Heebrea keel

Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Seda kirjutatakse heebrea kirjas.

Keeleajalooliselt eristatakse heebrea keele kolme perioodi: muinasheebrea keel, keskheebrea keel ning uusheebrea keel, mis hõlmab ka praegu Iisraelis kõneldava ivriidi.

Mis on heebrea keel

Heebrea keel on kõigepealt juudi rahva keel selle muistsel iseseisvusajal. Vana heebrea keel on teada põhiliselt Tanahist (Vanast Testamendist). Nimetus "heebrea keel" (לשון עברית, lašon ivrit) on tekkinud hiljem ning Tooras see ei esine. Keelt nimetatakse Jesaja raamatus 19:18 kaanani keeleks ning 2. Kuningate raamatus 18:26 juudi keeleks (judit), sest juba siis laiendati viimast nime kogu rahvale. Uue Testamendi ajal nimetati tolleaegsete, igapäevase kõnekeelena aramea keelt tarvitavate juutide keelt heebrea keeleks. Juute samastati heebrealastega. Aramea keel oli ka Naatsareti Jeesuse emakeel.

Kuni keskajani pidasid kristlased (rääkimata juutidest) heebrea keelt pühaks keeleks. Heebrea keelt kalduti koguni pidama jumalikuks algkeeleks, mis jäi Paabeli segadusest puutumata ning kätkeb endas seetõttu veel jumalikke saladusi, jms.

Reformatsioon pööras Pühakirja tekstile erilist tähelepanu, mistõttu kristlased hakkasid heebrea keelt intensiivselt teaduslikult uurima. Sellega hakati müüdilistest tõlgendustest distantseeruma. Valgustusajal käivitunud piiblikriitika tegi heebrea keele erilisele austamisele lõpu.

Osa heebreakeelseid Toora tekste kuulub kogu keeleajaloo kõige vanemate mälestiste hulka, sest nad on pärit umbes samast ajast kui foiniiklaste poolt kasutusele võetud esimene häälikkiri ning kirjutati selles üles.

Sajandite jooksul toimusid heebrea keelega muutused, kuni ta lõpuks käibekeelena välja suri. Ta elas siiski edasi õpetlaste keelena ja sakraalkeelena. Et heebrea keel oli juutide püha keel, ei langenud ta kunagi unustusse. Tänapäeva heebrea keel (ivriit) põhineb vanal heebrea keelel.

Muinasheebrea keele tüpoloogia

Heebrea keeles on kaks sugu: meessugu ja naissugu. Abstraktsed nimisõnad on tavaliselt naissoost.

Heebrea keeles on kolm arvu: ainsus, mitmus ja kaksus ehk duaal. Duaali kasutatakse heebrea keeles ainult paarisesemete puhul (näiteks silmad, käed), erinevalt klassikalisest araabia keelest, kus duaali kasutatakse kõikide nimi- ja tegusõnade puhul.

Heebrea keeles puuduvad käänded. Aluse ja sihitise eristamiseks kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu (et määratud sihitise korral). Omastava käände asemel on kasutusel semiidi keeltele tüüpiline status constructus (heebrea keeles smichut 'juurdelisamine'). Status constructus'ele vastanduv normaalvorm on status absolutus. Näide: bajit (status absolutus) 'maja', melech 'kuningas', beit ha-melech (status constructus) 'kuninga maja'.

Aja väljendamisel ei ole põhilised tegusõna vormid. Kui jutt on millestki, mis oli minevikus, siis tuleb lisada ajamäärus. Tegusõnadel eristatakse ainult lõpetatud (perfektiivset) ja lõpetamata (imperfektiivset) aspekti. See-eest väljendavad heebrea keele tegusõnad mitmesuguseid tähendusteisendeid, näiteks intensiivsust, põhjustamist (kausatiiv) ja enesekohasust. Nagu paljudes teisteski keeltes, on heebrea keeles ka passiivi, aktiivi, infinitiivi, imperatiivi ja muud vormid.

Klassifikatsioon

Raamatud

Vaata ka

Afroaasia keeled

Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.

