Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Samuti nimetatakse grammatikaks keele reeglistikku ja ülevaadet sellest reeglistikust (nt raamatuna avaldatud kujul).

Keeleteadusliku grammatika peamised osad on vormiõpetus ehk morfoloogia ja lauseõpetus ehk süntaks.

Vaata ka

Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel.

Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametlikest keeltest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925.

Keel on levinud Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Lõuna-Aafrika Vabariigis on see 6,2 miljoni inimese emakeel ning seda oskab seal veel 4 miljonit inimest. Afrikaani keel on seal emakeeleks umbes 60 protsendil sealsetest valgetest (afrikandritele) ja umbes 85 protsendil sealsetest värvilistest. 2001. aastal oli afrikaanikeelseid elanikke Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 13,3%. Inglise keel on hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma. Namiibias on kõnelejaid 146 000.

Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Grammatika on võrreldes hollandi keelega tunduvalt lihtsustunud. Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.

Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.

Esperanto

Esperanto ehk esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel).

Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest.

Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid (esperanto keeles denaskuloj või denaskaj esperantistoj) – enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto (näiteks Daniel Bovet, George Soros; Eestis Diana Aitai).

Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid (Internacia Televido).

Igal aastal peetakse ülemaailmset kongressi. Baltimaades toimuvad aastast 1959 Balti esperanto päevad.

Esperanto autoriks on Poola silmaarst L. L. Zamenhof, kes avaldas selle kohta 1887. aastal raamatu Unua Libro ("esimene raamat") pseudonüümi Doktoro Esperanto ("doktor lootja") all, ning see jäigi keele nimeks.

Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine.

Esperanto levis algul Poolas ja Venemaal, kuid võitis juba 20. sajandi alguseks palju pooldajaid Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal, nii et esperantistide liikumine muutus rahvusvaheliseks. Ülemaailmne Esperantoliit asutati 1908.

Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada.

Mitmed katsed koolides on näidanud, et esperanto õppimine võib soodustada teiste keelte õppimist. Näiteks ühes katses leiti, et klass, kus neli aastat järjest õpiti prantsuse keelt, ei saanud prantsuse keelt nii hästi selgeks kui klass, kus enne õpiti üks aasta esperantot ja ülejäänud kolm aastat prantsuse keelt (lisaks oskas teine rühm lõpuks kahte keelt ainult ühe asemel).

Horvaadi keel

Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest. Seda räägib emakeelena umbes 7 miljonit inimest peamiselt Horvaatias.

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.

Inglise keel on ametliku keelena kasutusel Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse seda ametliku või tähtsuselt teise keelena.

Inglise keel kuulub läänegermaani anglo-friisi alamrühma. Tema lähimad sugulased on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. Mõned keeleteadlased ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks.

Veel on inglise keele lähedased sugulased ülejäänud läänegermaani keeled, mis ei kuulu anglo-friisi rühma: alamsaksa, hollandi, afrikaani ja ülemsaksa keel. Kuid inglise ja šoti keel on arenenud neist isoleeritult ja sellepärast neist tugevalt lahknenud.

Vanainglise keel (Old English) tekkis pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside jt) asumist Britanniasse, seega pärast 5.–6. sajandit. 12.–14. sajandil sai inglise keel suuri mõjutusi prantsuse keelest: (laenati sõnu, grammatika muutus lihtsamaks).

Nüüdisaegne kirjakeel on kujunenud 14. sajandist alates, kui vanainglise keel arenes keskinglise keeleks (Middle English). Selle enam-vähem muutumatuna püsinud õigekirjutus kajastab 15.–16. sajandi hääldust.

Umbes 16. sajandil algul arenes keskinglise keel uusinglise keeleks, mis püsib tänapäevani.

Inglise keelel on hulgaliselt häälduse ja ka sõnavara poolest erinevaid dialekte ja muid alamkeeli. Inglismaa eri krahvkondades kõneldakse murrakuid, mis võivad teise kandi inimestele olla arusaamatud. Samuti kõneldakse maailmas kümneid inglise keele kreoolkeeli.

Jakuudi keel

Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2% jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140, neist Sahha Vabariigis 441 536.Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel, mida on aga peetud ka jakuudi keele murdeks.

Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.

Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis. 2012. aastal ilmus Venemaal jakuudi keeles 205 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 375 200 eksemplari.

