Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

hollandi keel (Nederlands)
Hääldus [ˈneːdərlɑnts]
Kõneldakse Hollandis, Belgias (Flandria ja Brüssel), Surinames, Arubal, Hollandi Antillidel, Indoneesias, Prantsuse Flandrias ja Saksamaal (Nordrhein-Westfalen)
Kokku kõnelejaid Emakeelena: 22 miljonit [1]
Keelesugulus indoeuroopa keeled
 germaani keeled
  läänegermaani keeled
    hollandi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Aruba Aruba
Belgia Belgia
Holland Holland
Hollandi Antillid Hollandi Antillid
Suriname Suriname
Benelux Benelux
Euroopa Liit Euroopa Liit
Lõuna-Ameerika Liit Lõuna-Ameerika Liit
Keelehoole Nederlandse Taalunie
Keelekoodid
ISO 639-1 nl
ISO 639-2 dut / nld
Keele leviala
██ Ametlik keel, kõneldakse emakeelena
██ Ametlik keel
██ Teisene keel
██ Mõnes paigas levinud

Ajalugu

Madalmaadel räägiti algul germaani, peamiselt alamfrangi murdeid. Hollandi keel kujunes keskajal saali frankide hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisi ja saksi hõimumurrete mõjul.

Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme perioodi: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9.11. sajand), keskhollandi (12.15. sajand) ja uushollandi periood (alates 16. sajandist, mis oli üleminekuperiood).

Standardiseerimine algas keskajal, peamiselt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabandi murded.

Umbes 1600 loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines peamiselt Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.

17. sajandil kujunesid ka hollandi kõnekeele alused Hollandi murrete baasil ning Flandria ja Brabandi murrete mõju all. Kõnekeele ja kirjakeele vahel on märgatavad erinevused nii foneetikas, grammatikas kui ka sõnavaras.

Friedrich Engels on kirjutanud töö "Franki dialekt", kus ta käsitles ka hollandi keele foneetikat, morfoloogiat, leksikoloogiat ja toponüümikat.

Hollandi keel kasutab ladina kirja.

Vanahollandi keelest kirjalikke mälestisi ei ole. Kõige vanemad mälestised vanaalamfrangi murde läänevariandist on glossid ja kohanimed 8.9. sajandist, samuti üks lause 11. sajandist. Kaudseks tunnistuseks on Karolingide psalmide tõlge 9.–10. sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis. Kõige vanemad keskhollandi keele mälestised (13. sajandist) on juriidilised ürikud ning Jacob van Maerlanti teosed: rüütliromaanid ja loomaeepos "Rebaseromaan".

Keelenorm

Algemeen Beschaafd Nederlands ('üldine haritud hollandi keel', lühend ABN) on ametlik hollandi keel, mida õpetatakse koolis ja kasutavad võimud Hollandis, Flandrias, Belgias, Surinames ja Hollandi Antillidel. Hollandi keele unioon otsustab, mis on ABN ja mis mitte, näiteks õigekirja.

Poliitilise korrektsuse kaalutlustel kasutatakse ABN asemel ka väljendeid Algemeen Nederlands ('üldine hollandi keel') ja Standaardnederlands ('hollandi keele standard'). Nimetust Algemeen Beschaafd Nederlands saab mõista kui hollandi keelt, mida kõnelevad tsiviliseeritud inimesed, mis tähendaks, et teisi keelevariante kõnelevad inimesed ei ole tsiviliseeritud.

Murded

Hollandi keele murderühmad on põhja-keskmurded (Lõuna-Hollandi ja Utrechti murded), loodemurded (Põhja-Hollandi murded), edelamurded (Lääne-Flandria ja Zeelandi murded), kirdemurded (saksi murded) ja kagumurded (Limburgi murded).

Foneetika ja fonoloogia

Hollandi keel ei osalenud teises (ülemsaksa) häälikunihkes. Võrdle näiteks: saksa machen: hollandi maken, inglise make; saksa Pfanne: hollandi pan, inglise pan ('pann'); saksa zwei: hollandi twee, inglise two ('kaks').

Hollandi keeles toimusid mõned oma häälikumuutused. Näiteks sõnades, mille lõpus oli -old või -olt, kadus l ning tekkis diftong ou, näiteks hollandi oud: inglise old, saksa alt ('vana'). Niisugustes sõnades nagu hus täishäälik [u] kõigepealt pikenes, muutis tämbrit (huus häälikuga [y]) ning lõpuks diftongistus (huis; kõlab umbes [höüs]: inglise house, saksa Haus ('maja'). Foneem [g] kadus, asendudes helilise guturaalse frikatiiviga [G] või (Flandrias ja Limburgis helilise palataalse frikatiiviga.

