Gaza

Gaza on linn Lähis-Idas Palestiinas Gaza tsoonis.

Gaza on Palestiina pealinn ja ühtlasi kõige suurem linn.

Gaza

araabia غزة Ghazzah

Elanikke: 635 500 (2008)[1]

Koordinaadid: 31° 31′ N, 34° 27′ E
Gaza (Iisrael)
Gaza

www.gaza-city.org

Vaata ka

Viited

  1. World Gazetteer
Gaza Islamiülikool

Gaza Islamiülikool (inglise keeles Islamic University of Gaza) on ülikool Palestiinas Gazas.

Ülikool asutati 1978.

Ülikoolis õpib üle 20 000 üliõpilase.

Gaza provints

Gaza provints on 1. järgu haldusüksus Mosambiigis.

Provintsi pindala on 75 709 km² ja elanike arv 1 333 106 (2006).

Provintsis asub Limpopo rahvuspark. Provintsi halduskeskus on Xai-Xai. Gaza provintsist põhjas asub Manica provints, idas Inhambane provints, lõunas Maputo provints. Loodes piirneb ta Mosambiigi ja Zimbabwe piiriga ning läänes Mosambiigi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi piiriga.

Gaza provints jaguneb üheteistkümneks ringkonnaks:

Bilene Macia ringkond

Chibuto ringkond

Chicuacuala ringkond

Chigubo ringkond

Chókwè ringkond

Guijá ringkond

Mabalane ringkond

Manjacaze ringkond

Massagena ringkond

Massingir ringkond

Xai-Xai ringkond

Gaza tsoon

Gaza tsoon (ka Gaza sektor) on üks kahest araablaste Palestiina lahusasuvast osast (teine on Jordani Läänekallas). See on rannariba Vahemere kagurannikul, piirneb põhjas ja idas Iisraeliga ning edelas Egiptusega.

Tsooni pindala on 360 km². Pikkus on umbes 40 km, laius 6–14 km. Maismaapiiri pikkus on 62 km, sellest Iisraeliga 51 km ja Egiptusega 11 km. Rannajoon on 40 km pikkune.

Elanike arv oli 2017. aasta juulis hinnanguliselt 1 795 183, 2008. aasta juuli hinnangul 1 500 202. Aastal 2004 oli elanikke 1 145 100.

Rahvastiku tihedus on 4167 in/km².

Kuulub formaalselt tervikuna Palestiina omavalitsuse administratsiooni alla. Alates Gaza lahingust juunis 2007 kontrollib Gaza tsooni radikaalne islamirühmitus Ḩamās.

Aastatel 1967–2005 valitses Gaza tsooni Iisrael. Vastavalt Oslo lepetele kontrollib Iisrael Gaza tsooni õhuruumi ja territoriaalvett, maapiiri Iisraeliga põhjas ja idas ning merepiiri läänes. Koostöös Egiptuse ja Euroopa Liiduga kontrollib Iisrael videolülituse kaudu kaudselt ka inimeste liikumist lõunapiiril Egiptusega.

Vee- ja elektrivarustus ning telekommunikatsioonid sõltuvad Iisraelist.

Aastatel 1948–1967 valitses Gaza tsooni Egiptus. Egiptus kontrollib Egiptuse ja Gaza tsooni vahelist piiri.

Gaza tsoonis paikneb Palestiina araablaste suurim linn ja omavalitsuse keskus Gaza, mille järgi piirkond on nime saanud.

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Iisraeli naaberriigid on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina.

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.

Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.

Jordani Läänekallas

Jordani Läänekallas ehk Läänekallas ehk Jordani jõe Läänekallas (Iisraelis nimetatakse seda Juudamaaks ja Samaariaks) on üks kahest Palestiina lahusasuvast osast (teine on Gaza tsoon). Piirneb läänes Iisraeli ja idas Jordaaniaga. Viimasest lahutavad teda Jordani jõgi ja Surnumeri.

Osa Läänekalda alasid kuulub Palestiina omavalitsuse administratsiooni alla.

Jordani Läänekaldal asub Palestiina omavalitsuse halduskeskus Rām Allāh.

Kuuepäevane sõda

Kuuepäevane sõda, kolmas Iisraeli ja araabia riikide vaheline sõda, peeti 5.–10. juunil 1967. Sõda alustas Iisrael, kes oma õhujõudude ja mehhaniseeritud sõjapidamise üleoleku tõttu vallutas nädalaga kogu Siinai poolsaare, Golani kõrgendiku ja Palestiina alad (Gaza piirkonna ja Jordani läänekalda). Hõivatud aladelt põgenes sadu tuhandeid palestiinlasi, Suessi kanal suleti.

