Huvi

Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima tähelepanu mingile objektile või protsessile.

Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta hea meelega tegeleb.

Huvi vastandemotsiooniks on apaatia ehk huvi puudumine.

Sotsioloogias (turunduses) saab inimesi, kes seob ühine huvi nimetada huvigrupiks.

Juriidiliselt on kasutusel väljend "õiguslik huvi", mis väljendab seadusega ettenähtud seotust mingi objekti või protsessiga.

Vaata ka

1990. aastad

1990. aastad on ajavahemik 1990. aasta algusest kuni 1999. aasta lõpuni.

Ajakirjanik

Ajakirjanik on ajakirjanduses töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib infot toimuvate ürituste ja aset leidnud sündmuste, päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta (uudiseajakirjandus), uurib ja analüüsib lugejatele huvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid (uuriv ajakirjandus, olukirjeldused, portreelood jms žanrid). Üldjuhul tunneb ajakirjanik lisaks ajakirjanduse põhitõdedele ja väärtustele ka suhtekorralduse ja kommunikatsiooni aluseid (näiteks oskab kasutada pressiteateid ajakirjandusliku algmaterjalina).

Traditsiooniliselt on kirjutavad ajakirjanikud töötanud ajalehtede ja ajakirjade toimetustes, rääkivad ajakirjanikud aga raadios ja televisioonis. Tänapäeval hägustab olukorda nn uus meedia: ka raadio- ja telejaamadel on veebiväljaanded, kuhu kirjutatakse, samas tehakse ajalehtede ja ajakirjade veebi tihti videoid või järelkuulatavaid saateid (podcast'e). Samuti on uudisteportaale ja muid veebiväljaandeid, mil puudub väljund trükimeedias, raadios või televisioonis (Eestis näiteks Delfi). Ka ei pea ajakirjanikul olema alalist töökohta kindla väljaande toimetuses: juba ajakirjanduse algusaegadest on paljud ajakirjanikud olnud vabakutselised, tehes kaastööd eri väljaannetesse tükitööna või muude kokkulepete alusel, internetiajastul on hakatud ka mitmeid blogijaid ajakirjanikeks pidama.

Harva on ajakirjaniku ametinimetus "ajakirjanik", pigem on see katusmõiste, mille alla kuuluvad mitmed ajakirjandusliku protsessi osalised: reporterid, toimetajad, rubriigi- ja küljetoimetajad, saatejuhid jt. Ajakirjanikuks peetakse siiski vaid neid ajakirjanduses töötavaid inimesi, kes annavad otsese panuse väljaande põhisisusse, mitte näiteks produtsente, korrektoreid, kujundajaid, teleoperaatoreid ega reklaamitöötajaid. Ajakirjandustöö keerukuse ja asutuste erineva tööjaotuse tõttu on mõni amet, näiteks diktor, kahe kategooria vahepeal.

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.

Egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka Aafrikas ja Lähis-Idas ning seal elab tänapäeval üle 94 miljoni inimese. Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000 km2. Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria.

Egiptusel on väga pikk ajalugu, riigi alad on olnud püsivalt asustatud alates aastast 10 000 eKr. Egiptuse kuulsaimad monumendid – Giza püramiidid ja Chephreni sfinks – rajati Vana-Egiptuse ajal, mis kuulus oma ajal kõige enam arenenud tsivilisatsioonide hulka. Memphise, Teeba ja Karnaki varemed ning Kuningate org (Luxori lähedal) pakuvad suurt huvi arheoloogidele ja turistidele. Egiptuse rikkalik kultuuripärand ja Punase mere äärsed kuurordid on muutnud turismitööstuse osa majanduses väga oluliseks, selles sektoris töötab umbes 12% kogu riigi töölistest.

Ekspressionism

Mitte segi ajada ekspressivismiga

Ekspressionism (prantsuse keeles expression, väljendus, ilme, ladina keeles expressio, 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda eelkõige Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki kauneid kunste hõlmav modernistlik kunstivool, mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu. Ekspressionistlikule kunstile on omased mässamine ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikkus. Ekspressionistlikku väljendust iseloomustab tihti äärmuslik grotesk, naer läbi pisarate, narruse kultus.