Afroaasia keeli on umbes 250 ja neid kõneleb üle 320 miljoni inimese.

See jaguneb kuude rühma:

semi keeled (umbes 20 keelt Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Euroopas 240 miljoni kõnelejaga, sealhulgas akadi keel, heebrea keel, aramea keel, süüria keel, araabia keel, malta keel, lõunaaraabia keel ning Etioopia keeled (geezi ja amhara keel)

Egiptuse keeled, sealhulgas vanaegiptuse keel ja kopti keel

berberi keeled (Põhja-Aafrikas umbes 20 miljonit kõnelejat)

kuši keeled (umbes 40 keelt peamiselt Somaalias, Etioopias ja Keenias umbes 40 miljoni kõnelejaga, sealhulgas oromo keel)

omo keeled (umbes 40 keelt Lõuna-Etioopias ja Lääne-Keenias, sealhulgas varamo keel)

Tšaadi keeled (umbes 140 keelt peamiselt Tšaadis, Nigeris, Nigeerias, Kamerunis ja Kesk-Aafrika Vabariigis 30 miljoni kõnelejaga, sealhulgas hausa keel)Vanem nimetus on antud Noa poegade Seemi ja Haami järgi 19. sajandi keskel. Selle puuduseks peetakse seda, et "hamiidi" või "hami" keeled ei moodusta ühtset rühma. Kuigi nimetus "Afroaasia keeled" on laialt käibel, on osa teadlasi jäänud vana nimetuse juurde. Uue nimetuse puuduseks peetakse seda, et ta jätab mulje, nagu kuuluksid kõik Aasia ja Aafrika keeled afroaasia keelte hulka.

Afroaasia keeltele on häälikulisest küljest omane farüngaalide esinemine. Sõnamuutmisele ja sõnamoodustusele on iseloomulik, et juure moodustavad kaashäälikud, mille vahele lisatakse erinevaid täishäälikuid, näiteks araabia keeles katab

'kirjutas', kitāb 'raamat', kutub 'raamatud'. See on paremini säilinud egiptuse, berberi ja semiidi keeltes.

Afroaasia keeltele on ühine -t- naissoo tunnusena ja -k- teise isiku tunnusena.

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus. Erinevalt riigikeelest ei ole ametlik keel otseselt seotud ühe kindla rahvuse ega kultuuriga (ei ole või ei pruugi olla kohalik rahvuskeel)."Õigekeelsussõnaraamat" (ÕS) ja "Eesti keele seletav sõnaraamat" (EKSS) defineerivad ametikeelt kui mõne maa riigi- või rahvusvahelise organisatsiooni keelt, kehami või ürituse ametlikku töökeelt, asjaajamiskeelt.

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam

Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam (heebrea keel: נמל התעופה הבינלאומי בן גוריון; araabia: مطار بن گوریون الدولي), mida tavaliselt nimetatakse Ben Gurioni lennujaamaks (IATA: TLV, ICAO: LLBG) või Natbag (נתב"ג), on peamine rahvusvaheline lennujaam Iisraelis ja on riigi kõige reisijate rohkeim lennujaam.

Lennujaam on nimetatud Iisraeli esimese peaministri David Ben-Gurioni järgi, lennujaam on El Ali, Israir Airlinesi, Arkia, Upi ja Sun D'Or'i kodulennujaam.

Duolingo

Duolingo on platvorm, mis sisaldab keeleõppe veebisaiti ja rakendust ning digitaalset keeleoskuse hindamise eksamit. Rakendus ja veebileht on tasuta. Duolingo pakub lisatasu eest preemium teenust oma rakendusele ja veebilehele. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub keeleõppe veebisait ja rakendus 85 keelekursust 24 keeles. Rakendusel on maailmas umbes 300 miljonit registreeritud kasutajat.

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.

Jidiši keel

Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.

Keel kujunes 10.–12. sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates 15. sajandist oli see oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all.

