Hirm

Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.

Paul Ekman loeb hirmu üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud viis on viha, rõõm, kurbus, üllatus, vastikus.

Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist – vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine.

Disambig gray.svg  See artikkel on tundmusest; filmi kohta vaata artiklit Hirm (film).

Vaata ka

Kirjandus

  • Gustav Ichheiser. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – Sociometry, 1944, 7(4), lk 376-383. Vt Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta.
  • Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. IV: Hirm ja selle kognitiivsed mudelid: Eesti hirm saksa ja vene mudeli taustal." – Akadeemia, 2009, 21(5), 1035 – 1064.
  • Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. III: Glossofoobia vene kultuuris." – Akadeemia, 2009, 21(3), 631 – 647.
  • Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. II: Hirmu ruum: Hirmusemiootikast vene kultuuris." – Akadeemia, 21(2), 429 – 455.
  • Mihhail Lotman. "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia. I: Kultuurisemiootika ja hirmu fenomenoloogia." – Akadeemia, 2009, 21(1), 191 – 215.
  • Kalle Kurg. "Südamelöögid kinnimüüritud toas. Lahtisi lehti ühest päevikust." Essee. (Hirmu kui psühhofüsioloogilise ja õuduse kui semiokultuurilise nähtuse ilmnemisest seoses inimese eksistentsiaalsete probleemide, sotsiokultuuriliste probleemide jm. 2000. aastate argielus, meedias, vaimukultuuris jm.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Kirjastus Ilo, 2009. Lk. 317-336. ISBN 978-9985-57-895-7
  • Juri Lotman. "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast." Koostanud ja järelsõna kirjutanud Mihhail Lotman. Tallinn: Varrak, 2007. 167 lk.

Välislingid

  • Kalle Kurg. "Hirm ja õudus. Südamelöögid kinnimüüritud toas." (Sissevaade hirmu ja õuduse probleemisse inimese eksistentsiaalsete probleemide ja biosotsiaalse olemise, tänase tegeliku elu, meedia jne taustal.) [1]Algernon, detsember 2011.
4. juuli

4. juuli on Gregoriuse kalendri 185. (liigaastal 186.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. juuni (1901–2099).

Anoreksia

Anoreksia (ladina keeles anorexia nervosa) on söömishäire, mida iseloomustab liiga väike kehakaal.Kaalu hoitakse kontrolli all nälgimise, liigse trenni või toidu väljutamisega. Umbes pooltel haigestunutest võib esineda ajutiselt liigsöömist, tahtlikku oksendamist või lahtistite kasutamist. Domineerivaks on hirm paksuks minemise ees, eesmärgiks seatud kehakaal võib tihtipeale alaneda koos kõhnumisega. Anoreksiat põdevad inimesed võivad eitada alatoitumisest põhjustatud väsimust. Sageli varjab anoreksia all kannatav inimene riietuse abil oma kõhnust. Ta võib õigustada oma käitumist, põhjendades seda tervisliku dieediga.

Aukartus

Aukartus on psühholoogias emotsioon, kus inimene tunneb kellegi või millegi vastu austust, kuid omavahel on segunenud üllatus, hämmastus ja hirm.

Aukartust võib äratada teine inimene, kes on kõrgemal positsioonil ja tuntud, või mingi objekt, mis on teistega võrreldes palju ilusam, suurem, võimsam.

Enamik definitsioone peab aukartust kas positiivseks või negatiivseks emotsiooniks, kuid kui inimestel paluda kirjeldada olukorda, kus nad tundsid aukartust, kirjeldab enamik inimesi positiivseid kogemusi.Mõned inimesed tunnevad aukartust rohkem kui teised. On leitud, et regulaarselt tunnevad aukartust inimesed, kes on avatud uutele kogemustele ja on ekstravertsemad.

Depressioon

Mitte segi ajada masendusega.Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu. Peamiseks tunnuseks on pikka aega kestev meeleolu langus, mis piirab haige teotahet, halvendab elukvaliteeti ning segab igapäevaste toimetuste tegemist.

Depressioon on tihedalt seotud ärevushäiretega. See on pahatihti hiiliva alguse ja raske kuluga pikaleveniv haigus (võib kesta kahest nädalast paljude aastateni), mis mõjutab ühest küljest haige tundeid, mõtteid ja kehalisi funktsioone ning teisest küljest haige suhteid ümbritsevate inimestega. Depressioonil on kalduvus hakata korduma.

