Filoloogia

Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Filoloogia põhiharud on keeleteadus (lingvistika), kirjandusteadus ja folkloristika (rahvaluuleteadus). Uuritavate kultuuripiirkondade alusel eristuvad kulturoloogiaga piirnevad alldistsipliinid nagu klassikaline filoloogia (Antiik-Kreeka ja -Rooma), orientalistika (Lähis- ja Kaug-Ida), romanistika, germanistika, fennougristika jts. Üksikuid keeli ja rahvaid käsitlevad nt inglise filoloogia, vene filoloogia, eesti filoloogia jts.

Algselt mõisteti filoloogia all klassikalist filoloogiat. Teistesse kultuuripiirkondadesse laienes filoloogia alles pärast renessanssi. Alates põhiharude iseseisvumisest 18.-19. sajandil kasutatakse terminit "filoloogia" eelkõige nende ühisnimetajana või interdistsiplinaarsete uurimuste tähistamiseks.

Filoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse filoloogiks.

Filoloogia harud

Vaata ka

Välislingid

Anne Lill

Anne Lill (sünninimi Anne Laansoo; sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Ta oli Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna professor 1992–2012, alates 16. aprillist 2012 on emeriitprofessor.

Arheoloogia

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku.

Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda.

Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.

Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.

Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust.

Arne Merilai

Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.

Ta lõpetas aastal 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal. Ta töötas aasta Tartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Ülikooli aspirantuuris. 1990. aastal kaitses ta filosoofiadoktori (filoloogiakandidaadi) kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).

Merilai töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli ta J. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofias California Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadusliku sarja "Studia litteraria Estonica" peatoimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige.

Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada üle filoloogia, fenomenoloogia ja analüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitu pragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."

Eesti filoloogia

Eesti filoloogia on filoloogia haru, mis uurib eesti keelt, eesti kirjandust ja eesti rahvaluulet.

Eesti filoloogiat õpetatakse Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudis ning Tallinna Ülikoolis humanitaarteaduste instituudis.

Fennougristika

Fennougristika on keeleteaduse haru, mis tegeleb soome-ugri keelte uurimisega.

Germanistika

Germanistika ehk germaani filoloogia on germaani keeli, kirjandust ja kultuurilugu uuriv teadusala. Kitsamas mõttes on germanistika saksa keelt ja kirjandust uuriv teadusala.Germanistikale panid 19. sajandi alguses aluse teiste seas Rasmus Christian Rask, Franz Bopp, Karl Lachmann.

Humanitaarteadused

Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.

Eelkõige arvatakse humanitaarteaduste alla: ajalugu, teoloogia, filoloogia, kirjandusteadus, psühholoogia, semiootika, muusikateadus, teatriteadus ja kunstiteadus. Sageli peetakse humanitaarteadusteks ka mitmeid kitsamaid distsipliine nagu kultuuriantropoloogia, inimgeograafia, mütoloogia jms.

Traditsiooniliselt käsitletakse humanitaarteadusi vastandatuna reaalteadustele ehk loodusteadustele, samas ei saaks loodusteadused ilma humanitaarse osata olemas olla, sest kogu haridus (ka reaalteaduslik) põhineb keele ja kirja olemasolul.

Uuemal ajal on püütud humanitaarteadustest eristada sotsiaalteadusi, mis keskenduvad inimeksistentsi ühiskondlikule aspektile, samas on praktikas vahel raske tõmmata nende vahele ranget piiri.

Humanitaarteaduste hulka arvatakse mõnikord ka filosoofia, kuid filosoofia kuulumine teaduste hulka on vaieldav.

Humanitaarteadusi rõhutavat haridust nimetatakse humanitaarhariduseks.

Seoses andmeanalüüsi laienemise ja digitaalsete vahendite kasutuselevõtuga humanitaarias on hakatud rääkima ka digihumanitaariast (inglise digital humanities). Samas on vaieldav, kas seda saab pidada eraldi valdkonnaks.

John Maxwell Coetzee

John Maxwell Coetzee (sündinud 9. veebruaril 1940) on üks tähtsamaid Lõuna-Aafrika kirjanikke. Ta kirjutab inglise keeles.

2. oktoobril 2003 määrati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab kõrvalseisja üllatavat kaasahaaratust".

John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta oma teise eesnime ära) sündis Kaplinnas. Tema vanemate kodune keel oli vaatamata nende afrikandri (buuri) päritolule inglise keel ning ta omandas ingliskeelse koolihariduse. Afrikaani keele õppis ta lapsepõlves peamiselt sugulaste ja sõpradega suheldes.

