja XIV Riigikogu esimene aseesimees.

6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 oli ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses põllumajandusminister. Ta oli põllumajandusminister ka Andrus Ansipi teises valitsuses. Pärast sotsiaaldemokraatidest ministrite ametist vabastamist oli Seeder 21. maist 4. juunini 2009 ühtlasi rahandusministri kohusetäitja.

Indrek Rohtmets

Indrek Rohtmets (sündinud 18. juulil 1953) on eesti bioloog, tõlkija ja teadusajakirjanik.

Ta oli aastatel 1989–2001 ja 2014–2015 ajakirja Horisont peatoimetaja.

Rohtmets on teinud paljudes maailma paikades loodusvideoid Eesti Televisiooni saatesarja "Osoon" tarbeks.

Tema algatusel on loodud Eesti Teadusajakirjanike Selts.

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof.

Linda Kaljundi

Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane.

Kaljundi õppis aastatel 1986–1997 Pirita Majandusgümnaasiumis ning asus seejärel Tartu Ülikooli ajalugu õppima. 2002. aastal sai ta bakalaureuse- ja 2005. aastal magistrikraadi. Alates 2005. aastast on ta samas ka ajaloodoktorant.

Alates 2007. aastast on Kaljundi Tallinna Ülikooli õppejõud ja alates 2005. aastast on ta Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige.

Loomingu Raamatukogu

Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on aastast 1957 ilmuv ajakiri, mis loodi ajakirja Looming lisana. Ajakiri avaldab väärtkirjandust pehmekaaneliste odavate väljaannetena.

Meetod

Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine' = 'järele minemine, järele uurimine, jälitamine, võrdlemine, teestamine') on lahendusviis ülesande täitmiseks.

Meetod on tehniline (isegi algoritmiline) uurimisviis. Meetodid on universaalsed. Meetodi või meetodite valik sõltub uurimisprobleemist ja ainevaldkonnast. Üks meetod võib olla kasutatav mitmes eri kohas.

Suurte ja keeruliste ülesannete lahendamiseks (asjade tegemiseks) võib tarvis minna mitut meetodit. Keeruka ülesande lahendamise viisi nimetatakse metoodikaks (kr< inglise keeles methodology). Õpetust metoodika ja meetodite kasutamisest nimetatakse metodoloogiaks.

Meetod on tööriist plaanipärasteks ja/või järjepidevaks tegutsemiseks; asjadele lähenemiseks; objektide uurimiseks; tegutsemise ja lähenemise eriviis ja seetõttu saab rääkida "meetod mingis valdkonnas":

Teaduses tegevus uute süstemaatiliste teadmiste omandamiseks, näiteks katse.

Informaatikas objektiviseeritud programmeerimise sees läbiviidav tegevus (action), mida saab objektiga või objekti peal läbi viia, vaata Meetod (programmeerimine)

Tarkvaratehnoloogias: tegutsemise viis tarkvara programmide loomiseks, vaata meetod (tarkvara-arendus), sealsed meetodid võivad olla, näiteks andmevoodiagramm või üldisem nimetus planeerimine ja arendamine

Pedadoogikas või koolitamisel – slaidide näitamine või kontrollimiseks kontrolltöö

Ajakirjanduses – intervjuu, taustauuring

Statistikas – tulpdiagramm otseseltMeetod on tööriist, metoodika aga õpetus, kus ja milleks neid tööriistu kasutada.

Üldisemad loogikad, millega uuritakse seoseid väidete vahel, deduktsioon ja induktsioon, pole teadusmeetodid, vaid järeldusvahendid.

Playboy

Playboy on 1953. aasta detsembris Hugh Hefneri väljaandmisel USA-s ilmuma hakanud meesteajakiri, mis tänapäeval on üks maailma tuntumaid kaubamärke.

Ajakirjas leidub nii alasti naiste pilte, lühijutte, intervjuusid kuulsustega kui ka elustiiliartikleid. Autorite hulgas on olnud nii mõnigi hilisem menukirjanik, näiteks Stephen King, ja intervjuusid kuulsate poliitikutega, näiteks intervjuu Jimmy Carteriga 1980. aastal presidendivalimistekampaania ajal.

Ajakirja esimese numbri kaanelt puudus väljaandmise aeg ja number, sest Hefner ei olnud kindel, kas ajakirja teine number üleüldse ilmavalgust näeb. Kuna aga seda numbrit õnnestus müüa 54 175 eksemplari kaanehinnaga 50 senti, siis jätkati ajakirja väljaandmist. Esimese numbri müügiedu tagas ajakirja kaanel olnud Marilyn Monroe pilt ja ajakirjas oli ka poster, kus ta poseeris alasti. Monroe kandis nimetust "Sweetheart of the Month", edaspidi sai postritüdrukute nimetuseks "playmate". Monroe pildid ei olnud algselt mitte selle ajakirja jaoks mõeldud, vaid Hefner oli need ostnud ühelt kalendrite kirjastajalt. Ajakirja esimesel leheküljel kirjutas Hefner:

We want to make it clear from the very start, we aren't a 'family magazine.' If you're somebody's sister, wife or mother-in-law and picked us up by mistake, please pass us along to the man in your life and get back to your Ladies Home Companion.Lisaks USA-le ilmub ajakiri tänapäeval omakeelsena juba rohkem kui 20 riigis. Eesti keeles anti ajakirja välja aastail 2007–2011.

Publitsistika

Publitsistika on ühiskonnaelu aktuaalsete probleemide ja nähtuste käsitlus massimeedias, nt trükisõnas, raadios, televisioonis. Publitsistikaga tegelevat ajakirjanikku või kirjanikku nimetatakse publitsistiks.

Publitsistika žanreid: artikkel, retsensioon, kommentaar, intervjuu, olukirjeldus, reisikiri, följeton, pamflett.

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk,

millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Sotsioloogia

Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.

Sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, Interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele.

Kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud. Sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil. Kui 20. sajandi keskel sagenesid tõlgendatavad, hermeneutilised ja filosoofilised lähenemised ühiskonna analüüsimisele, siis sajandi lõpus hakati kasutama rohkem analüütilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu näiteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse võrgustiku analüüs.

Sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Auguste Comte'i, kes võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Klassikalise sotsioloogilise mõtte rajajateks peetakse tavaliselt Karl Marxi, Max Weberit, Émile Durkheimi ning Vilfredo Paretot.

Sotsioloogilise mõtlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased, kes ei ole ennast ise sotsioloogina määratlenud, nende hulka kuulub ka Karl Marx. Teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi, selline taust oli ka Vilfredo Paretol.

Erinevalt psühholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega.

Vaino Väljas

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Väljas juhtis aastatel 1988–1990 Eestimaa Kommunistliku Partei reformimist ning osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises. EKP KK esimese sekretärina juhtis ta 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.