Lähis-Ida

Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Keeleruumiti on selle mõiste määratlus üsna erinev.

Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).

Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime Naher Osten (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka vene, poola, horvaadi ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega Middle East (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia islamimaailmale, hõlmates ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia ehk Turkestani (Großraum Mittlerer Osten; inglise keeles Greater Middle East). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad läänemaailma ja idamaade vahel.

Mai 2005

Mai 2005, kroonika

Maḩmūd ‘Abbās

Maḩmūd ‘Abbās (araabia keeles محمود عباس; sündinud 26. märtsil 1935 Ẕefatis) on Palestiina poliitik, alates 15. jaanuarist 2005 Palestiina omavalitsuse president.

Alates 1948. aastast elas tema perekond eksiilis Süürias, kus ta sai ka hariduse. Ta lõpetas Damaskuse Ülikooli ja jätkas seejärel õigusteaduse alaseid õpinguid Egiptuses. Doktorikraadi kaitses ta 1982. aastal Moskvas – tema väitekirja teema oli "Salajased sidemed natsionaalsotsialistide ja sionistliku liikumise juhtide vahel".

Poliitikas on ‘Abbās tegev juba alates 1950. aastatest, olles üks poliitilise liikumise Fataḩ asutajaliikmetest. Samuti sai temast sellel perioodil üks juhtfiguure Palestiina Vabastusorganisatsioonis (PVO). Kõik need organisatsioonid tegutsesid tollal peamiselt eksiilis. Hilisematel aastakümnetel kujunes temast PVO mõõdukama tiiva juht.

Märtsist oktoobrini 2003 oli ta Palestiina omavalitsuse peaminister.

Pärast Yāsir ‘Arafāti surma sai Maḩmūd ‘Abbāsist 11. novembril 2004 Palestiina Vabastusorganisatsiooni täitevkomitee esimees. Sellel ametikohal on ta tänaseni.

9. jaanuaril 2005 valiti ta Palestiina omavalitsuse presidendiks ja kuus päeva hiljem astus ta ametisse.

12. novembril 2006 valis Fataḩi Revolutsiooniline Nõukogu ta oma üldjuhiks. 16. detsembril 2006 kutsus ta üles korraldama Gaza sektoris ennetähtaegseid valimisi. Selle tulemusena puhkesid kähmlused Fatah' ja Hamasi pooldajate vahel . 15. juunil 2007 nimetas ‘Abbās sõltumatu parlamendiliikme Salam Fayyadi Palestiina erakorralise valitsuse peaministriks .

Mosambiik

Mosambiik on riik Aafrika lõunaosas India ookeani rannikul. Riik piirneb põhjas Tansaaniaga, loodes Malawi ja Sambiaga, läänes Zimbabwega, edelas Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Svaasimaaga ning idas India ookeaniga.

Nils Gaza

Nils (Nicolaus) Gaza (Gåza) (umbes 1560 Rootsi – 1638 Tallinn) oli Eestimaa vaimulik.

1597 sai ta Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastoriks.

1602 kinnitas (suusõnaliselt) Rootsi kuningas Karl XI ta Eestimaa superintendendiks, ent ametlikult tal seda tiitlit polnud. Superintendendi tiitli kinnitas 1626 Rootsi kuningas Gustav II Adolf.

Operatsioon Sulatina

Operatsioon Sulatina ehk Operatsioon Valatud Tina (heebrea keeles ‏מבצע עופרת יצוקה‎), ka Gaza sõda, oli Iisraeli Kaitsejõudude sõjaline operatsioon Ḩamāsi vastu Gaza tsoonis, mis kestis kolm nädalat 2008.–2009. aasta talvel.

Operatsioon algas Iisraeli Õhujõudude õhurünnakuga 27. detsembril 2008, mida araabia pool nimetab Musta laupäeva veresaunaks. Rünnakut põhjendas Iisrael sellega, et Gaza tsoonist on Qasām- ja Katjuša-tüüpi rakettidega tulistatud Iisraeli linnu. Lisaks oli Iisraeli eesmärgiks takistada relvade importi Gaza tsooni. Palestiina vastas Iisraeli õhurünnakule uute rakettidega. Iisrael ründas politseijaoskondi, sõjalisi sihtmärke ja arvatavaid rakettide stardikohti tihedalt asustatud piirkondades nagu Gaza, Khan Yunis ja Rafah.

