Harald Tummeltau

Harald Tummeltau (vene keeles Харальд Тынисович Туммельтау; 12. oktoober 1899 Tallinn4. oktoober 1938 Moskva oblast, Kommunarka) oli eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (aastast 1936 brigaadikomandör), kes osales Venemaa kodusõjas ja 1. detsembri riigipöördekatse korraldamises.

Elulugu

Harald-Leopold Tummeltau sündis Tallinnas töölise Tõnis Tummeltau perekonnas ja omandas hariduse Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Lisaks eesti keelele kui emakeelele omandas Tummeltau ka vähemalt rahuldaval tasemel vene, soome ja saksa keele.

Nii isa kui poeg jagasid vasakpoolseid vaateid ja otsustasid pärast Oktoobrirevolutsiooni ühineda enamlaste relvastatud võitlusega. Harald Tummeltau oli liitunud juba aprillis 1917 kommunistliku parteiga ja võttis sama aasta lõpus aktiivselt osa Eesti Punakaardi loomisest.

1918. aastal läbis ta Petrogradis suurtükiväekursused, mille lõpetas 18. septembril. Ta oli üks Tallinna esimese kütipolgu juurde loodud 1. eesti kommunistliku kergesuurtükiväe divisjoni organisaatoritest. Oktoobris 1918 suunati see idarindele. 1919. aastal võitles Tummeltau vaevalt 20-aastasena neljanda suurtükipatarei komandörina Pihkva rindel, pälvides esimese eestlasena Punalipu ordeni. Eestis ja Pihkva rindel aastatel 1918–1919 peetud võitlusi on ta kirjeldanud 1934. aastal Venemaal ilmunud väljaandes "Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas"[1].

1919. aastal õppis ta pool aastat kestnud suurtükiväekursustel sõjaväeakadeemias.

1920. aasta kevadel sõdis ta Venemaa kodusõjas Krimmis Wrangelli valgekaartliku armee vastu, tõustes lühikese ajaga brigaadi suurtükiväe ülemaks ja edasi 13. armee suurtükiväe staabiülemaks.

Harald Tummeltau oli Venemaa kodusõjas kommunistliku Eesti kütibrigaadi neljanda patarei komandör, keda esimese eestlasena autasustati 1920. aastal Punalipu ordeniga[2] Tema juhtimisel löödi tagasi valgete soomusrongi rünnak ja dessant Vašina Gora küla lähistel jõel asunud raudteesilla juures.[3]

Kuna Tummeltau haridus piirdus suurtükiväekursustega, saadeti ta 1920. aasta sügisel ennast täiendama Punaarmee sõjaväeakadeemiasse, mille lõpetas 1923. aastal.

Teenistus nõukogude sõjaväeluures

Alates 1922. aastast töötas Harald Tummeltau Punaarmee staabi luureosakonnas. 1922. aasta jaanuarist kuni novembrikuuni oli Tummeltau Punaarmee luureosakonna 3. osakonna sektorijuhataja abi.

1924. aasta sügistalvel osales läbikukkunud 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamises ja läbiviimises.

1925. aasta veebruarist kuni 1926. aasta septembrini oli Tummeltau Punaarmee luurevalitsuse jaoülema abi, 1926. aasta septembrist detsembrini sektorijuhataja ja seejärel kuni 1932. aastani luurevalitsuse kolmanda osakonna ülema asetäitja.

Augustist 1932 kuni märtsini 1934 viibis Tummeltau diplomaatilisel tööl, olles NSV Liidu sõjaväeatašee Itaalias. Muuhulgas osales ta NSV Liidu delegatsiooni liikmena 1933. aastal Genfis toimunud rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi töös.

Septembris 1934 suunati Tummeltau tagasi Punaarmee staabi luurevalitsuse teenistusse ja ülendati 17. jaanuaril 1936 brigaadikomandöriks.

Veebruaris 1936 nimetati Tummeltau uuesti NSV Liidu Kaitse rahvakomissariaadi luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitjaks, täites hiljem mõnda aega ka osakonna ülema kohuseid. Sellele ametikohale jäi Harald Tummeltau kuni 16. detsembrini 1937, mil ta ise arreteeriti süüdistatuna riigireetmises.