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharudest, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistet keeleteadused, mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks foneetika, semantika, jne). Lingvistika on palju enamat kui koolis õpetatavad keeled ja grammatika. Lingvistika uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid.

Keeleteadlane ehk lingvist on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega.

Loomulik keel – ühemõtteliselt inimeste keel, imik õpib ilma õpetamata, peaks tulema loomulikult.

Keele universaalid on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. Absoluutne universaal on tavaliselt omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). Statistilise universaali puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine.

Komi keel

Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis ja Permi krais. Keel jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista. Komi keel on levinud mööda Kirde-Venemaad.

Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan.

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on komi keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.

Kreoolkeel

Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreooli grammatika on palju püsivam ja keerulisem kui pidžini grammatika, meenutades tavalise keele grammatikat. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara ja konstruktsioone sisaldav segakeel, kuid seda ei omandata emakeelena, vaid kasutatakse piiratud eesmärgil, näiteks kauplemisel.Kreoolkeeli kõneleb maailmas umbes 15 miljonit inimest. Alates 16. sajandist on tekkinud umbes sada kreoolkeelt. Enamik neist pärineb koloniaalajastust, mistõttu põhinevad paljud kreoolkeeled Euroopa keeltel. Kreoolkeelte grammatika on lihtsam kui nende lähtekeeltel. Levinuim kreoolikeel on Haiti kreoolkeel, mida kõneleb umbes 10 miljonit inimest.

Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa, seetõttu on kirjutatud ka palju kreoolkeelset kirjandust.

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Leedu keel on Leedu riigikeel ja seda räägib emakeelena umbes 3,1 miljonit leedulast peamiselt Leedus, kuid ka Poolas (Suwalszczyzna), Venemaal ja Lätis.

Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte:

Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž

Võõrnimed kirjutatakse häälduspäraselt.

Leedu keeles on kolm rõhutüüpi ja seitse käänet.

Leedu keelt peetakse üheks arhailisemaks tänapäeval kõneldavaks indoeuroopa keeleks.

Murded jagunevad põhja- ja lõunamurreteks. Kirjakeel põhineb viimastel.

Vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 16. sajandist (Martin Lutheri katekismuse tõlge).

Leedu keele esimese teadusliku kirjelduse Handbuch der litauischen Sprache (Leedu keele käsiraamat; 2 köidet) avaldas 1856–1857 Praha ülikooli professor August Schleicher.

Keelekood standardi ISO 639 järgi on lt või lit.

Makedoonia keel

Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas. Kirjakeel põhineb keskmurdel.

Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.

Ndebele keel

Ndebele keel ehk põhjandebele keel on nguni keelte hulka kuuluv ja Zimbabwes kõneldav keel.

Ndebele keelel on üle 85% sõnadest ühised suulu keelega ning ka grammatika on sarnane.

Ndebele keelt räägib üle 1,5 miljoni inimese.

Poola keel

Poola keel (polski, język polski [jenzõk polski]) on lääneslaavi keel.

Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinevad 14. sajandist. Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil.

Poola keel on Poola riigikeel.

Kašuubi keelt ja sileesia keelt on vaadeldud poola keele murretena.

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on põhjasaami keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.

Rumeenia keel

Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Rumeenia kirjakeel pärineb 16. sajandist, esialgu kasutati kirillitsat, Transilvaanias aga ka ladina tähestikku. Aastatel 1860–1862 mindi Rumeenias üle ladina tähestikule. Moldaavia ANSVs ja alates 1940. aastast Moldovas kasutati 1930–1933 ja 1937–1989 kirillitsat ja nimetust moldova keel.

Sotho keel

Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonda, Bantu keelte S-rühma, Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel. Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka Botswanas ja Svaasimaal. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana, mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1,770,000 , üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonda, Bantu keelte S-rühma , Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel. Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka Botswanas ja Svaasimaal. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana,mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1,770,000, üldse on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.