Sõna lõpus muutuvad kõik konsonandid helituks. Assimilatsiooni tõttu muutub sageli helituks ka järgmise sõna alguses olev konsonant, näiteks het vee [h@tfe] ('veis').

Mõnes piirkonnas, näiteks Amsterdamis ja Friisimaal on [v], [z] ja [G] peaaegu täielikult kadunud. Lõuna pool on need foneemid olemas vähemalt sõna keskel, näiteks logen [loG@] vs loochen [lox@]. Flandrias on kontrast eriti suur, sest g hääldub palataalina (pehme g).

n mitmuse lõpus -en jääb sageli hääldamata (nagu afrikaani keeleski), välja arvatud kirdemurretes, kus see hääldub silbilise n-ina.

Hollandi keeles on prantsuse laene rohkem kui saksa keeles, ent vähem kui inglise keeles.

Mitme sõna kirjapilt ja tähendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku, sest kummaski keeles kirjutatakse pikad täishäälikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lähedases suguluses olevast saksa keelest, merenduses ka otse hollandi keelest.

Keelenäide

Meieisapalve vanas tõlkes

Onze Vader die in de hemel zijt,
uw naam worde geheiligd,
uw koninkrijk kome,
uw wil geschiede
op aarde zoals in de hemel.
Geef ons heden ons dagelijks brood
En vergeef ons onze schulden,
zoals ook wij onze schuldenaars vergeven.
En leid ons niet in verzoeking,
maar verlos ons van de boze.
[Want van u is het koninkrijk,
de kracht en de heerlijkheid tot in eeuwigheid.]
Amen.

Meieisapalve uues tõlkes:

Onze Vader in de hemel,
laat uw naam geheiligd worden,
laat uw koninkrijk komen
en uw wil gedaan worden
op aarde zoals in de hemel.
Geef ons vandaag het brood
dat wij nodig hebben.
Vergeef ons onze schulden,
zoals ook wij hebben vergeven
wie ons iets schuldig was.
En breng ons niet in beproeving,
maar red ons uit de greep van het kwaad.
[Want aan u behoort het koningschap,
de macht en de majesteit tot in eeuwigheid.]
Amen.

Hollandi keel Eestis

Hollandi keelt on Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetanud Katrin Laiapea.

Hollandi keelest on ilukirjandust tõlkinud Rein Sepp, Vladimir Beekman (lastekirjandus), Mati Sirkel, Kerti Tergem, Gustav Suits ja Hasso Krull.

Vaata ka

Viited

  1. Het Nederlandse taalgebied. Nederlandse Taalunie, Kasutatud 24.07.2009 (hollandi)

Välislingid

Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel.

Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametlikest keeltest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925.

Keel on levinud Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Lõuna-Aafrika Vabariigis on see 6,2 miljoni inimese emakeel ning seda oskab seal veel 4 miljonit inimest. Afrikaani keel on seal emakeeleks umbes 60 protsendil sealsetest valgetest (afrikandritele) ja umbes 85 protsendil sealsetest värvilistest. 2001. aastal oli afrikaanikeelseid elanikke Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 13,3%. Inglise keel on hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma. Namiibias on kõnelejaid 146 000.

Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Grammatika on võrreldes hollandi keelega tunduvalt lihtsustunud. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.

Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus. Erinevalt riigikeelest ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla rahvuse ega kultuuriga (ei ole või ei pruugi olla kohalik rahvuskeel)."Õigekeelsussõnaraamat" (ÕS) ja "Eesti keele seletav sõnaraamat" (EKSS) defineerivad ametikeelt kui mõne maa riigi- või rahvusvahelise organisatsiooni keelt, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.

Aruba

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Aruba on üks niinimetatud ABC saartest (Aruba, Bonaire ja Curaçao) ning on neist kõige läänepoolsem ja kõige väiksem.

Saare pindala on 180 km². Maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km.

Rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse seisuga umbes 101 484. Rahvastiku tihedus on 567 in/km².

Aruba pealinn on Oranjestad.

Aruba lipp

Aruba lipp on Kariibi meres asuva ja Madalmaade Kuningriiki kuuluva maa Aruba rahvuslipp.

Aruba lipp võeti kasutusele 18. märtsil 1976 (18. märts on Aruba rahvuspüha, lipu- ja hümnipäev).

See on helesinine kangas, millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ülanurgas on neljaharuline punane täht valge äärisega. Lipuväljad ülalt alla jaotuvad proportsioonides 12:1:1:1:3 ning tähe kõrgus moodustab lipu kõrgusest 1/3.

Lipu proportsioonid on 2:3. Aruba valitsuse kodulehel on lipu proportsioonid ligikaudu 1:2.