Jidiš jaguneb kahe suurema dialekti vahel:

läänedialekt – oli levinud Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Hollandis; praktiliselt kadus käibelt 19. sajandil, säilinud on vaid üksikud keelesaared Elsassis

idadialekt – levinud Poolas, Leedus, Valgevenes, Ukrainas; on ametlik keel Venemaa Juudi autonoomses oblastis.Jidiš on kirjakeel 18. sajandi algusest (algselt läänedialekti põhjal). Jidiši keele kirjutamiseks kasutatakse heebrea kirja.

Enne Teist maailmasõda oli jidiš levinud Ida-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Praegu kõnelejate arv väheneb.

Venemaal on jidiši keel kadumas, 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas seda keelt seal ainult 1683 inimest.

Juudi keel

Juudi keeleks on nimetatud erinevaid juutide poolt kõneldavaid keeli.

Tavaliselt (näiteks ENE-s) on juudi keeleks nimetatud germaani keelte hulka kuuluvat jidiši keelt ehk jidišit. Viimasel ajal on see nimetus kõrvale jäänud, sest see võib jätta mulje, nagu oleks juutidel ainult üks keel. Tegelikult on juutide keeleks algselt olnud heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis, ning juutide oma keeleks on veel olnud ka romaani keelte hulka kuuluv ladiino keel ehk espanjool.

Piiblis on juudi keeleks ühes kohas nimetatud heebrea keelt (2. Kuningate raamat 18:26,28): Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!" Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!" Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi keeles, rääkis ja ütles: "Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!"

Juudid

Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Maailmas on 13,8 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab Iisraelis (6 miljonit) ja Ameerika Ühendriikides (5,5 miljonit).

Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi (יהודי), mis tähendab kas juudamaalast ehk Juudamaa elanikku või siis Juuda suguharu liiget. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju Ιουδαιος (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.

Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust ja muid usundeid.

Keeled Eestis

Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.

Eesti riigikeel on eesti keel, mis kuulub Uurali keelkonda ja mida 2012. aasta seisuga kõneles emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. See ei ole suguluses piirnevate vene ja läti keelega, mis mõlemad on indoeuroopa keeled (täpsemalt idaslaavi ja balti).

Riigikeelena on eesti keel Eestis eriseisundis, kuna Eesti põhiseadus kohustab Eesti riiki kaitsma eesti kultuuri, mille osana on tavapäraselt mõistetud ka keelt. Vähemuskeeli lubab põhiseadus kasutada asjaajamiskeelena, teatud tingimustel riigiasutustes ja kohtumenetluses, samuti saab nende arengut toetada vähemusrahvuste kultuurautonoomia kaudu, mida pole aga Eestis kuigi laialdaselt kasutatud.

Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keele järel räägitakse emakeelena enim vene keelt (383 062 kõnelejat - 29,6% rahvastikust) ja ukraina keelt (8012 - 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli oli loenduse järgi Eestis kokku 25.

Keelte loend

Siin on loetletud maailma keeli. Üldjuhul ei sisalda nimekiri infot keelte omavahelise suguluse kohta. Samuti ei ole see täielik ega lõplik nimekiri maailmas kõneldavatest või kõneldud (surnud) keeltest. Viimased on tähistatud märgiga †.

Vaata ka lehekülgi Maailma keelkonnad ja Tehiskeelte loend. Programmeerimiskeelte loend on artiklis Programmeerimiskeel.

Kristiina Ross

Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Lähis-Ida

Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Keeleruumiti on selle mõiste määratlus üsna erinev.

Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).

Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime Naher Osten (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka vene, poola, horvaadi ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega Middle East (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia islamimaailmale, hõlmates ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia ehk Turkestani (Großraum Mittlerer Osten; inglise keeles Greater Middle East). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad läänemaailma ja idamaade vahel.

Percy John Heawood

Percy John Heawood (8. september 1861 Newport, Shropshire – 24. jaanuar 1955 Durham) oli Ühendkuningriigi matemaatik.

Ta omandas hariduse Ipswichi Queen Elizabeth's Schoolis ja Exeter College'is Oxfordis.