Suulu keel

Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest. Emakeel on see umbes 22,7% lõunaaafriklastele, kuigi rohkem kui pool Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikust saab sellest aru. Suulu keel sarnaneb väga koosa keelega ja neid kahte peetakse vastastikku mõistetavaks.Suulu keel on suurima kõnelejate arvuga keel Lõuna-Aafrika Vabariigis, ületades isegi inglise ja afrikaani keele. Seda kõneldakse enim KwaZulu-Natali ja Mpumalanga provintsides. Suulu keele kõnelejaid leidub veel ka Zimbabwes, Lesothos, Malawis, Svaasimaal ja Mosambiigis. Kõnelejate arv 2006. aasta seisuga on Lõuna-Aafrika Vabariigis 9 980 000 ja see on kasvamas. Kõikides riikides on kõnelejaid kokku 10 349 100. Suulu kirjakeel põhineb ladina tähestikul.

Süntaks

Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks. Süntaksi raames analüüsitakse süntaktiliste kategooriate olemust, ehitust ja funktsiooni. Lisaks süntaksile kuuluvad grammatikasse ka fonoloogia ja morfoloogia. Grammatika tervikuna tegeleb keele reeglipärasustega, mis on ette ennustatavad.

Termin süntaks tuleb kreekakeelsest sõnast syntaxis , mis tähendab 'ühendus, ehitis, kokkupanek'. Eestikeelne oskussõna lauseõpetus on tarvitusel 1980. aastaist alates.

Süntaksi ülesandeks on kirjeldada neid seaduspärasusi, mille järgi grammatilised vahendid seovad leksikaalseid vahendeid funktsionaalseteks tervikuteks: lause moodustajadeks ning terveteks lauseteks.

Süntaksi uurimisobjektiks on lause ehk minimaalne suhtlusüksus, mis kuulub komponendina suuremasse suhtlusüksusesse – teksti(lõiku).

Süntaksi raames uuritakse

missugustest osadest koosneb lause

missugused on lause osade seosed ja funktsioonid.Sõnade ühendamisel sõnaühendeiks ja lauseiks kasutatakse nii süntaktilisi kui ka morfoloogilisi väljendusvahendeid.

Süntaktiliste vahendite hulka kuuluvad side- ja kaassõnad, lause intonatsioon (kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia) ja sõnajärg. Näiteks lauses Poiss mõtles ja luges siis edasi on sõnad mõtles ja luges üles ühendatud sidesõna ja abil on moodustatud terviklikku mõtet väljendav lause, milles on kasutatud lauseliikmeid alus, öeldis, määrus. Suulises kõnes on lausele omane lõpetatud intonatsioon.

Morfoloogiliste vahenditena kasutatakse eesti keeles käände- ja pöördevorme või iseseisvaid määrsõnu. Nii ühenduvad lauses Siis lõi Heldur mootorratta käima, istus sadulasse (E. Maasik) tegusõnadega lõi ja istus ainsuse nimetavas pärisnimi Heldur, ainsuse omastavas nimisõna mootorratta, ainsuse sisseütlevas sadulasse, tegusõna käima ja määrsõna siis.Noam Chomsky, silmapaistev süntaksiuurija ja generatiivse transformatsiooniteooria looja, on süntaksi eesmärgiks pidanud sellise kirjelduse andmist, mis genereeriks kõik keele grammatikale vastavad ehk grammatilised laused, aga mitte ühtegi mittegrammatilist lauset. Otsustamaks, kas lause on õige või vale, on kõigepealt tarvis keelevaistu. Grammatiline lause on keelenormide järgi korrektne ehk õige. Emakeelne kõneleja on võimeline selliseid lauseid tegema, sest ta teab keelenorme.

Kui on olemas teatud hulk õigeid ning valesid laused, on võimalik formuleerida hüpoteetilised reeglid, millele kõik õiged laused peaksid vastama. Seejärel tuleb hüpoteesi kontrollida, otsides uusi empiirilisi andmeid, st uusi lauseid, mis oletused kas ümber lükkaksid või neid kinnitaksid.

Süntaksi eesmärk pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima. Süntaksi peamine allikas on tänapäeval tegelik keelekasutus, millest lähtudes püütakse luua konkreetse keele lauseehitust võimalikult adekvaatselt kirjeldavad teooriad. Niisiis pole tegemist mitte preskriptiivse, vaid deskriptiivse grammatikaga.

Eesti keele süntaksi uurimisel on silmapaistvaid tulemusi saavutanud Valter Tauli, Henno Rajandi, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Helle Metslang, Liina Lindström.

Ukraina keel

Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel. Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt.

18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus.

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.

Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik. Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on ungari keel soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.