Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.

Fiskaalpoliitika jaguneb:

  1. Maksupoliitika;
  2. Kulutuste poliitika;
  3. Tasakaalupoliitika;
  4. Laenupoliitika.

Rahanduspoliitika ja rahapoliitika

Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele.

Vaata ka

Aktsiis

Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.

Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis. (ATKEAS)

Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.

Jooksevkonto

Jooksevkonto ehk maksebilansi jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Positiivseks (jooksevkonto ülejääk) peetakse seda juhul, kui kaupu eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse. Vastasel juhul on tegu jooksevkonto puudujäägi ehk defitsiidiga.

Eestis oli jooksevkonto puudujääk 2007. aasta esimeses kvartalis 18% SKP-st

Keinsism

Keinslik majandusteooria (ka keinsism, keinsianism, keinslus ja Keynesi teooria) on makromajanduse teooria, mis põhineb 20. sajandi inglise majandusteadlase John Maynard Keynesi ideedel.

Keinslikud majandusteadlased väidavad, et erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades. Seega soovitavad Keynesi teooria pooldajad avaliku sektori sekkumist rahanduspoliitika kaudu, mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus. Teooriaid, mis moodustavad keinsliku majandusteooria selgroo, esitleti esmakordselt raamatus "The General Theory of Employment, Interest and Money" (tuntud ka lühema pealkirjaga "The General Theory" ehk "Üldteooria"), mis ilmus 1936. Keynesi ideede tõlgendused on vastakad ja mitmed koolkonnad pärast teist maailmasõda on ennast tema pärandi hoidjateks kuulutanud.

Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. Pärast 1970. aastatel toimunud stagflatsiooni kaotasid keinslikud ideed mõju. Globaalse majanduskriisi algus 2008. aastal on taas tekitanud huvi keinslike majandusmeetmete vastu, kuigi nende meetmete kriitika on tugev ja kriis kestab edasi.

Keskpank

Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Keskpangad mõjutavad hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Rahapoliitika ei pea mõjutama suhtelisi hindu ehk näiteks seda, kui palju muutub toidu hind. Kui toidu hind tõuseb, aga muud tarbekaubad odavnevad ning kokkuvõttes on keskmine hinnatõus väike, siis keskpangal ei tarvitse intresse suurendada.

Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Kompensatoorne fiskaalpoliitika (inglise compensatory fiscal policy) on poliitika, millel on kriisivastane ja täielikku tööhõivet tagav toime, hoolimata sellest, missugused on selle rakendamise muud tagajärjed.

Kullastandard

Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel.

Käibemaks

Käibemaks (lühend km, ingliskeelne lühend VAT value added tax) on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt.

Majanduspoliitika

Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.

Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:

1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;

2) majanduslik mõju võib-olla otsene.

Majanduspoliitika võib olla suunatud:

1) territooriumile;

2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele;

3) ressursside liigile;

4) infrastruktuurilistele funktsioonidele.

Majanduspoliitika jaguneb:

1) Korrapoliitika

2) Struktuuripoliitika

3) Protsessipoliitika

Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid.

Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada:

1) Otsustusinstitutsioonid

2) Mõjuinstitutsioonid

Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad:

kontrollil;

sõltumatusel;

koordineerimisel.

Makromajanduspoliitilised eesmärgid on laialdaselt aktsepteeritud kogu maailmas. Nendeks on:

1) elustandardi kasv;

2) täistööhõive tööealise elenikkonna hulgas;

3) stabiilsed hinnad;

4) madal inflatsioon.

Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt:

1) Kõrvalehoidev;

2) Apelleeriv;

3) Tasakaalustav;

4) Illustreeriv;

5) Stimuleeriv;

6) Otsustav;

7) Osalev;

8) Ettekirjutav;

9) Direktiivselt planeeriv.

Majanduspoliitika valdkonnad on:

struktuuripoliitika,

konkurentsipoliitika,

rahapoliitika ja

fiskaalpoliitika.

Maksud

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud.

Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse tähenduses on maks ükskõik missugune praegu kehtiv või tulevikus kehtestatav lõiv, maks, koormis ja tasu.Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms.

Paul Tammert

Paul Tammert (sündinud 1. jaanuaril 1956) on eesti poliitik, majandusteadlane ja fiskaalõiguse õppejõud.

