Hinge passioonid

"Hinge passioonid" (pr Les passions de l'âme) on René Descartesi kolmeks osaks jaotatud teaduslik käsitus inimemotsioonidest, nende põhjustest, mehaanikast, toimest ja tulemitest. Teos sisaldab ühtlasi osutusi Descartesi moraalifilosoofiale.

Anti esmakordselt välja Amsterdamis 1649. Mõned uurijad oletavad, et Descartesil ei õnnestunudki trükisega tutvuda, sest talvel puudus laevaühendus Hollandi ja Rootsi vahel.

Kuigi passioonide temaatika kasvas välja kirjavahetusest Böömimaa Elizabethiga, "Talvekuningas" Friedrich I ja Elizabeth Stuarti vanima tütrega, on kirjavahetuse ja selle traktaadi puhul tegemist kahe eripalgelise tekstikorpusega. Traktaadis püüab Descartes anda seletuse keha ja vaimu vaheosa, passioonide, mis teatavad kehale mõtetest ja vaimule kehast, loomusest. Elizabeth juhtis kahe substantsi (res cogitans ja res extensa) vastastikule üleminekule inimkehas teravalt tähelepanu.

Välislingid

De interpretatione

"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.

Emotsioon

Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.Käbikeha reguleerib organismi ööpäevarütmikat ja sünteesib serotoniinist hormooni – melatoniini.

Käbikeha on jaotatud sagarikeks, mis sisaldavad pinealotsüüte ja neurogliiarakke.Käbikeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Isendi vanaduses käbikeha taandareneb.

Käbikeha areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kõikidel tänapäeval elavatel madudel on käbinääre, kuid selle ülesanded pole päris selged. Katsed harilike tripimadudega (Thamnophis sirtalis parietalis) näitasid, et isased maod, kes ei ole talveune ajal madalatel temperatuuridel maha jahtunud, ei ole võimelised kevadise paaritumise ajal emaste madudega paljunemisele suunatud käitumise osas läbi käima. Uurijad seostavad seda osaliselt käbinäärme talitlusega.Koduloomadel koosneb käbinääre kehast (corpus), varrest (pedunculus) ja käbisopisest (rec. pinealis).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.