Galicia

Galicia autonoomne piirkond on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: A Coruña, Lugo, Ourense ning Pontevedra provints. Lõunas piirneb Galicia Portugaliga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade Castilla-Leóni ja Astuuriaga, läänes Atlandi ookeaniga ning põhjas Biskaia lahega.

2011. aasta seisuga elas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on Santiago de Compostela, mis asub A Coruña provintsis. Kõige suurema elanike arvuga linn on A Coruña, kus elab umbes 220 581 inimest, teisel kohal on Vigo 206 411 elanikuga [2].

Galicia ametlikud keeled on galeegi keel (gallego), mis pärineb koos portugali keelega galeegi-portugali keelest, ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano).

Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Hispaania (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Galicia kuningriik
Galicia autonoomne piirkond

galeegi Comunidade Autónoma de Galiza
hispaania Comunidad Autónoma de Galicia

Galicia vapp
Galicia autonoomse piirkonna vapp
Galicia lipp
Galicia autonoomse piirkonna lipp

Pindala: 29 574 km²
Rahvastikutihedus: 91,4 in/km²
Pealinn: Santiago de Compostela

Loodus

Galicia pindala on 29 574 km2.[3]

Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik piirneb Castilla-Leóniga ning kannab nime Macizo Galaico (sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 m Trevinca mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus.[4]

Rio Eume
Eume jõgi

Galicia piirkonnas on palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks ("o país dos mil ríos"). Kaks kõige tähtsamat nendest on Sil ja Miño. Miño jõgi on 307 km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik jõgesid sisemaal kuulub Miño ja Siliga samasse jõesüsteemi, ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse Atlandi ookeani või Kantaabria merre. Vaid Navia, Ulla, Tambre ja Limia jõgi on pikemad kui 100 km.

Galicia kitsad, kuid sügavad jõed on sobilikud hüdroenergia saamiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid Miño jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.

Ribeira Sacra. Río Sil. Lugo. Galiza
Sili jõgi Lugo provintsis

Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised estuaarid, mis jäid pärast jää sulamist jääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutakse neid ría'deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: Rías Altas ja Rías Baixas. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, A Coruña, Corme e Laxe ja Camariñas. Rías Baixas hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, Pontevedrat ja Vigot. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed neemed, näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.

Ría'des Galicia rannikul on arhipelaage, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning mis pakuvad elupaika merelindudele. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart[5]. Olulisteks saarteks on Cíesi saared, Onsi saared ning Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi (Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus elab ligikaudu 5000 elanikku.

Taimestik

Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on endeemsed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud.[6] Puidu- ja tselluloositööstus täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (fragas) on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.

Loomastik

Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki.[7]

Galicia kõige tüüpilisemateks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks galicia poni (Cabalo Galego või Poldro Galaico), lehmatõug galicia blond (Rubia Galega) ning kodulind galiña de Mos, mis kuulub ohustatud liikide hulka [8].

Galicia metsad ja mäed on koduks küülikutele, jänestele, metssigadele ja metskitsedele.

Mitmed rändlinnud peatuvad oma teekonnal Galicias ning nende jaoks on loodud ka mõned keskkonnakaitsealad, näiteks Ría de Ribadeo.

Keskkonnaprobleemid

Galicia rohelised mäed ja ria'd erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim eukalüpt (peamiselt Eucalyptus globulus), mis toodi sinna Austraaliast Franco ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse Empresa Nacional de Celulosas de España eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektrijaamade arendamine.

Galicia fauna on kannatanud eelkõige euraasia huntide (Canis lupus lupus) ning kohalike hirvede arvukuse kahanemise läbi. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.

Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof A Coruñas 1992. aastal ja naftatankeri Prestige'i uppumine 2002. aastal.

Kliima

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi jaguneb Galicia kahe kliimatüübi vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb vahemereline kliima, mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga mereline kliima, mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved.[9]. Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).