Iisraeli maavägede sissetung algas 3. jaanuaril. 5. jaanuaril hakkasid maaväed tegutsema Gaza linnapiirkondades. Operatsiooni viimasel nädalal (alates 12. jaanuarist) ründas Iisrael põhiliselt varem kahjustatud rajatisi ja Palestiina rakettide stardiplatvorme. Hamas intensiivistas oma rünnakut linnade vastu Lõuna-Iisraelis, näiteks kahjustades esimest korda konflikti jooksul linnu nagu Be'er-Sheva ja Ashdod. Rahvusvahelise kriitika ja suuremate kaotuste hirmu tõttu otsustasid Iisraeli juhid mitte liikuda sügavamale Gaza tsooni. Sõda lõppes 18. jaanuaril, kui Iisrael kehtestas ühepoolselt relvarahu. 12 tundi hiljem kuulutas Hamas välja nädalase relvarahu. Iisrael lõpetas vägede väljaviimise 21. jaanuaril.

Konfliktis hukkus 1166 kuni 1417 palestiinlast ja 13 iisraellast, kellest 4 hukkusid oma tules. Septembris 2009 leidis ÜRO raport, et nii Palestiina sõdurid kui ka Iisraeli kaitsejõud on süüdi sõjakuritegudes ja võimalikes inimsusvastastes kuritegudes ning soovitas tuua selle eest vastutavad isikud kohtu ette. Jaanuaris 2010 valmis Iisraeli raport, mis seadis ÜRO raporti järeldused kahtluse alla. 2011. aastal kirjutas ÜRO raporti valmistaja Richard Goldstone, et tema arvates ei rünnanud Iisrael Palestiina tsiviilisikuid tahtlikult. Raporti teised autorid ei aktsepteerinud Goldstone'i arvamust.

Enamik ajakirjandust nimetab seda operatsiooni sõjaks. Operatsioon Sulatina on seitsmes sõjaline konflikt Gaza tsoonis Lähis-Ida konflikti raames. Seda alustanud õhurünnak on tõsiseim õhurünnak Lähis-Ida konfliktis 1967. aasta Kuuepäevasest sõjast saadik. Operatsiooni koodnimi on võetud Hajim Nahman Bialiki luuletusest "Hanuka jaoks".

Iisrael otsus kasutada valget fosforit sattus tugeva kriitika alla.

Palestiina

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on Palestiina Omavalitsuse hallatav territoorium Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal ajaloolisePalestiina maa-alal. Palestiina Omavalitsusel on territoriaalseid nõudmisi ka Iisraeli omanduses olevate alade kohta, mida Palestiina võimud ei kontrolli.

Palestiina Rahvuslik Omavalitsus

Palestiina Rahvuslik Omavalitsus (araabia keeles السلطة الوطنية الفلسطينية‎) on Läänekalda ja Gaza tsooni valitsemiseks loodud haldusorganisatsioon.

Palestiina Omavalitsus loodi 1994. aastal vastavalt Oslo lepinguis kokku lepitule viis aastat tegutsema pidanud vahevalitsusena. Nende viie aasta jooksul pidanuks Iisrael ja PVO jõudma kokkuleppele Palestiina edasise staatuse osas.

Oslo lepingute kohaselt pidi Palestiina Omavalitsuse vastutusalasse jääma Palestiina linnapiirkondade julgeoleku- ja tsiviilküsimused ning Palestiina maapiirkondade tsiviilküsimused. Lepingud ei käsitlenud Ida-Jeruusalemma.

Palestiina Omavalitsuse president on alates 2005. aastast Fataḩi esindaja Maḩmūd ‘Abbās. Tal ei ole võimu Gaza tsooni üle, mida kontrollib konkureeriv Ḩamās.

Tunnel

Tunnel on maa- või veealune läbikäik, mis on täielikult suletud, välja arvatud sisse- ja väljapääsud, mis tavaliselt asuvad tunneli otstes.

Tunnel võib olla mõeldud jalakäijatele, autotranspordile, raudteetranspordile või kanalitele. Mõned tunnelid on akveduktid, mille kaudu voolab vesi hüdroelektrijaamadesse või tarvitamiseks joogiveena. Samuti võidakse tunnelit kasutada kanalisatsioonina, heitvee transpordiks. Tunneleid ehitatakse elektri- või sidekaablite tarbeks, kuid ka loomade läbipääsuks maanteede või raudteede alt.