Folkloristika

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest. Folkloristika tegeleb folkloori kogumise, talletamise, süstematiseerimise, analüüsimise ja publitseerimisega.

Folkloristikaga tegelev teadlane on folklorist.

Henry Kissinger

Henry Alfred Kissinger (õieti Heinz Alfred Kissinger; sündinud 27. mail 1923 Fürthis Saksamaal) on Saksamaa juudi päritolu endine Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat (1973). Aastatel 1973–1977 oli ta Ameerika Ühendriikide riigisekretär.

1994. aastal ilmus tema raamat "Diplomaatia", ulatuslik ülevaade diplomaatia ajaloost. Kissinger lähtub rahvusvaheliste suhete realistlikust koolkonnast, keskendudes mõistete 'riiklik huvi' ja 'reaalpoliitika' arengule. Raamat on muutunud valdkonna standardteoseks.

H. Kissinger oli pool sajandit USA kõige mõjukam välispoliitik. Suurte riikide regionaalpoliitika vaate esindajana jagab ta maailma tugevamate mõjusfäärideks.

Kahevõistlus

Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast.

Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale.

Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal.

Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor.

Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finišeerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.

Käitumine

Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid. Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda.

Loomade käitumist uurivat teadust kutsutakse etoloogiaks.

Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada.

Loomad reageerivad ka teatud märkidele (nt. hõbekajaka tibud toksivad tugevamalt vastu punast täppi ema nokal, kuid nõrgemalt vastu mõnda muud värvi täppi) (nt. naissoost ogalikud, kellel on paisunud kõht, on tõenäolisemad paarituma).

Psühholoogias haarab käitumise mõiste nii reaktsioone stiimulitele, psühholoogiale huvi pakkuvaid kehalisi protsesse kui ka tegevust (intentsionaalset tegevust).

MacOS

macOS on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb ettevõtte NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. macOS peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder.

Varasemad macOS versioonid kandsid vaid nimetust “UNIXi-laadne”, mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates Mac OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .

Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi.

Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64-bitine laiatarbe Mac OS X operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32-bitiseid rakendusi .

Mac OS X-i nimetati ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed olid enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16. märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak (13. september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25. september 2001), 10.2 Jaguar (24. august 2002), 10.3 Panther (24. oktoober 2003), 10.4 Tiger (28. juuni 2004), 10.5 Leopard (6. juuni 2005), 10.6 Snow Leopard (9. juuni 2008), 10.7 Lion (20. juuli 2011), 10.8 Mountain Lion (25. juuli 2012), 10.9 Mavericks (2013), 10.10 Yosemite (2014), 10.11 El Capitan (2015), 10.12 Sierra (2016), 10.13 MacOS High Sierra (2017), 10.14 Mojave (2018) ja 10.15 Catalina (2019). Alates 10.9 versioonist on nimetused seotud California osariigiga Ameerika Ühendriikides . 2016. aasta WWDC-l nimetati tarkvara ümber macOS'iks.

Olümpiamängud

Olümpiamängud on kas

nüüdisaegsed olümpiamängud

või antiikolümpiamängud.

Romantism

Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.

Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis.

Romantism tekkis kirjanduses umbes 1795. aastal, muutus kõigis kunstivaldkondades domineerivaks 1820.–1830. aastatel ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. On arutletud, kas on olemas ühtset "romantismi ajastut" või "romantilist ajastuvaimu" ning leitud, et tegu on pigem kõnekeelsete väljenditega, mis rõhutavad liigselt ühte mõttesuunda.

Romantikute huvi ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele uuele teadusharule.

Romantismi on vastandatud realismile.

Romantism (muusika)

Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas.

Romantilist muusikat iseloomustab tundmuste rõhutamine, klassikaliste muusikavormide rikkumine, harmoonia muutumine keerukamaks ning muusika programmiline sidumine muusikaväliste ideedega.