Keel

Percentage of Galician speakers (corrected)
Galeegi keele rääkijate arv maakonniti (allikas Instituto Gallego de Estadística, 2001
ForoBoBurgo
Üks vanimad juriidilisi dokumente galeegi keeles, Foro do bo burgo do Castro Caldelas

Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (galego) ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano). Mõlemad keeled kuuluvad romaani keelte hulka. Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine Keskajal tõi kaasa galeegi ja portugali keelte lahknevuse [10]. Ametlik galeegi keele norm on paika pandud Real Academia Galega poolt ning põhineb kirjanduslikul traditsioonil. Kuigi Galicias leidub mitmeid kohalikke dialekte, on Galicia meedia ning haridus vastavuses ametliku galeegi keelega. Galeegi keele rääkijaid on maailmas kolm miljonit [10], seega mahub galeegi keel napilt 150 enim räägitud keele hulka maailmas. Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (Ley de Normalización Lingüística) omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).

Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% elanikest räägib seda, 68,65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57,64% oskab galeegi keeles kirjutada.[11]. Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna Franco ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.

Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument Foro do bo burgo do Castro Caldelas. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas Alfonso IX privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.

Valitsemine

Galicia valitsus

Galicia on autonoomne piirkond, mille Hispaania keskvalitsusest osaliselt sõltumatu valitsus loodi 1978. aastal ning mille võim kinnitati Galicia Autonoomia määrusega 1981. aastal. Galicia valitsus jaguneb kolmeks haruks: täidesaatev võim on Xunta de Galicia, mis koosneb presidendist ja valitud nõunikest [12] , seadusandlikuks võimuks on Galicia Parlament ja kohtuvõim koosneb Galicia kõrgemast kohtust ja madalama astmete kohtutest.

Munitsipaliteedivalitsused

Galicia koosneb 315 munitsipaliteedist. Iga munitsipaliteeti valitseb munitsipaliteedivalitsus ehk concello, mis koosneb linnapeast ja volikogust. Mõnes piirkonnas jaguneb munitsipaliteedivalitsus veel väiksemateks allüksusteks (entitade local menor), mis koosnevad omakorda nõukogust (xunta vecinal) ja linnapeast (alcalde da aldea). Selliseid piirkondi on Galicias üheksa: Arcos da Condesa, Bembrive, Camposancos, Chenlo, Morgadans, Pazos de Reis, Queimadelos, Vilasobroso ja Beran.

Riiklik valitsus

Riiklikul tasandil esindavad Galicia huve 25 valitud saadikut Hispaania parlamendi alamkojas (Congreso de los Diputados) ning 19 senaatorit Hispaania Senatis ehk Hispaania parlamendi ülemkojas (Senado de España), milles 16 senaatorit on valitud ning 3 määrab ametisse Galicia parlament.

Haldusjaotus

15. sajandist kuni 1833. aastani Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist). Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad neid seitset ajaloolist provintsi:

Galicie (administrativní mapa)
Galicia haldusjaotus

1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli:

Galicia jaguneb veel omakorda 53 väiksemaks haldusüksuseks (comarca’ks), 315 munitsipaliteediks ja 3778 vallaks. Munitsipaliteedid, mis jagunevad valdadeks võivad veel jaguneda alevikeks (aldeas või lugares). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.[13]

Avalikud teenused

Tervishoid

Galicia tervishoiusüsteem kannab nime Servizo Galego de Saúde (SERGAS) ning see kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Tervishoiuministeeriumi haldusalasse.

Haridus

Galicia haridussüsteem kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Haridusministeeriumi ja Rektoraadi haldusalasse. Umbes 76% Galicia noortest omandab keskhariduse (Galicia on 17 autonoomse piirkonna seas 5. kohal). Galicias asub kolm avalik-õiguslikku ülikooli: A Coruña Ülikool, Santiago de Compostela Ülikool ja Vigo Ülikool.