Kuigi õiget ravi võib olla keeruline leida, tuleb meeles pidada, et depressioon ei ole siiski ravimatu haigus.Vahel nimetatakse depressiooniks ekslikult ka meeleolu lühiajalist kerget langust ning stressitaseme tõusu, kuid sellist määratlust tuleks vältida. Lühiajaline meeleolu langus, kurbus, hirm, ahastus ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid on inimese igapäevase elu osad ning oleks ennatlik neid depressiooniks nimetada.

Foobia

Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või olukordi hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Suurenenud ärevus väljendub kehaliste sümptomitena: südamekloppimine, hingeldamine või hingetus, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohin kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, urineerimistung jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.

Kõige levinumaks foobiavormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud: väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8%-l üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.Lihtfoobiatest, s.t foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).

Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7%-l üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul.Kartust foobiate ees nimetatakse fobofoobiaks.

Ameerikas tehtud uurimuste järgi kannatab 5,1–12,5% ameeriklastest foobiate all.Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia", et tähistada vastumeelsust millegi suhtes.

Foobiate loend

Siin on loetletud foobiaid.

Henry Kõrvits

Henry Kõrvits (tuntud ka alter ego'de Genka ja Oleg Kosjugin kaudu; sündinud 30. detsembril 1974) on Eesti räppar.

Räppimist alustas GEnka 1996. aastal. DJ ameti võttis enda peale Paul Oja. Varsti liitus grupiga Revo, kellega nad moodustasid bändi Toe Tag. Esimene kontsert anti juba 1996. aasta oktoobris, mitmes linnas esineti hiphopiüritustel.

1997. aastal anti kolmekesi välja oma esimene plaat "The Real Kuhnja Homophobes". Järgmisel aastal liitusid Revo ja GEnka teise Eesti hiphopibändiga A-Rühm, kuhu kuulusid veel Cool D, Kozy ja DJ Critikal. Toe Tagi tegevus jäi pooleli. 2001. aastal räppis Genka koos Droopyga sisse Eesti hiphophiti "Tallinn", mida mängiti paljudes raadiokanalites ja muusikasaadetes. Samal aastal toimus Toe Tagi tagasitulek ning korraldati Eesti-tuur.

2004. aastal lasi Toe Tag välja oma uue albumi Legendaarne. Selle albumi peal on kokku 18 muusikalugu. Plaadi pealt said hittideks "Deja Vu", "Legendaarne" ja "Pankrot". Lugu "Legendaarne" sai 2004. aasta Raadio 2 Aastahiti valimisel 2. koha, kus kaotas Nexuse laulule "Hingetuna". Üritusel andis G-Enka sellepärast peksa Nexuse mänedžerile Peter Rossile.2005. aastal jõudis Genka, Revo ja Paul Oja lugu "Pankrot" Eesti muusikaedetabelitesse, seda mängiti isegi Euroopa MTV-s.

2006. aastal lasi A-Rühm välja oma albumi "Leegion", kus on 23 lugu. Lisaks A-Rühma lugudele tegi G-Enka plaadil mitu soololugu. A-Rühma plaadilt jõudis lugu "Palmisaar" Raadio 2 aastahiti valimisel kolmandaks. "Palmisaarele" filmiti video Indias ja "Tugitooligangsterile" Inglismaal.

Genka koos Paul Ojaga asutasid plaadifirma "Legendaarne Records". Selle plaadifirma all on oma tuntumad lood välja andnud näiteks Metsakutsu, s'Poom, Põhjamaade Hirm, Winny Puhh.

A-Rühm soojendas 30. juulil 2007 Tallinna laululaval räpparit 50 Cent.

Hooajal 2011/2012 juhtis GEnka TV3-s saadet "See pole lastesaade". Genka on mänginud filmides ''Klassikokkutulek'' ja ''Klassikokkutulek 2.''

Genka oli Raadio 2 peatoimetaja 2012–2013.

Häbelikkus

Häbelikkus (ka ujedus) on inimese emotsioon, kui ta tunneb hirmu, ebamugavust, kohmakust teiste inimeste seltskonnas.