Coetzee noorus möödus Kaplinnas ja Worcesteris. Ta õppis Kaplinna ülikoolis ning lõpetas selle matemaatika (bakalaureusekraad 1961) ja inglise filoloogia (bakalaureusekraad kiitusega 1960, magistrikraad 1963) alal.

1960. aastate alguses kolis ta Inglismaale, kus ta 1962–1965 töötas IBM-is programmeerijana. Tema tolleaegsed kogemused väljenduvad raamatus "Noorpõlv" (2002).

Seejärel asus ta USA-s Texase ülikoolis Austinis doktorandina kirjandust õppima. 1969 kaitses ta doktoritöö Samuel Becketti proosast. Kuni 1983. aastani õpetas ta New Yorgi osariigi ülikoolis Buffalos inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust. 1984 naasis ta Lõuna-Aafrikasse, saades Kaplinna ülikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks. Ta on õpetanud ka Harvardi ülikoolis ja Johns Hopkinsi ülikoolis (Baltimore'is).

2002 läks ta pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide'i, kus ta sai Adelaide'i ülikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks. Aastast 2002 on ta ka Chicago ülikooli Distinguished Service Professor. Aastal 2006 sai Coetzee Austraalia kodakondsuse.

Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest 1983 ja raamatu "Häbi" eest 1999. Soovides vältida avalikkuse tähelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu võtma.

Peale romaanide on ta avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas New York Review of Books) ja tõlkeid.

1974 avaldas ta oma esimese jutustuse "Dusklands". Selles tõmbas ta paralleele ameeriklaste vahel Vietnamis ja Lõuna-Aafrika afrikandrite vahel. Romaani "Südamaal" põhjal vändati prantsuse film "Tolm" (1985), mis sama aasta Veneetsia filmifestivalil võitis Hõbelõvi.

Tema teosed on alati selgelt seotud tema kodumaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad kõrgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Üksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest üldse. Tema loomingu üks põhimotiiv on apartheid.

Kaarina Rein

Kaarina Rein (kuni 1999 Kaarina Krull, sündinud 17. märtsil 1973 Tartus) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.Ta lõpetas 1991 Tartu 2. Keskkooli ja 1995 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialal. 2000. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi (M.A.) klassikalises filoloogias tööga "Dramatic Effects in Herodotus' Historical Narrative: Hdt. VII 44–57". 2011. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi religiooniantropoloogia alal tööga "Arstiteadus rootsiaegses Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis aastatel 1630–1656. Meditsiinilised disputatsioonid ja oratsioonid ning nende autorid".

Ta on end täiendanud Rootsis Uppsala Ülikoolis, Kreekas Ateena Ülikoolis ja Thessaloniki Ülikoolis, Saksamaal Göttingeni Ülikoolis ja Konstanzi Ülikoolis.

1995–1996 oli ta Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli õppeülesande täitja, 1997–1998 Tartu meditsiinikooli ladina keele õpetaja, 1998–1999 TÜ keelekeskuses õppeülesande täitja, 1999–2003 TÜ keelekeskuse ladina ja uuskreeka keele õpetaja, 2003–2014 TÜ keelekeskuse lektor, 2015–2016 TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži klassikalise filoloogia osakonna lektor, 2017. aastast TÜ raamatukogu teaduskeskuse teadur.

Tartu Ülikoolis on ta lugenud ladina keele kursusi arstiteaduskonna, usuteaduskonna ja filosoofiateaduskonna üliõpilastele, samuti vanakreeka ja uuskreeka keele, antiikkirjanduse ja meditsiiniajaloo kursusi.

Kaarina Rein on EYS Veljesto vilistlane.

Kaja Tael

Kaja Tael (sündinud 24. juulil 1960 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja filoloog.

1983. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia alal.

2001–2006 oli ta Eesti suursaadik Londonis. Aastast 2006 töötas ta Eesti Välisministeeriumis, sealhulgas asekantslerina Euroopa Liidu küsimustes. Septembrist 2012 oli ta Eesti suursaadik Saksamaal, 2016. aastast Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharudest, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga. Mõnikord kasutatakse ka mõistet keeleteadused, mille all mõeldakse kõiki keelt lingvistilisest küljest uurivaid teadusharusid (näiteks foneetika, semantika, jne). Lingvistika on palju enamat kui koolis õpetatavad keeled ja grammatika. Lingvistika uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid.

Keeleteadlane ehk lingvist on inimene, kes tegeleb keeleteadusega. Lingvistid tegelevad keelte sarnasuste ja erinevustega.

Loomulik keel – ühemõtteliselt inimeste keel, imik õpib ilma õpetamata, peaks tulema loomulikult.