Vaata ka

Cultura Castrexa
Cultura Castrexa
Cividade de Terroso vista geral
Cividade de Terroso
  • Castro kultuur (Cultura castrexa)[14]

Viited

  1. http://www.ine.es/prensa/cp_e2018_p.pdf
  2. http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1
  3. Galicia 08, Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.
  4. Santa Maria, Inés Santa Maria (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (trükk: 1. ed.). Vilaboa: Do Cumio. p. 62. ISBN 978-84-8289-328-0.
  5. La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra. FaroDeVigo.es. Retrieved 22.01.2009.
  6. Paula Pérez, El desorden de los bosques, FaroDeVigo.es. Retrieved 17.02.2010.
  7. Enciclopedia Galega Universal (online version)
  8. La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción, www.europapress.es, 21.06.2008.
  9. Santa Maria, Inés; Noé Massó (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (trükk: 1). Vilaboa: Do Cumio. pp. 55–66. ISBN 978-84-8289-328-0.
  10. 10,0 10,1 Galician), Ethnologue. Retrieved 19.02.2010.
  11. Plano Xeral de Normalización da lingua galega, Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.
  12. "Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego". Xunta.es. 01.10.2009. Vaadatud 26.04.2010.
  13. Manuel Bragado, «Microtoponimia», Xornal de Galicia, 05.09.2005. Retrieved 21.02.2010.
  14. Cultura castrexa(Na Galipedia, a Wikipedia en galego.)
A Barcala maakond

A Barcala maakond ehk La Barcala maakond (galeegi keeles comarca da Barcala, hispaania keeles comarca de La Barcala) on maakond Hispaanias Galicias A Coruña provintsi keskedelaosas.

Maakonna keskus on Negreira asula. Maakonna elanike arv oli 2005. aastal 11 385.

Maakonna moodustavad järgmised vallad:

La Baña

Negreira

A Coruña

A Coruña (hispaania keeles La Coruña) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Hispaanias Galicia loodeosas Atlandi ookeani ääres Rías Altases, A Coruña provintsi ja A Coruña maakonna keskus.

A Coruña valla pindala on 37,8 km² ja vallas elas 2008. aasta seisuga 245 200 elanikku.

A Coruña maakond

A Coruña maakond ehk La Coruña maakond (galeegi keeles comarca da Coruña, hispaania keeles comarca de La Coruña) on 3. järgu haldusüksus Hispaanias Galicia loodeosas A Coruña provintsis. See piirneb põhjas Atlandi ookeaniga (Biskaia laht, Kantaabria meri, Ártabro laht), lõunas Ordese maakonnaga, idas Betanzose maakonnaga ning läänes Bergantiñose maakonnaga.

Maakonna pindala on 469,8 km² või 470,7 km² (1,59% Galicia pindalast), elanike arv 389 289 (2008; 13,75% Galicia rahvaarvust).

Maakonna keskus on A Coruña.

A Coruña provints

A Coruña provints on provints Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas.

Provintsi keskuseks on rannikul asuv A Coruña linn.

Abegondo vald

Abegondo vald on kohaliku omavalitsuse üksus Hispaanias Galicia piirkonnas A Coruña provintsis A Coruña maakonnas 23 km A Coruñast edelas ja 547 km kaugusel Madridist. Ta piirneb põhjas Bergondo vallaga, kirdes Berganzose vallaga, idas Oza dos Ríose vallaga, kagus Cesurase vallaga, lõunas Mesía vallaga, edelas Ordese vallaga, läänes Carrali vallaga ja loodes Cambre vallaga.

Valla pindala on 83,9 km².

Valla keskus on San Marco, mis asub Abegondo kihelkonnas.

Arzúa maakond

Arzúa maakond on maakond Hispaanias Galicias A Coruña provintsi lõunaosas.

Maakond piirneb põhjas Órdenesi ja Betanzose maakonnaga, idas Tierra de Mellidi maakonnaga, lõunas Pontevedra provintsiga ning läänes Santiago maakonnaga.

Maakonda kuulvad Arzúa, Boimorto, El Pino ja Touro vallad.

Barbanza maakond

Barbanza maakond (galeegi keeles O Barbanza) on maakond Hispaanias Galicias A Coruña provintsi edelaosas.

