Harjumägi

Harjumägi on Ingeri bastionile kujundatud haljasala (park), mis asub Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Toompea tänava, Komandandi tee, Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku vahel, Toompeast kagusuunal.

Harjumäe park koosneb kahest osast. Harjumäe pargi põhiosa piir kulgeb Toompea tänava ja Komandandi tee ristumiskohast mööda Komandandi teed läänekagu suunas kuni Mayeri trepini ja mööda seda itta kuni Harju tänavani. Seejärel jookseb piir mööda Harju tänava pargipoolset teemaad lõuna suunas kuni Komandandi trepini ja mööda treppi läände kuni bastioni müürini. Müüri mööda kulgeb piir kuni ristumiseni Toompea tänavaga ja edasi mööda Toompea tänava pargipoolset teemaad põhja suunas kuni ristumiseni Komandandi teega.[1]

Harjumäe pargi Kaarli puiestee lahustüki piir kulgeb Kaarli puiestee ja Toompea tänava ristumiskohast mööda Kaarli puiestee pargipoolset teemaad kirdesse kuni Vabaduse väljakuni, mööda Vabaduse väljaku pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Kaarli puiesteega, mööda Kaarli puiestee pargipoolset teemaad edelasse kuni ristumiseni Toompea tänavaga ning mööda Toompea tänava pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Kaarli puiesteega.[1]

Park võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 218 5. juunist 1959. aastal.[1]

Harjumägi on jäänuk Tallinna bastionide Ingeri bastionist.

Harjumäel asub Harjumäe kõlakoda, mis pärast renoveerimist avati 2010. aastal kohviku ja kontserdipaigana ning 20. Augusti väljak.[2][3]

Harjumäelt avaneb vaade 23. juunil 2009 avatud Vabadussõja võidusambale ja Vabaduse väljaku vastasservas olevale Jaani kirikule.

All-linna kindlustused (1)
Vaade Harjumäele (endisele Ingeri bastionile) Vabaduse väljakult
Jaani kirik Talvel
Talvine vaade Harjumäelt Vabadussõja võidusambale ja Jaani kirikule

Ajalugu

17. sajandi lõpul alustati Rootsi Läänemereprovintsides Moskva tsaaririigist lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. 1686. aastal kinnitati Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 raveliini ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn.

Revali muldkindlustused enne 1710. aastat
Revali muldkindlustused enne 1710. aastat. Kollasega Dahlbergi ja Esseni projektis ette nähtud kindlustused
Harju värav 1835 Steingrübel
Harju värav ja Ingeri bastion 1835. aastal
Harju värav, 19sajI
Harju värav ja Ingeri bastion 19. sajandi I poolel

Erik Dahlbergi jooniste järgi ehitati Tallinna muldkindlustusvööndi bastione Tallinnas ja ka Narvas, Tartus, Pärnus, Kuressaares jm. Kavandatud bastionidest jõuti Tallinnas valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion. Enne Tallinna kapituleerumist Põhjasõjas Vene vägedele 1710. aastal jõuti ehitada valmis Ingeri ja Rootsi bastion linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus Wismari raveliin nende ees.