Sagedamini esineb häbelikkus uutes olukordades ja tundmatute inimestega. Ujedus on omane inimestele, kellel on madal enesehinnang. Tugevamad häbelikkuse vormid viitavad sotsiaalsele ärevusele või sotsiaalfoobiale.

Häbelikkust põhjustab inimesel hirm, et mida teised inimesed tema käitumisest arvavad. Selle tagajärjel kardab inimene midagi teha või öelda, mis võiks põhjustada teiste negatiivset reaktsiooni – väljanaermist, alandust, kriitikat või eemale tõukamist. Häbelik inimene parema meelega hoidub sarnastesse olukordadesse sattumisest.Oluline aspekt ujeduses on sotsiaalsete oskuste areng. Kool ja lapsevanemad eeldavad vaikimisi, et lapsed oskavad hästi suhelda. Suhtlusoskuste koolitust ei peeta oluliseks (erinevalt lugemisest ja kirjutamisest) ja selle tulemusena ei saa häbelikud õpilased võimalust osaleda klassitöös ja suhelda eakaaslastega. Õpetajad saavad arendada suhtlusoskused ja esitada küsimusi vähem otsesel ja ähvardaval viisil, et õrnalt julgustada häbelikke õpilasi klassis rääkima ja teiste lastega sõbrunema.Teadlased arvavad, et häbelikkus on osaliselt põhjustatud pärilikkusest, kuid suurt osa mängib ka lapse kasvukeskkond ja inimese isiklikud kogemused. Näiteks põhjustab inimese ujedust lapse vastu tarvitatud vägivald, eriti vaimne vägivald nagu naeruvääristamine. Ujedus võib-olla ka kasvamise käigus ilmnev nähtus, mis läheb aja möödudes üle.

Suhtumine häbelikkusesse erineb kultuuriti. Näiteks idamaades on häbelikkus-vaoshoitus koolilaste puhul väga positiivne omadus. Häbelikke kooliõpilasi peetakse targemateks nii õpetajate kui õpilaste poolt ja tihtipeale saavad nad koolis liidripositsiooni. Häbelikkus ei seostu seal üksinduse või depressiooniga nagu läänemaailmas, vaid näitab viisakust, austusväärsust ja järelemõtlikkust.

Julgus

Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga. Julge olemine näitab tahtmist teha midagi hoolimata kaasnevatest riskidest.Julge olemine ei tähenda, et inimesel puudub hirm, vaid et ta oskab sellega teistmoodi hakkama saada. Inimesed, kel päriselt puudub hirm on kas sotsiopaadid või neil on ajukahjustus. Julge inimene ei karda hirmu, sest ta teab, et see on normaalne kaitsereaktsioon, mida ei saa täielikult välja lülitada. Hirm ebaõnnestuda on levinum põhjus, miks inimesed ei julge midagi teha. Hirm ebaõnnestuda teeb inimesed araks. Hirm ebaõnnestumise ees tekib juba lapsena, kui ebaõnnestumistega kaasneb karistamine. Karistusena mõjub lapsele ka tema üle naermine. Kui lapsele pakkuda erinevaid ülesandeid, mille puhul on ette teada, et nendega kaasneb kas võidurõõm või karistus, siis tegeleb laps meelsamini karistuse vältimise kui võidurõõmu saavutamisega. Erinevates kultuurides on hirm ebaõnnestumise ees erinev.

Ksenofoobia

Ksenofoobia (vanakreekakeelsetest sõnadest ξένος xenos 'võõras, võõramaalane' + φόβος phobos 'kartus, hirm') on pelgus või viha võõrapärase või võõramaise vastu.

Sõna "ksenofoobia" kasutatakse siis, kui kirjeldatakse pelglikku või vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi; samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride võõrastamist.

Ksenofoobial on kaks peamist objekti:

domineerivast mingis olulises mõttes erinevaks peetav ühiskonnagrupp,

kultuurilised elemendid, mida tajutakse võõra, veidra või ohustavana.

Kurbus

Kurbus on emotsionaalne valu. Kurbusega seostuvad millegi või kellegi kaotus, meeleheide, pettumus, abitus.

Kurb inimene on tavaliselt vaikne, võib olla uimane ja eemalduda teistest inimestest. Tugeva kurbuse väljundiks on depressioon. Tihti väljendakase kurbust nutuga.