Maakond asub Arousa jõe suudme põhjakaldal. Maakonna territooriumi katab samanimeline mäestik.

Maakonna moodustavad järgmised vallad:

Boiro

Pobra do Caramiñal

Rianxo

Ribeira

Beade

Beade on asula ja kihelkond (Santa María de Beade) Hispaanias Galicias Ourense provintsis Ribeiro maakonnas, Beade valla keskus.

Elanike arv on 2000. aasta andmetel 448 (sealhulgas 230 meessoost ja 218 naissoost).

Iive oli aastatel 2000–2005 kokku –40 (–7,48%; aastas keskmiselt –1,50%) ning aastatel 2005–2010 kokku –47 (–9,50%; aastas keskmiselt –1,90%).

Kihelkonna kirik on Beade Santa María kirik.

Celta de Vigo

Real Club Celta de Vigo on Hispaania jalgpalliklubi, mis tegutseb Galicias Vigos. Klubi mängib Hispaania kõrgliigas La Liga.

Klubi moodustati 1923. aastal klubide Real Vigo Sporting ja Real Fortuna Foot-ball Club liitmisel. Klubi on saanud nime keltide järgi, kes kunagi Põhja-Hispaania piirkonda asustasid.

Klubi üks kõige edukam hooaeg Hispaania kõrgliigas oli 1970/71, mil koduväljakul ei kaotatud ühtegi mängu. Hooajal 2002/03 saadi La Ligas neljas koht, mis on klubi seni parim koht Hispaania kõrgliigas. Sellega pääseti UEFA Meistrite Liiga järgmisele hooajale, kus jõuti kuueteistkümnendikfinaali.

UEFA Euroopa Liiga hooajal 2016–2017 jõuti poolfinaali, kus kaotati kahe mängu kokkuvõttes hilisemale meistrile Manchester Unitedile tulemusega 1:2.

Klubi on jõudnud Copa del Rey finaali kolmel korral (hooaegadel 1947–48, 1993–94, 2000–01), kuid on iga kord seal kaotanud.

Celta de Vigo kodustaadion on Balaídos, mis mahutab 29 000 pealtvaatajat. Klubi suurim rivaal on Deportivo de La Coruña ja klubide vahelised mängud on tuntud Galicia derbina.

Deportivo de La Coruña

Deportivo de La Coruña (ametliku nimega Real Club Deportivo de La Coruña, S.A.D.; galeegi Deportivo da Coruña) on Hispaania jalgpalliklubi, mille kodulinn on A Coruña Galicias. Alates hooajast 2014–2015 mängib klubi Hispaania kõrgliigas La Ligas.

Klubi asutati 1906. aastal nime Club Deportivo de la Sala Calvet all. Klubi sai kuningliku staatuse 1907. aasta mais ja kuningas Alfonso XIII sai klubi aupresidendiks.

Deportivo de La Coruña on tulnud korra Hispaania meistriks (hooajal 1999–2000) ning võitnud kahel korral Hispaanika karika (hooaegadel 1994–95 ja 2001–02) ning kolmel korral Hispaania superkarika (aastatel 1995, 2000 ja 2002). 1990. ja 2000. aastatel mängis klubi sageli UEFA Meistrite Liigas ja UEFA karikavõistlustel. UEFA Meistrite Liigas on parimaks tulemuseks pääs poolfinaali hooajal 2003–2004, mil poolfinaalis kaotati kahe mängu kokkuvõttes hilisemale meistrile FC Portole. UEFA karikavõistlustel oli parimaks kohaks neljandasse ringi ehk kuueteistkümnendikfinaali jõudmine hooajal 1999–2000.

Deportivo de La Coruña mängis püsivalt Hispaania kõrgliigas aastatel 1991–2011. Hooajal 2010–2011 saadi kõrgliigas 18. koht ja langeti esiliigasse. Hooajaks 2012–2013 tõusti tagasi kõrgliigasse, kuid eelviimase koha tõttu tuli järgmine hooaeg taas alustada esiliigast. Alatest 2014–2015 on klubi püsinud kõrgliigas.