Tummeltau lasti maha 4. oktoobril 1938, kaheksa päeva enne oma 39. sünnipäeva.

Nõukogude võimud rehabiliteerisid Tummeltau 6. juunil 1956.

Kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus

Töö kõrvalt sõjaväeluures osales Harald Tummeltau aktiivselt ka ajakirjanduslikus ja kirjanduslikus tegevuses. Muuhulgas juhtis ta ÜK(b)P juures tegutsenud eesti sektsiooni sõjaajaloo komisjoni tööd.

1920. aastatel ilmus tema sulest mitmeid artikleid ÜK(b)P eestikeelses perioodikas – Edasi, Uus Ilm, Klassivõitlus ja Proletaarne Revolutsioon Eestis. Mitmeid artikleid avaldas pseudonüümi tau all.

Harald Tummeltau oli kaasatud alates 1926. aastast ilmunud Suure nõukogude entsüklopeedia esimese väljaande koostamisse.

1927. aastal oli üks Punaaarmee staabi luurevalitsuse poolt välja antud teatmiku "Ameerika Ühendriikide relvajõud" ("Вооруженные силы Северо-Американских соединненых штатов") autoritest.

1934. aastal oli Tummeltau kogumiku "Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas" üks arvukatest autoritest.

Viited

  1. Tummeltau, H. Kuidas võitles Eesti töörahvas kodusõjas. ; Võitlused Pihkva all 1919. a. maikuul. – Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934. Lk 116–120; 190–195
  2. СБОРНИК ЛИЦ,НАГРАЖДЕННЫХ ОРДЕНОМ КРАСНОГО ЗНАМЕНИ (РСФСР) и ПОЧЕТНЫМ РЕВОЛЮЦИОННЫМ ОРУЖИЕМ
  3. Punaarmee poolel võitles Eesti kütibrigaad, mille neljanda patarei komandörina võitles Harald Tummeltau

Välislingid

1. detsembri riigipöördekatse

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes kahesajast riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitu silda ja kaaperdati kaks lennukit.

Diplomaatide loend

Siin on loetletud diplomaate.

Eesti Kütidiviis

Eesti Kütidiviis (harvemini nimetatud Eestimaa Kütidiviis; vene keeles Эстонская стрелковая дивизия) oli Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud ETK Eesti Punaarmee koosseisu kuulunud eesti rahvusväeosa.

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on ülevaade Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatliku ja bolševistliku liikumise tegevusest 20. sajandil.

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная Армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Punakaart võitles ka aastatel 1917–1918 Saksa okupatsioonivägedega Eestis.

Kommunarka

Kommunarka oli Venemaal, Moskva oblastis asuv endise NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari Genrih Jagoda suvila, kus aastail 1931–1950 hukati ja maeti NSV Liidu Sisesjade Rahvakomissariaadi Erinõupidamise otsusega Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelasi ning sõjaväelasi.

Spetsobjekt Kommunarka asub Moskva linna ümbritsevalt Moskva ringteelt Kaluuga poole suunduva maantee 24. kilomeetril.

Endisel erirežiimiga objektil hukati ja maeti nõukogude poliitiliste repressioonide käigus teadaolevalt: Aleksei Rõkov, Nikolai Buhharin, Nikolai Krestinski, Bela Kun, Dmitri Pavlov.

NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus

NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (Nõukogude Liidu sõjaväeluure) organisatsiooni ja tegevuse ülevaade ajavahemikul 1918–1991.

NSV Liidu relvajõudude ülesehituse ja organisatsiooni kohta:

Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõud

Pikemalt artiklis Punaarmee Kindralstaap

Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap

Pikemalt artiklis Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend

Rudolf Vakmann

Rudolf Vakmann (vene keeles Рудольф Иоганнович Вакман) 5. mai 1894 Saidapere Kehtna vald Harjumaa – 11. november 1937 Leningrad NSV Liit) oli eesti päritolu Nõukogude poliitikategelane.