Kogu tema töine tegevus möödus Durhami ülikoolis, kuhu ta oli 1885. aastal õppejõuks määratud. Ta pidas ka mitmesuguseid muid ameteid. Teda autasustati panuse eest, mida ta tegi Durhami ajaloolise kindluse kaitsmise nimel.

Pea kogu oma elu pühendas ta neljavärviprobleemi lahendamisele. 1890. aastal avastas vea selle 11 aastat kehtivaks peetud Alfred Kempe tõestuses. Sellega oli neljavärviprobleem uuesti avatud ning Heawood püstitas ka ühe lihtsama – viie värvi probleemi. Esimesele probleemi tõestamisele jõuti lõpuks 1976. aastal.

Kolleeg G. A. Dirac iseloomustab teda nii: "Oma välimuselt, käitumiselt ja mõttelaadilt oli Heawood ekstravagantselt ebatavaline inimene. Tal olid vägevad vuntsid, veidi küürus hoiak. Tavaliselt kandis ta iidselt kujundatud riietust ja käekotti. Tema kõnnak oli peen ja kiirustav, ja sageli saatis teda koer, mis oli lubatud ka tema loengutele. Tema läbinähtav siirus, vagadus ja heasüdamlikkus, ja tema ekstsentrilisus ning harukordne segu naiivsusest ja nutikusest tagasid tema vastu mitte ainult lummava huvi, vaid ka kolleegide suhtumise ja austuse" . Talle meeldis ka maatöid teha, tema huvideringi kuulus ka heebrea keel.

Durhami ülikool autasustab igal aastal üht edukat matemaatikatudengit Heawoodi preemiaga.

Rzeczpospolita

Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Need kaks osariiki olid formaalselt võrdsed, aga tegelikkuses oli Poola selle liidu domineeriv pool.

Poola-Leedu piirnes põhjas Rootsi kuningriigi, idas Vene tsaaririigi, lõunas Osmanite riigi ja Tšehhi kuningriigi ning läänes Saksa-Rooma riigi, Brandenburgi margi, hilisema Preisi hertsogiriigi ja Lääne-Pommeri hertsogiriigiga (poolapäraselt Pomorze) (Księstwo Zachodniopomorskie). Siiski tuleb arvestada, et riikide piirid muutusid tollal sageli, riigid lagunesid, vallutasid üksteist ja muutsid nime.

Semi keeled

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.

Tartu Kubermangugümnaasium

Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804. aastal Liivimaa kubermangu Tartus avatud saksakeelne õppeasutus.

Uus Testament

Uus Testament (lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη), eesti keeles ka Uus leping, on Piibli teine osa. Uus Testament on tekstikogumik, mis pandi kirja hellenistlikus maailmas 1. ja 2. sajandil pKr. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Uus Testament on kristliku ideoloogia alustekst.

4. sajandi alguses valiti Uue Testamendi kogumikku need tekstid, milles ülistati Jeesuse sarnasust Jumalaga. Tekstid, milles kirjeldati Jeesust tavalise inimesena, koguti kokku ja põletati (vt Nag Hammadi käsikirjad).Uus Testament koosneb 27 raamatust. Neli esimest on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'), mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad "Apostlite teod", mis kirjeldavad koguduste moodustamist pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist; valik eri autorite kirju kogudustele (apostel Pauluse 14 kirja ja muude apostlite 7 üldist ehk katoolset kirja); apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku üheks köiteks mitme sajandi jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris eri tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli, nn Vulgata. Uus Testament on suuresti mõjutanud nüüdisaegse lääne kultuuri kujunemist.

Vana Testament

Vana Testament (lühend VT) on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.

Redaktsioonikriitilise uurimise võidukäik alates 20. saj. keskpaigast on muutnud meie arusaamu Vana Testamendi tekkimisest. Iraani aeg 5.–4. saj. e.m.a tähendab VT kirjanduse vormimise kõrgaega, millel on pikk järellugu hellenistlikul ajal 3.–1. saj. e.m.a. VT kirjanduse tekkimise raskuspunkt on tänapäeval kandunud Paabeli hajala (eksiili) eelselt ajalt hajala järgsele ajale.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.