Deportivo de La Coruña kodustaadion on Estadio Riazor, mis mahutab 32 912 pealtvaatajat.

Deportivo de La Coruña suurim rivaal on samuti Galicia piirkonnas tegutsev klubi Celta de Vigo ja klubide vahelised mängud on tuntud Galicia derbina.

Galeegi keel

Galeegi keel on romaani keelte hulka kuuluv keel. Galeegi keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse portugali keelt.

Kastiilia

Kastiilia (hispaania Castilla [kas'tilja]) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Aastatel 850–1035 oli see Leóni kuningriigi Kastiilia krahvkond ning 1035–1230 iseseisev Kastiilia kuningriik, valitsetud Navarra kuninga Sancho III poja Fernando el Magno (1035–1065) ning tema poja Sancho II (1065–1072) poolt.

Pikemalt artiklis Leóni kuningriik

Lugo provints

Lugo provints on provints Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas.

Lugo provints piirneb kirdes Astuuriaga, kagus Leóniga, lõunas Ourensega, edelas Pontevedraga ja läänes A Coruña provintsiga. Põhjast piirab teda Atlandi ookeani kuuluv Biskaia laht.

Provintsi idaosas on Macizo Galaico mäed. Sinna ulatuvad ka Kantaabria mäed. Kantaabria mägedes Lugo ja Leóni provintsi piiril on Lugo provintsi kõrgeim tipp, 1987 m kõrgune Cuina mägi.Provintsi suurim jõgi on põhjast lõunasse voolav Miño, mis suubub Atlandi ookeani Hispaania ja Portugali piirijõena. Vastassuunas, lõunast põhja voolavate jõgede seas on suurimad Navia ja Eo, millest esimene suubub ookeani Astuurias ja teine Lugo provintsis.Provintsi keskus on Lugo. Suuremad asulad on veel Monforte de Lemos, Viveiro, Ribadeo, Vilalba, Sarria, Burela ja Chantada. Kokku on provintsis 67 valda, millest 10 elanike arvult kõige suuremat on toodud juuresolevas tabelis.

Ourense provints

Ourense provints on provints Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas. Piirneb lõunas Portugaliga.

Provintsi keskus on Ourense. Provints jaguneb 92 vallaks.

Pontevedra provints

Pontevedra provints on provints Hispaanias Galicia autonoomse piirkonna edelaosas.

Riasrannik

Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti.

Riasrannik on iseloomulik muu hulgas Pürenee poolsaare loodeosale (Galicia), Suurbritannia saarele (Cornwalli poolsaar), Iirimaa saare edelarannikule ja Mustale merele (Krimm).

Sada

Sada on arv, mis sisaldab kümme kümmet.

Täisarvude reas eelneb sajale üheksakümmend üheksa ja järgneb sada üks.

Sadat tähistab araabia number 100 ja rooma number C.

Santiago de Compostela

Santiago de Compostela on linn Hispaanias, Galicia autonoomse piirkonna pealinn.

Santiago de Compostela katedraal on üks olulisemaid palverännusihtpunkte kristlaste jaoks Jeruusalemma ja Rooma kõrval.

Elanikke on Santiagos 94 824 (2010).

Santiago de Compostela vanalinn kuulub 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vigo

Vigo on linn Hispaanias Galicias Pontevedra provintsis. Linn asub Atlandi ookeani ääres.

Vigo on Galicia piirkonna suurim linn ja oluline sadamalinn. Linnas elas 2007. aastal 294 772 inimest.

Linna elanike peamiste tegevusalade hulgas on kalapüük ja laevaehitus. Vigos asub muu hulgas Galicia suurim tööandja Peugeot Citroëni autotööstus.

Vigo sadam on Euroopa suurim kalasadam, kus asub ka maailma suurim kalapüügiettevõte Pescanova.

Linnas asub Vigo Ülikool. Vigo jalgpallimeeskond Celta de Vigo mängib Hispaania kõrgliigas.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.