Kuna romantismi peetakse 19. sajandi valitsevaks muusikastiiliks, siis räägitakse ka romantismiajastust, millele eelnes eelromantism ning mis jaotus vararomantismiks, kõrgromantismiks ja hilisromantismiks.

Romantilise muusika uued vajadused kutsusid esile muudatusi muusikainstrumentide ehituses ja sümfooniaorkestri koosseisus. Orkestratsioon muutus ühest küljest detailirohkemaks ja värvikirevamaks ning teisest küljest järjest massiivsemaks ja võimsamat kuulamismuljet pakkuvaks.

Seoses 19. sajandil üldise huvi tõusuga rahvakultuuri vastu hakkasid ka romantilised heliloojad oma muusikas kasutama rahvamuusikat, mis viis realismi ja rahvusromantismi tekkeni.

Romantikute suur huvi vanamuusika vastu tõi kaasa möödaniku heliloojate loomingu taasesitused ja kogutud teoste väljaandmise, mis lõi pinnase historitsismi tekkeks.

Subjektiivne õigus

Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.

Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti huvi kui ka võim. Vana-Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on peamiseks õiguse määrajaks huvi "Kui asi puudutab Rooma riigi huvi, on see avalik õigus, kui eraisiku kasu, siis eraõigus". Seega on eraisiku subjektiivsed õigused seotud kasu ja huviga. Subjektiteooria kohaselt määratleb õiguse koordinatsiooni- või subordinatsioonisuhte olemasolu. Seega on subjektiivsed õigused seotud ka võimuga.

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele. Asju, millel see omadus võib olla, nimetatakse tõekandjateks.

Selle kohta, milles see omadus seisneb, on erinevaid arusaamu, mida nimetatakse tõeteooriateks. Kas tõesus ja väärus on omistatav propositsioonidele, lausetele, uskumustele või millelegi muule, see on tõekandja probleem. Tänapäeval omistatakse tõesus ja väärus kõige sagedamini propositsioonidele. Propositsiooni koguni defineeritakse kui seda, mis võib olla tõene või väär. On siiski vaieldav, kas iga propositsioon peab olema tõene või väär.

Filosoofilist huvi pakub veel, mis teeb tõekandja tõeseks (tõetagaja probleem).

Formaalses loogikas on "tõene" (tavaliselt koos "vääraga") üks tõeväärtustest.

Tavakeeles samastatakse sageli "tõene" ja "õige" ning "väär" ja "vale". Täpsemas keeles on tõesus ja väärus propositsiooni (või uskumuse või lause) vastavus või mittevastavus tõele, seevastu õigsus ja valesus aga teo (sealhulgas valiku või otsuse, ka uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisus mingite reeglitega.

Uusgootika

Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil uusgootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile.

Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Uusgooti stiil oli levinud peamiselt sakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Uusgootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Sellel ideoloogial oli oma osa ka pärisgooti stiiliajastul pooleli jäänud Kölni toomkiriku (1842–1880) ehitustööde jätkamisel.

Selle liikumise keskmes Inglismaal oli uusgootika tihedalt läbipõimunud filosoofiliste liikumistega, mis seostusid anglikaani kõrgkiriku või anglokatoliikluse esiletõusuga. Lõpuks levis uusgooti stiil 19. sajandi kolmandal veerandil laialdaselt ka oma puhtesteetiliste omaduste toel.

Koos uusgooti stiili levikuga Inglismaal, Šotimaal ja Iirimaal kasvas huvi selle vastu kiiresti ka Mandri-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ning Briti Indias. 19.–20. sajandil rajatud uusgooti stiilis ehitiste arv võib ületada autentsete gooti stiilis rajatud ehitiste arvu.