Harjumäe trepistiku vaasid
Mayeri trepp ehk Harjumäe trepistik

Harju mägi kandis kuni 24. maini 1939 Harjuvärava mäe nime (Schmiedepforten Anlage, Горка у Новых ворот)[4]. 17. sajandi lõpul ehitatud Ingeri kantsi (Bastion Ingermanland, Ингерманландский бастион) maa-ala haljastati 1860-ndatel aastatel, pärast Tallinna kindluse likvideerimist (1857). Endist Ingeri bastioni hakati haljasalaks korraldama 1861. aasta sügisel suurkaupmehe ja bürgermeistri (linnapea) Carl August Mayeri algatusel. Mäele pääsuks ehitati Harju värava juurest lai trepp, mis kandis Mayeri trepi nime. Kultuurimälestis nr 2217.[5]. Haljasala valmis 1862. aastal ja sinna istutati nn. Mayeri pärn, mis 1887. aastal ümbritseti raudaiaga ja varustati mälestustahvliga. 1887. aastal valmis ka uus tee Vabaduse väljakult Toompeale.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 342 "Tallinna kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused", vastu võetud 06.05.2004, Riigi Teataja (vaadatud 10. septembril 2011)
  2. Galerii: Harjumäe kõlakoda alustas tööd kohvik-kontserdipaigana, TallinnCity, 9. juuli 2010
  3. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-harjumael-avati-20-augusti-valjak?id=56116678 (vaadatud 05.02.2019)
  4. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Keel ja Kirjandus, 1964 nr 7
  5. Trepistiku kaheksa dekoratiivvaasi, 1885- 1887 (malm) kultuurimälestiste riiklikus registris
Kõrge Rondeel

Kõrge Rondeel oli 16. sajandi keskel Liivi sõja eel Tallinna linnamüüri edelanurga ja Kiek in de Köki torni kaitseks ehitatud kindlustis. Rondeeli kuju ega täpseid mõõte pole teada, arvatavasti oli see poolümara põhiplaaniga kivitorn või kivist eskarpmüüriga muldehitis.

Arvatavasti sai Kõrge Rondeel Liivi sõdade ajal tublisti kannatada ja seda enam ei taastatud. 17. sajandil ehitati sellele kohale mahult palju suurem Ingeri poolbastion, millest omakorda ehitati 17. sajandi lõpus välja Ingeri bastion (tänapäeva Harjumägi).

Rannamägi

Rannamägi on haljasala Tallinna kesklinnas, Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel, aadressiga Rannamäe tee 11. Rannamäe järgi on nimetatud ka Tornide väljaku ja raudtee vaheline Rannamäe tee.

Rannamägi kujundatati Tallinna muldkindlustusvööndi kaitserajatistest – Skoone bastionist.

Tallinna bastionid

Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid.

17. sajandi lõpul alustati Rootsi Läänemereprovintsides Moskva tsaaririigist lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. 1686. aastal kinnitati Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 raveliini ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn.

Skoone bastion (Rannamägi)

Ingeri bastion (Harjumägi)

Rootsi bastion (Lindamägi)

Gootide bastion, Toompea lääneküljel, Toompuiestee ääres

Vendide bastion

Soomemaa bastion

Eestimaa bastion

Liivimaa bastion

Karjala bastion

Breemeni bastion

Pommeri bastionKavandatud bastionidest jõuti valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid.

Suure Rannavärava bastion, aastatel 1518–1529

Väikese Rannavärava bastion, 1647. aastast

Tallinna muldkindlustusvöönd

Tallinna muldkindlustusvöönd on keskaegse Tallinna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ning kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: linnamüür, kaitsetornid ning kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised.

Toompea tänav

Toompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.

Tänav kulgeb Rootsi bastioni ehk praeguse Lindamäe vahelisel kurtiinil Pika silla kohal.

Selle tänava 8. majas on Kaitseliidu hoone ja Okupatsioonide muuseum.

Tänava äärde jäävad ka Harjumägi ja Hirvepark ning Harjuoru võimla.

Tänava varasemad nimed: Die Dom-Brücke, Die Langebrücke, Großer Dom-Weg, Der alte Domweg, Alter Domweg, Karlstraße, Kaarli tänav (kuni 1948), Nõukogude tänav (ainult 1941). Praegune nimi alates 13. juulist 1948.

Vanalinna asum

Vanalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kelmiküla, Kalamaja, Sadama, Südalinna, Tõnismäe ja Kassisaba asumiga. Vanalinna asumi pindala on 1,1 km2.Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas asub 9 hektari suurune Toompea ning linnamüüriga ümbritsetud all-linn asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.Suur osa Vanalinna asumist kuulub Tallinna vanalinna muinsuskaitsevööndisse, mis loodi 1966. aastal. 1997. aastal kanti vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse.Vanalinnas tegutseb Vanalinna Selts, mis asutati 2010. aastal.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.