Sõjaväelaste loend

Siin on loetletud sõjaväelasi.

Sündinud 12. oktoobril

Siin artiklis loetletakse 12. oktoobril sündinud tuntud inimesi.

1537 – Edward VI, Inglismaa ja Iirimaa kuningas

1659 – Ludwig Nicolaus von Allart, Austria, Vene ja Saksi sõjaväelane ning Saksi diplomaat

1832 – Ieronim Stebnitski, Venemaa geodeet ja sõjatopograaf

1871 – Dionissi Samon, Eesti õigeusu vaimulik

1875 – Aleister Crowley, inglise okultist ja müstik

1880 – Kullervo Manner, Soome ajakirjanik ja poliitik

1883 – Johann Studnicka, Austria jalgpallur, ründaja

1884 – John Rutherford, Inglismaa jalgpallur, poolkaitsja

1887 – Rudolf Zero, eesti trükitööline ja loomakaitsja

1888 – Anna Leetsmann, eesti pedagoog ja poliitik

1889 – Dietrich von Hildebrand, saksa filosoof ja teoloog

1891 – Alide Dahlberg, eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik

1891 – Paul Ruus, eesti arst

1896 – Eugenio Montale, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1896 – Ruben Lagus, Soome kindralmajor

1896 – Marie Voore, eesti keemik ja õpetaja

1897 – Johannes Till, Eesti sõjaväelane

1899 – Gustav Lokotar, eesti laskur

1899 – Harald Tummeltau, eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane

1900 – Johannes Kaljola, eesti näitleja ja lavastaja

1902 – Max Suhrbier, saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane

1904 – Ding Ling, hiina kirjanik

1906 – Piero Taruffi, itaalia võidusõitja

1906 – Vieno Johannes Sukselainen, Soome poliitik

1911 – Félix Lévitan, Prantsusmaa ajakirjanik ja sporditegelane

1913 – Varmo Pirk, eesti maalikunstnik

1917 – Roque Gastón Máspoli, Uruguay jalgpallur, väravavaht

1917 – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane

1920 – Valdeko Vende, eesti insener ja kodu-uurija

1921 – Jaroslav Drobny, tšehhi tennisist ja jäähokimängija

1923 – Melanie Arrak, eesti maalikunstnik

1924 – Eduard Ralja, eesti näitleja

1925 – Galina Leškina, eesti tekstiilikunstnik

1925 – William Clark Steinkraus, USA ratsutaja

1925 – Hermann Mazurkiewitsch, Austria poksija

1925 – Kalju Saks, eesti pedagoogikateadlane

1926 – Nikita Simonjan, Nõukogude Liidu jalgpallur (ründaja) ja treener

1926 – César Pelli, Argentinast pärit arhitekt

1927 – Jaan Hanni, eesti baptistlik vaimulik

1928 – Dimitri Kaljo, eesti geoloog, akadeemik

1932 – Endel Valk-Falk, eesti nahakunstnik ja restauraator

1932 – Vitold Krejer, Nõukogude Liidu kergejõustiklane

1935 – Luciano Pavarotti, itaalia ooperilaulja

1935 – Donald Howe, Inglismaa jalgpallur (kaitsja) ja treener

1937 – Paul Hawkins, Austraalia autovõidusõitja

1938 – Larry Scott, USA kulturist

1938 – Ott Ernesaks, eesti allveesporditreener

1941 – Karin Rummo, eesti filoloog

1943 – Jakob Kuhn, Šveitsi jalgpallur

1943 – Enno-Olavi Saks, eesti mehaanikateadlane

1944 – Josef Bachmann, saksa tööline ja kurjategija

1946 – Laszlo Sarosi, ungari veepallur

1947 – Helmut Losch, saksa tõstja

1947 – Lili Sapar, eesti astrofüüsik

1948 – Kaie Mihkelson, eesti näitleja

1949 – Mati Sirkel, eesti tõlkija

1949 – David Karnosky, ameerika metsaökoloog

1950 – Knut Knudsen, norra jalgrattur

1950 – Chen Shui-bian, Hiina Vabariigi poliitik

1950 – Sergei Smirnov, Venemaa riigiametnik

1955 – Jan Einar Aas, norra jalgpallur, kaitsja

1958 – Reijo Mäki, soome kirjanik

1958 – Kai Vaarandi, eesti kunstnik ja tõlkija

1959 – Beate Edeltraud Peters, Saksamaa kergejõustiklane

1959 – Catherine Merridale, inglise ajaloolane

1960 – Aleksei Kudrin, Venemaa riigitegelane

1962 – Tarmo Ain Raadik, eesti ihtüoloog

1963 – Raimond Aumann, Saksamaa jalgpallur, väravavaht

1963 – Alan McDonald, Põhja-Iirimaa jalgpallur, kaitsja

1965 – Jean-Jacques Daigneault, Kanada jäähokimängija, kaitsja

1965 – Arsen Tšilingarjan, armeenia jalgpallur

1966 – Rhona Martin, Šoti jääkeeglimängija

1966 – Wilhelmus Maria Jonk, Hollandi jalgpallur, poolkaitsja

1968 – Hugh Jackman, Austraalia filminäitleja

1968 – Priit Paabo, eesti tuubamängija

1969 – Martie Maguire, USA viiuldaja (Dixie Chicks)

1969 – Albert Dwayne Roloson, Kanada jäähokimängija, väravavaht

1970 – Cody Cameron, Ameerika Ühendriikide meesnäitleja

1970 – Alvar Reinumägi, eesti filmiprodutsent

1972 – Vasíleios Tsiártas, kreeka jalgpallur

1972 – Sim Gwon-Ho, Korea Kreeka-Rooma maadleja

1972 – Miia Nuutila, soome näitleja

1973 – Ara Yaralyan, armeenia kontrabassist Eestis

1974 – Stephen Lee, Inglismaa snuukerimängija

1974 – Lascelles Brown, Jamaica päritolu Kanada bobisõitja

1975 – Marion Jones, USA kergejõustiklane

1975 – Lauri Almann, Eesti jurist ja riigiametnik.

1976 – Kajsa Bergqvist, rootsi kergejõustiklane

1976 – Anne Sulling, Eesti poliitik ja riigiametnik

1977 – Bode Miller, USA mäesuusataja

1978 – Baden Cooke, Austraalia jalgrattur

1978 – Georg Hettich, Saksamaa suusakahevõistleja

1978 – Liina Brunelle, Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja

1980 – Nadežda Ostaptšuk, Valgevene kergejõustiklane

1981 – Janar Kiivramees, Eesti elukutseline pokkerimängija

1983 – Alex Brosque, Austraalia jalgpallur

1985 – Anna Iljuštšenko, Eesti kõrgushüppaja

1986 – Cristhian Stuani, Uruguay jalgpallur

1991 – Helery Hälvin, eesti iluuisutaja

1994 – Sean Monahan, Kanada jäähokimängija

Tallinna Aleksandri Gümnaasium

Tallinna Aleksandri Gümnaasium oli aastatel 1872–1917 Tallinnas tegutsenud haridusasutus.

Tallinna Aleksandri Gümnaasium asus Vene turu põhjapoolsel küljel (tänapäeval Viru väljak 2) 1850. aastal ehitatud Rotermanni kaubamaja hoones, mille Tallinna Linnavalitsus omandas 1871. aastal ning avas hoones 31. mail esimese venekeelse poeglastegümnaasiumi Eestis.

Pärast Teist maailmasõda töötas selles hoones aastakümneid kutsekool, enne lammutamist oli see aga Tallinna Pedagoogilise Instituudi üks õppehooneid.

Venemaa eestlased

Eestlased Venemaal on Venemaal elanud või elavad eestlased.

Üksik Eesti Kütibrigaad

Üksik Eesti Kütibrigaad (nimetatud ka Eesti üksik-kütibrigaad; vene keeles Эстляндская отдельная стрелковая бригада) oli Vene kodusõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud eesti rahvusväeosa.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.