Uusgootika tõusu toetas ka keskaega ülistav medievalism. Industrialiseerimise edenedes kasvas reaktsioon masintootmise ja tehaste vastu. Maaliliste vaadete pooldajad nagu Thomas Carlyle ja Augustus Pugin suhtusid tööstusühiskonda kriitiliselt ning kujustasid tööstuse eelset keskaja ühiskonda kuldajastuna. Katoliiklusse pöördunud Pugini jaoks kandis gooti arhitektuur kristlikke väärtusi, mida klassitsism oli õõnestanud ja industrialiseerimine hävitas.Uusgooti stiilil oli ka poliitilisi seoseid. Kui "ratsionaalset" ja "radikaalset" uusklassitsismi nähti seotuna vabariikluse ja liberalismiga (nagu tõestab selle populaarsus Ameerika Ühendriikides ja vähemal määral vabariiklikul Prantsusmaal), seostati "vaimsemat" ja "traditsioonilisemat" uusgootikat monarhismi ja konservatismiga, mida peegeldas stiilide valik Westminsteri lossi taastamisel Londonis ja Kanada parlamendihoonete puhul Ottawa Parliament Hillil.

Inglise kirjanduses sündis uusgooti arhitektuuri ja kirjandusliku romantismi toel uus žanr, gooti romaan, mis algas Horace Walpole'i teosega "Otranto loss" (1764). Samuti ajendasid need 19. sajandi keskajahõngulist luulet, mis kasvas välja pseudobardlikest "Ossiani lauludest". Uusaegseid teemasid valati keskaegsete Arthuri-romaanide keskkonda, nagu seda tegi Alfred Tennyson "Kuninga idüllides". Ka saksa kirjanduses oli uusgootikal oluline mõju.

Viikingid

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.

Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.

Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.

Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema popkultuuri (filmid, koomiksid jms) mõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja teemaparkides.

Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi natsionaalsotsialismi ideoloogia. Osa viikingihuvilisi on koodunud odinismi, asatrud, wotanismi jt uuspaganlikke uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas Norras kirikute saripõletamise viikingihuvilise Varg Vikernese poolt.

William Herschel

Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.

Wilhelm sündis Hannoveris. Tema isa Issak Herschel (1707–1767) oli muusik sõjaväeorkestris. Wilhelmist sai samuti muusik (oboemängija) ning ta mängis sõjaväeorkestris koos isa ja vend Jacobiga. Pärast Hannoveri lüüasaamist 1757. aastal Hastenbecki lahingus otsustas isa saata pojad 1759. aastal Inglismaale. Wilhelm oli siis 19-aastane. Jacob naasis pärast kahte võõrsil veedetud aastat kodumaale, kuid Wilhelm (keda Inglismaal kutsuti Williamiks) jäigi sinna.Pärast mõnda aega kestnud muusikaõpetaja ametit sai Williamist 1766. aastal organist ja dirigent Bathi linnas. 1772. aastal tõi ta oma noorema õe Caroline samuti Inglismaale.1773. aastal hakkas William huvi tundma astronoomia vastu. Samuti pakkusid talle huvi teleskoobid ning temast sai tuntud teleskoobivalmistaja. 13. märtsil 1781 märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan. Tunnustades seda avastust, võeti Herschel 1781. aastal Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ning kuningas George III tasustas teda aastastipendiumiga, mis omakorda võimaldas Herschelil loobuda muusikukarjäärist ja pühenduda täielikult astronoomiale. 1787. aastal avastas Hershel kaks Uraani kaaslast – Titania ja Oberoni.8. mail 1788 abiellus William Mary Pittiga. Abielupaaril sündis vaid üks laps: John Herschel (1792–1871), kellest sai samuti tuntud astronoom. Aastal 1800 uuris W. Herschel prisma abil spektriks lahutatud erinevate valguslainete temperatuure. Ta avastas, et punasest valgusest on veel suurema temperatuuriga nähtamatu kiirgus. Seda loetakse infrapunakiirguse avastuseks.

Üldhariduskool

Üldhariduskool on kool, kus saab omandada üldharidust (erinevalt näiteks kutse-, huvi- või kõrgharidusest). Eestis on üldhariduskoolid algkool, põhikool, üldhariduskeskkool, gümnaasium.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.