Helesinine (PMS 300C) on ÜRO lipu ja kukekannuse värvi (kasutatakse siiski rohekat tooni sinist). Punane on Suurbritannia lipu tooni (PMS 032C). Kollane on lipukangakollane (PMS 109C, inglise keeles bunting yellow).

Helesinine sümboliseerib merd ja taevast (õhku), punane täht tähistab saart ennast ja sellel räägitavat nelja keelt (hollandi keel, papiamento keel, hispaania keel, inglise keel). Harusid tõlgendatakse ka ilmakaartena, kust Aruba rahvas on kokku tulnud või kust tulevad saare külastajad. Lipukangakollased triibud on rahvuslille wanglo (kollane vihmalill, mis mõnikord õitseb ainult ühe päeva) värvi. Kaks triipu tähistavad maa staatust (status aparte) ning ühtlasi turismi ja tööstust. Nende kollane värv tähistab vastavalt saare loodusvarasid päikesepaistet, kulda, harilikku aaloed ja (Venezuela) naftat. Punane tähistab ka isamaa-armastust ja vana metsatööstust. Tähe ümber olev valge ääris aitab tähel paremini esile tulla. Valge sümboliseerib ka Aruba lumivalgeid randu ning õigluse, korra ja vabaduse järele igatsevate inimeste südame puhtust.

Deminutiiv

Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.

Deminutiivi vastand on augmentatiiv ehk suurendussõna. Deminutiivid ja augmentatiivid on hinnangusõnad.

Euroopa Liidu ametlikud keeled

Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu institutsioonidega ametlikes keeltes. Ametlikke keeli on alates 2013. aastast 24.

Lisaks 24 ametlikule keelele on Euroopa Liidus 5 poolametlikku keelt: baski keel, galeegi keel, katalaani keel, gaeli keel ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on nendes keeltes õigus pöörduda Euroopa Liidu institutsioonide poole ja saada vastuseid.

Genti Ülikool

Genti Ülikool (hollandi keeles Universiteit Gent, kasutatakse ka nimelühendit UGent) on ülikool, mis asub Genti linnas Belgias.

Ülikool on asutatud aastal 1817.

Kuni 1830. aastani jagati õpetust ladina keeles. Siis võttis selle koha üle prantsuse keel. 1906. aastal hakati andma esimest hollandikeelset õppeainet ja alates 1930. aastast on õppekeeleks hollandi keel. Genti Ülikool oli esimene hollandi õppekeelele üle läinud õppeasutus Belgias.

See on üks Flandria suuremaid ülikoole. Ülikoolis õpib 41 tuhat tudengit ning seal on 9000 töötajat.

Ülikooli juures on töötanud orgaanilise keemia rajajad Friedrich August Kekulé ja Adolf von Baeyer.

Ülikooli vilistlastest on Nobeli auhinna saanud Corneille Heymans ja Maurice Maeterlinck.

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm. Neid keeli räägivad germaani rahvad, kes jäid Põhja-Euroopasse Rooma impeeriumi aegadest.

Kõnelejate arvult suurimad germaani keeled on inglise keel ja saksa keel. Olulised on ka hollandi keel, flaami keel ja skandinaavia keeled.

Germaani keelte hüpoteetiline algkeel on germaani algkeel. Seda kõneldi Põhja-Euroopas umbes 1. aastatuhandel eKr ehk rauaajal.

Vanim teadaolev põhjagermaani keelekuju on muinaspõhja keel.

Germaani keeled jagunevadpõhjagermaani keeled:

fääri keel

gutni keel

vanagutni keel

islandi keel

kõrgislandi keel

norra keel

bokmål

uusnorra keel

norni keel

rootsi keel

taani keelläänegermaani keeled:

inglise keel

vanainglise keel

friisi keel

jidiši keel

afrikaani keel

alamsaksa keel

hollandi keel

flaami keel

letseburgi keel

saksa keelidagermaani keeled:

gooti keel

Hendrik Vosman

Hendrik Vosman sündinud 12. novembril 1982) on eesti ajakirjanik.

Lõpetas 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledži ja 2007. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal. Alates 2007. aastast töötab ta ajalehes Postimees välisuudiste toimetajana. Kirjutanud uudiseid ja artikleid peamiselt Ameerika Ühendriikide ja rahvusvahelise poliitika teemadel.

Alates 2002. aastast kuulub Hendrik Vosman Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).

Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.

Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.

Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.

Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi statuudiga 1954. aastast.

Ladina-Ameerika

Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi mere saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt.

Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel.

Limburgi provints (Belgia)

Limburgi provints on provints Belgia idaosas. Limburgi provints on Flandria piirkonna kõige idapoolsem provints.

Idas lahutab Maasi jõgi Limburgi provintsi Hollandi samanimelisest provintsist. Lõunas piirneb Limburg Liège'i, läänes Flaami Brabandi ja loodes Antwerpeni provintsiga.