Salakäigud võimaldavad mingisse piirkonda ohu korral märkamatult sisse või sealt välja pääseda, nagu Củ Chi tunnelid Vietnamis Ho Chi Minhis või salakaubavedajate tunnelid Gaza tsoonist Egiptusse. Mõned tunnelid on rajatud kaitseotstarbel, näiteks Teise maailmasõja ajal Saksamaal ehitatud Mittelwerk ja Cheyenne'i mäe alune juhtimiskeskus USA-s. Tunnelisüsteeme, millesse inimesi maetakse, nimetatakse katakombideks; neid leidub paljude vanemate linnade all, kus linnasisesed surnuaiad on täitunud.

Tunnelid võivad olla transpordi seisukohalt elutähtsad. Suurlinnades paiknevad eraldi tunnelisüsteemides metrood, kus maa-aluste rongidega sõidavad iga päev sajad tuhanded reisijad. Mägistes riikides nagu Šveits võib tunnelitest aga sõltuda terve riigi transpordisüsteem.

Tunneliehituseks on kolm põhilist meetodit:

kaevata kraav ja see pealt katta;

puurida tunnel selle kohal asuvat maapinda eemaldamata;

viia tunneli osad veekogu põhja, seal ühendada ja hiljem kogu tunnel veest tühjaks pumbata.Meetodi valik sõltub tunneli eesmärgist, pinnasest ja muudest asjaoludest. Üldjuhul on tunnelid märgatavalt kallimad kui näiteks sillad, tunneliehituses on ülekulud tavalised.

Oletatavasti on maailma vanim veealune tunnel Terelek kaya tüneli Türgis Kızıli jõe all, Boyabati ja Duragani linnadest lõunas. Selle vanuseks on hinnatud 2000 kuni 5000 aastat, tõenäoliselt oli see kaitseotstarbeline.

Kuna tunnelid on üldjuhul piiratud väljapääsuga suletud ruumid, millesse õhk pääseb vaid kitsaste kanalite kaudu, on põlengud tunneleis eriti ohtlikud. Ka abi ligipääsu tunnelitesse on raske korraldada. Seetõttu on pikkades tunnelites ka autoavariid vahel märksa suurema ohvrite arvuga kui sama suurusega liiklusõnnetused maanteel.

Ḩamās

Ḩamās (akronüüm araabiakeelsest fraasist Ḩarakah al-Muqāwamah al-Islāmiyyah

(حركة المقاومة الاسلامية) 'Islami Vastupanuliikumine' ja ühtlasi araabiakeelne sõna 'ind') on Palestiina sunniitlik poliitiline ja usuline partei.

Hamās loodi sunniitliku rühmitusena, 1987. aasta palestiinlaste esimese ülestõusu alguses.

Aastal 2006 võitis Ḩamās ülekaalukalt esimesed Palestiina parlamendivalimised.

Ḩamās on tihedalt seotud Muslimite Vennaskonnaga ja püüab rajada praegusel Iisraeli, Jordani Läänekalda ja Gaza tsooni alal islami teokraatiat. Ta võtab endale õiguse selle nimel relvadega võidelda ning rajada islamiriik pealinnaga Jeruusalemmas. Üks Ḩamāsi rajajatest ‘Abd al-‘Azīz ar-Rantīsī olevat kord väitnud, et liikumise eesmärk on "kõrvaldada Iisrael maakaardilt". Teise intifāḑah' (al-Aqsā intifāḑah) ajal võttis Ḩamās endale vastutuse enamiku Iisraelis suitsiiditerrorirünnakute eest.

Euroopa Liit, Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Iisrael peavad Ḩamāsi terroristlikuks organisatsiooniks. Ḩamāsi rünnakud Iisraeli tsiviilisikute vastu ja tema teised inimõiguste rikkumised on hukka mõistnud ÜRO Inimõiguste Komisjon, Amnesty International ja Human Rights Watch.

2006. aasta Palestiina parlamendivalimistel jaanuaris 2006 sai Ḩamās pisut alla 80-protsendilise valimisaktiivsuse juures 58% häältest. Iisraeli-Palestiina konflikti vahendada püüdvad välisriigid on näinud selles suurt tagasilööki. USA on teatanud, et ei tee tegemist Ḩamāsiga, kuni Ḩamās ütleb lahti terrorismi toetamisest ja tunnustab Iisraeli riigi õigust olemasolule. Need nõudmised on otseses vastuolus Ḩamāsi praeguse põhikirjaga. Iisraeli president Moshe Katsav ja endine peaminister Shimon Peres öelnud, et kui Ḩamās tunnustab Iisraeli õigust olemasolule ja loobub terrorist, tuleks Iisraelil selle organisatsiooniga läbirääkimisi alustada.

31.01.2015. Egiptuse kohus kuulutas Gaza sektoris võimul oleva Palestiina rühmituse Hamas sõjalise tiiva terroristlikuks organisatsiooniks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.