Kurbus kuulub Paul Ekmani poolt kirjeldatud kuue põhiemotsiooni hulka. Sinna kuuluvad veel rõõm, viha, üllatus, hirm ja vastikus.Kurbus on normaalne inimese tundmus. Kurbust on kogenud kõik inimesed. Inimene reageerib kurbusega ebameeldivatele sündmustele – töökohalt koondamine, lapse haigestumine, esivanema surm, tulevikuplaanide nurjumine.

Kurbust on võimalik täheldada peale inimese ka teistel kõrgematel imetajatel – koeral pärast peremehe surma, täkul pärast kastreerimist.

Kurbusel on oma ratsionaalne tähendus – kurbuse olemaolu käivitab liigikaaslasel liigikaitse instinkti ja juhib tähelepanu asjaolule, et liigikaaslane vajab abi või toetust.

Kurbuse ajaline kestus on oluline kriteerium, mille järgi saab otsustada kurbuse käes kannatava inimese abivajaduse üle. Kuid see ajaline kestus sõltub suuresti kultuurilistest oludest. On kultuure, kus abikaasa surmajärgset kurbust peetakse kuu aja jooksul normaalseks. Kuid on ka kultuure, kus lähedase surm on juba järgmisel päeval unustatud.

Lootus

Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.

Lootus on üks kristlikest voorustest.

Lootuse vastand on meeleheide.

Paanika

Paanika on inimest või looma, eriti teatud inimhulka või karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek.

Paanikahäire

Paanikahäire (inglise keeles panic disorder) on psüühikahäire, mille keskne tunnus on paanikahoogude esinemine. Haigus esineb üldiselt noorematel inimestel ja sellega seostub ka muid psüühikahäireid, näiteks depressioon ja üldistunud ärevushäire. Üsna tavalised sümptomid on muu hulgas käte värisemine, jäsemete tuimus, südamepekslemine, pearinglus, lämbumise tunne, surmahirm ja hirm hulluksminemise ees või hirm kaotada enesevalitsus. Sümptomid on alati individuaalsed.

Alkohol, kofeiin ja nikotiin võivad põhjustada paanikahooge. Paanikahäiret esineb naistel 1–6 korda sagedamini kui meestel. Inimene, kellel on paanikahäire, kardab kohti või olukordi, kus paanikahooge esineb (näiteks ühistranspordivahendid).

Pagulus

Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist.

Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire.

Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad).

Põhjamaade Hirm

Põhjamaade Hirm (pseudonüüm) on eesti räppar.

Põhjamaade Hirm võitis 2005. aastal MC-Battle'i.

Ta on üks osapool hiphopiprojektis Kuuluud ja koostööprojektis DVPH (Dragan Volta Põhjamaade Hirm). 2. jaanuaril 2013 andsid nad välja albumi "Mõtted on mujal".

Süütunne

Süü on kognitiivne või emotsionaalne tunne, mida kogeb inimene, kes usub või mõistab, ka ebatäpselt, et ta on eksinud enda käitumisnormide vastu või on rikkunud üldist moraalset standardit ja kannab olulist vastutust selle rikkumise pärast. Süü on tihedalt seotud mõistega kahetsus.

Ärevus

Ärevus on ebameeldiv sisemine seisund, milega käib tihti kaasas närviline käitumine, nagu näiteks edasi-tagasi sammumine, somaatilised kaebused ja rumineerimine. See on subjektiivselt tajutavad ebameelivad õudu tekitavad tunded oodatavate sündmuste suhtes, nagu näiteks kohe saabuv surm. Ärevus ei ole sama, mis hirm. Hirm on vastus reaalsele või tajutud ohule, samas kui ärevus on tulevase ohu ootus .

Üllatus

Üllatus on lühiajaline emotsioon, mida tuntakse ootamatu sündmuse puhul. Üllatus võib olla nii positiivne, negatiivne või neutraalne tunne ja esineda erineva intensiivsusega. Üllatust võib esile kutsuda ootamatu kohtumine, ootamatud sõnad, kingitused. Üllatusega kaasnevad sõltuvalt inimese tüübist ka füüsilised reaktsioonid nagu punetus, "suurenenud" silmad, naermine, avanenud suu, keha või kehaosade liikumine, kontrollimatud hüüatused.

Lühikesele üllatustundele võib ka kohe järgneda hirm, rõõm või segadustunne.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.