Limburgi pindala on 2414 km² ning see jaguneb kolmeks haldusringkonnaks (hollandi keeles arrondissementen) ja 44 omavalitsusüksuseks.

Tongereni linna peetakse Belgia vanimaks linnaks.

Läänegermaani keeled

Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru. Sinna alla kuuluvad näiteks inglise, saksa, afrikaani ja hollandi keel. Ülejäänud kaks germaani keelte haru on põhjagermaani keeled ja väljasurnud idagermaani keel.

Madalmaade ühendkuningriik

Madalmaade ühendkuningriik (1815–1839) (hollandi Verenigd Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume uni des Pays-Bas) on mitteametlik nimi, mida kasutati viitamisel Madalmaade kuningriigile (hollandi Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume des Belgiques) pärast Prantsuse esimese keisririigi osadest loomist ja enne uue Belgia kuningriigi eraldumist sellest aastal 1830.

See riik, millest suur osa on tänapäeval Madalmaade Kuningriik, koostati endisest Hollandi vabariigist (Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik) põhjas, endistest Austria Madalmaadest lõunas ja endisest vürstlikust Liège'i piiskopkonnast. Oranje-Nassau dünastia tuli selle uue riigi monarhideks.

Madalmaade ühendkuningriik lagunes pärast 1830. aasta Belgia revolutsiooni. Madalmaade kuningas Willem I keeldus Belgia riiki tunnistamast kuni 1839. aastani, mil ta langes Londoni lepingu surve alla. Alles siis lepiti täpsed piirid kokku.

Tänapäeval on Benelux (loodud aastal 1944 Hollandi, Belgia ja Luksemburgi vahel) kuidagi endise Madalmaade ühendkuningriigi "kauge järeltulija". Nende poliitilised süsteemid on väga sarnased ja hollandi keel on ametlik ja kohalik keel 83% rahvastikust.

Martin Van Buren

Martin Van Buren (ristitud kui Maarten Van Buren; 5. detsember 1782 New Yorgi osariik Kinderhook – 24. juuli 1862 Kinderhook) oli 8. Ameerika Ühendriikide president aastatel 1837–1841.

Ta oli esimene USA president, kes polnud briti päritolu (oli hollandi päritolu) ning ka esimene president, kes oli sündinud USA-s. Van Buren on seni ainus president, kellele inglise keel polnud emakeel (selleks oli hollandi keel). Ka tema naine Hannah oli hollandlane.

Van Buren oli varem ka riigisekretär ja asepresident. Eelmine president Andrew Jackson, kes ei kandideerinud tagasi, soovitas presidendiks just Van Burenit. Ta valiti oma partei presidendikandidaadiks ühehäälselt ja opositsiooniline Viigide partei oli lõhenenud. Van Buren võitis valimised 50,8%-ga. Tema naine oli surnud juba 17 aastat varem, nii et esimese leedi kohuseid täitis tema minia Angelica Van Buren.

Teist korda Martin Van Burenit tagasi ei valitud, sest riiki tabas majanduslangus, milles süüdistati presidenti. Van Buren kandideeris presidendiks veel 1848. aastal, kuid ei saanud ühegi valijamehe häält.

New Yorgi osariik

New York on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates. Põhjas piirneb Kanada Québeci provintsiga, läänes Ontario provintsiga, lõunas Pennsylvania ja New Jersey osariigiga ning idas Vermonti, Massachusettsi ja Connecticuti osariigiga.

Osariigi suurim linn on New York. Suuremad linnad on veel Buffalo, Rochester, Yonkers ja Syracuse.

Tänu heal majanduslikul järjel olekule, sotsiaalse ressursi rohkusele ja euroopalike väärtuste tähtsaks pidamisele hüütakse seda Keisriosariigiks (Empire State).

Praegune kuberner on Andrew Cuomo.

Papiamento keel

Papiamento keel (Curaçaol Papiamentu, Arubal Papiamento, Bonairel Papiamen) on kreoolkeel, mida kõneldakse Hollandi Antillide Tuulealustel saartel (Curaçao ja Bonaire) ning Arubal.

QWERTY

QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus. Seda kasutatakse ladina tähestikuga klaviatuuridel. Klahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest on sarnase paigutusega. Nimi QWERTY tuleb klaviatuuri ülemises täheklahvireas kuue vasakpoolse klahvi märkidest: Q-W-E-R-T-Y. QWERTY-klahvipaigutus tehti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni kirjutusmasinale, mille patent müüdi 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.

Y

Y ehk üpsilon (ka: igrek, matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32. ja viimane täht ning ladina tähestiku 25. ja eelviimane täht.

Eesti tähestikus on y võõrtäht.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.