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).Rahandused on ühendatud raha, riskide, aja kontseptsioone.

Rahandusega tegelevad mitmesuguseid institutsioonid, mille vaatepunktist on olulised erinevad rahanduse teemad.

Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele:

investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida;

finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida;

rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad, kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil.Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine.

Riigi rahanduse seisukohalt on olulised teemad:

riigieelarve koostamine ja sellega seoses maksude kehtestamine;

raha emissioon ja raharingluse korraldamine ning riigi raha vääringu stabiilsuse eest hoolitsemine.Rahanduses on oluline koht pankadel. Pangad tegelevad raha hoiustamise, laenude andmise ja investeerimisvõimaluste pakkumisega nii eraisikutele, ettevõtetele kui ka riigile.

Rahaturg

Rahaturg on institutsioon, kus müüakse (levitatakse) krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühiajaliselt (kuni üks aasta) välja antud laenuinstrumente.

Riigi rahandus

Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele.

Toll (asutus)

Toll on riigiamet, mille tavapärasteks ülesanneteks on riiki sisse veetavatelt kaupadelt riigimaksude kogumine, tollijärelevalve tegemine nii piiril kui sisemaal (reisijate ja kaupade kontroll, rikkumiste menetlemine) ja väliskaubanduseks vajalike tegevuslubade väljastamine.

Riikide tolliasutused on korraldatud väga erinevalt: mõnedes riikides on toll liidetud maksuametiga või piirivalvega, mõnedes riikides täidab tolli funktsioone osaliselt politsei vm korrakaitseamet.

Eestis täidab tolli ülesandeid Maksu- ja Tolliamet.

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%.Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks.

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Uuskeinsism

Uuskeinsism ka neokeinsism on koolkond majandusteaduse teooriad, mis on edasi arenenud John Maynard Keynesi ideedest (keinsism), kuuluvad osaliselt ka uusklassikaliste teooriate hulka, kuid mida ei peaks segi ajama postkeinsismiga, mis arendas keinsismi mudeleid edasi. Uuskeinsism sidus majandusteadust teiste sotsiaalteadustega ehk põhjendas mikroökonoomika baasil makroökonoomikat .

Uuskeinsism tekkis seoses 1970ndate majanduskriisi ajal tehtud kriitakaga keinsismile.

Algselt täiendas John Hicks keinsismi mudelit, kuidas poliitikaga saab kontrollida majandust, IS/LM mudeliga, mida kasutades on võimalik jälgida reaalse poliitika ja majanduse omavahelist sõltuvust ja leida tasakaalupunkti, arvesse võttes ka reaalset raha pakkumist ja SKPd.

Teine keinsismi põhimõte oli Phillipsi kõver, mis sidus omavahelisse sõltuvusse töötuse ja inflatsiooni. 1970ndatel leiti, et korraga võivad tõusta nii töötus kui suureneda inflatsioon.

Leiti, et vanad mudelid enam ei toimi ja otstarbekas oleks kombineerida omavahel biheiviorismi, mänguteooriaid ja monetarismi.

Muutused NSV Liidu lagunemise tagajärjel ja majanduse üldisel globaliseerumisel ei võimaldanud enam klassikalise majandusteooria mudeleid kasutada, kuna hinnad ei muutnud nii kiiresti ja otseselt nagu nõudluse ja pakkumise vahekord muutus. Majandusteadlane Paul Krugman ütles selle kohta, et "töötab väga hästi praktikas, aga teoorias töötab halvasti". Joseph Stiglitz leidis, et olukorras, kus ratsionaalse valiku teooria arvestab, et kõigil on olemas kogu informatsioon, ei vasta tegelikule olukorrale ja pigem on oluline on tegeleda riskide juhtimisega.

Robert Lucas kritiseeris uuskeinsiste leides, et ratsionaalne valik on esmajärgulisem, kui ükskõik milline fiskaalpoliitika või rahanduspoliitika. Uuskeinsistid aga väitsid, et ratsionaalne valik toimib vaid teatud tasakaalutingimusel täieliku tööhõive olukorras.

Ühetaoline tulumaks

Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu).

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.