Keele universaalid on üldkeeleteaduse uurimisobjektid. Absoluutne universaal on tavaliselt omadus, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel (nt väljendada oleviku ja mineviku vastandust, jaatuse ja eituse vastandust jne). Statistilise universaali puhul on omaduste esinemine tõenäosem kui nende puudumine.

Kirjandusteadus

Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.

Kirjandusteaduse allharudest võib tuua esile kirjandusteooria, mis käsitleb ilukirjanduse eripära, vorme ja funktsioneerimist, kirjandusajaloo, mis käsitleb maailmakirjanduse ja selle harude ajaloolist arengut, samuti üksikuid kirjanikke ja teoseid kirjanduse ajaloo perspektiivist, ning kirjanduskriitika, mis analüüsib kirjandust toimiva protsessina, spetsiifilisematest distsipliinidest poeetika ja stilistika.

Samuti on kirjandusteadusel kolm alldistsipliini (haru). Need on bibliograafia, historiograafia ja tekstoloogia.

Kirjandusteadus on tihedalt seotud esteetikaga.

Klassikaline filoloogia

Klassikaline filoloogia on kõiki Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuuri aspekte uuriv teadusharu. See hõlmab keelt (vanakreeka, ladina), kirjandust, ajalugu, kunsti jms.

Eestis tegeleb klassikalise filoloogia uurimise ja õpetamisega klassikalise filoloogia osakond, mis kuulub 1. jaanuarist 2015 Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži koosseisu. Varem kuulus see germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi koosseisu.

Kristi Viiding

Kristi Viiding (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur.

Ta lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe 1995. aastal eesti keele ja kirjanduse ning ladina keele ja Rooma kirjanduse alal (cum laude) ning kaitses 1997. aastal samas magistrikraadi klassikalise filoloogia alal. 2002. aastal kaitses ta TÜs doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga "Die Dichtung neulateinischer Propemptika an der Academia Gustaviana (Dorpatensis) in den Jahren 1632–1656". Viidingu peamine uurimisvaldkond on 16.-17. sajandi uusladina kirjandus Läänemere regioonis.

Ta töötas aastail 1996–2017 Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia õppejõuna, aastail 2012–2017 oli ta klassikalise filoloogia professor. Alates septembrist 2017 on ta Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Alates 2018. aastast on Kristi Viiding uuslatinistide maailmaorganisatsiooni International Association for Neo-Latin Studies (IANLS) peasekretär.Kristi Viiding on koostanud ja publitseerinud David Hilcheni korrespondentsi kataloogi (koos Thomas Hoffmanni, Hesi Siimets-Grossi ja Patryk Sapalaga) ning on Academia Gustaviana (1632–1656) ladinakeelse juhuluule tekstikorpuse koostaja.

Mart Meri

Mart Meri (sündinud 15. veebruaril 1959) on eesti filoloog ja poliitik.

Meri on lõpetanud 1977. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.

1996–2006 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja.

1999. aastal astus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja ta oli IX Riigikogu liige 1999–2003 ning oli X Riigikogu liige 2006. aastast. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. Mart Meri asus vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele alates 4. novembrist 2011 Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi surma tõttu asendusliikmena rahvasaadiku kohuseid täitma.1. septembrist 2007 kuni 2011. aastani oli ta Eesti Instituudi tegevjuht.

Mati Unt

Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa) – 22. august 2005 Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja.

Unt õppis 1951–1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala.

Ta töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Slaavi filoloogia

Slaavi filoloogia on teadusharu, mis uurib slaavi keeli ja kirjandust.

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega.

1. jaanuaril 2016 ühinesid filosoofiateaduskond, usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaks.

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond

Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond on Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži koosseisu kuuluv allüksus, kus õpetatakse klassikalist filoloogiat bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Kuni 2014. aasta lõpuni oli see germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi allüksus.

Osakond avati 1990. aastal, siis kandis see klassikalise ja romaani filoloogia kateedri nimetust, alates 2008. aastast on nimetuseks klassikalise filoloogia osakond. Klassikalise filoloogia korraline professor oli 1990. aastast kuni emeriteerumiseni 2012. aastal Anne Lill, 2012–2017 oli professoriks Kristi Viiding. Osakonna õppejõudude ja teadustöötajate hulka kuuluvad Maria-Kristiina Lotman, Kadri Novikov, Ivo Volt, Kaidi Kriisa ja Neeme Näripä.

Osakond on olnud üks konverentsisarja Colloquium Balticum korraldajaid.

Osakond tegutseb Tartus, Lossi tänav 3.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.