Esmaspäev

Esmaspäev on nädala esimene päev Eestis ja paljudes teistes riikides. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on esmaspäev nädala teine päev. Rahvusvahelise standardi ISO 8601 järgi on esmaspäev nädala esimene päev.

Astroloogias on esmaspäev Kuu päev.

Paljudes keeltes, sh germaani keeltes ja India keeltes, on päev saanud nime Kuu või Kuujumala järgi, nt monday inglise keeles, Montag saksa keeles, måndag rootsi ja uusnorra keeles.

Lääne kultuuris on esmaspäev töö- ja koolinädala algus ehk esimene päev pärast nädalavahetust, kui täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib nädalapäevast; ajalehtede kohta vaata Esmaspäev (ajaleht, 1922) ja Esmaspäev (ajaleht, 1989)

Vaata ka

  • Sinine esmaspäev

Välislingid

esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev
28. august

28. august on Gregoriuse kalendri 240. (liigaastal 241.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. august (1901–2099).

5. juuni

5. juuni on Gregoriuse kalendri 156. (liigaastal 157.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. mai (1901–2099).

Dušanbe

Dušanbe (tadžiki keeles Душанбе, pärsia keeles دوشنبه, 'esmaspäev') on Tadžikistani pealinn.

Linn tekkis kohta, kus varem oli asunud populaarse esmaspäevase turupaigaga küla.

Kuni Tadžiki NSV moodustamiseni 1929. aastal oli linn vene keele vahendusel tuntud nimega Djušambe (vene keeles Дюшамбе). Seejärel hakkas linn Jossif Stalini järgi kandma nime Stalinobod (vene keele vahendusel kirjutati enamasti aga Stalinabad; tadžiki ladina tähestikus kuni 1940 Stalinoвod; alates 1940 tadžiki kirillitsas Сталинобод; vene keeles Сталинабад). Dušanbe nime sai linn tagasi 1961. aastal.

Dušanbe jaguneb 4 rajooniks (Ноҳияи): Šahh Mansuri (Шоҳмансур), Firdausi (Фирдавсӣ), Ismoili Somoni (Исмоили Сомонӣ) ja Sīnā (Сино) rajooniks.

2015. aasta andmetel oli Dušanbe elanikest tadžikke 89,5%, usbekke 6,7%, venelasi 2,6% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%.

Esmaspäev (ajaleht, 1922)

Esmaspäev (täispealkirjaga Esmaspäev : nädalalõpu leht) oli ajaleht, mis ilmus 1922–1944 Tallinnas. Tegemist oli ühe Eesti esimese kõmulehega.

1922–1925 andis ajalehte välja Aleksander Veiler ja seejärel kirjastuse-ühisus Vaba Maa. Kaastöötajaks oli Gori, kelle karikatuurid ajalehe esikaanel Sinise Esmaspäeva ning Gori nädalakroonika nimede all ilmusid.

Ajaleht ilmus üks kord nädalas. Ajaleht ilmus ajalehe Vaba Maa asemel esmaspäeviti.

Esmaspäev (ajaleht, 1989)

Esmaspäev oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1989–1996 Tallinnas. Seda andis välja AS Esmaspäev. Ajaleht ilmus üks kord nädalas. Ajalehe esimesed 11 numbrit kandsid täiendpealkirja Eesti Kultuurifondi Infoleht.

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega. Informatsiooniteooriasse kuuluvad näiteks informatsiooni entroopia, kommunikatsioonisüsteemid, krüptograafia, andmete pakkimine, veakorrektsioon jne. Informatsiooniteooria valdkonda ei kuulu raamatukogundus ja infotehnoloogia.

Kaasaegsele informatsiooniteooriale pani aluse Claude Shannon oma 1948. aastal avaldatud artiklis "A Mathematical Theory of Communications". Tema järgi on informatsiooniks ainult need sõnumid, mille esinemist ei saa vastuvõtja ette ennustada. Teates leiduva info hulk on võrdne bittide minimaalse hulgaga, mida läheb vaja teate kõikvõimalike väärtuste kodeerimiseks eeldades, et kõik teated on võrdse tõenäosusega. Näiteks andmebaasis läheb nädalapäevade tähistamiseks vaja kolme bitti:

000 = esmaspäev
001 = teisipäev
010 = kolmapäev
011 = neljapäev
100 = reede
101 = laupäev
110 = pühapäev
111 = seda ei kasutata

Kui seda kõike esitada tavaliste tähejadade abil, siis on nende säilitamiseks vaja rohkem ruumi, kuid rohkem infot need ei sisaldaks.

Formaalselt mõõdetakse teates sisalduva info hulka selle entroopiaga . Üldjuhul sõnumi entroopia (bittides)

,

kus n on sõnumi võimalike väärtuste arv. Seejuures eeldatakse kõikide väärtuste puhul nende esinemise võrdset tõenäosust.

Kolmapäev

Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on kolmapäev nädala neljas päev ja ühtlasi nädala keskmine päev (vene: среда, saksa: Mittwoch, soome: keskiviikko). Vana-Roomas oli see nädalapäev pühendatud jumal Mercuriusele (ja tema planeedile Merkuurile; ladina keeles: dies mercurii), sellest on pärit ka tänapäeva kolmapäeva nimetus romaani keeltes (prantsuse: mercredi, itaalia: mercoledì, hispaania: miércoles). Põhja-Euroopas vastas Mercuriusele Odin, sellest nimest lähtub ka kolmapäeva nimetus mitmes germaani keeles (inglise: wednesday, hollandi: woensdag, norra, taani ja rootsi: onsdag). Eesti, liivi, läti ja leedu keeles nimetatakse seda päeva nädala kolmandaks päevaks (liivi: kuolmõndpǟva, läti: trešdiena, leedu: trečiadienis).

Astroloogias nimetatakse kolmapäeva planeet Merkuuri päevaks.

Laupäev

Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Eestikeelne kirjapilt on tulnud skandinaavia keeltest (vanaislandi laugardagr, vanarootsi lögherdagher, rootsi lördag, kus "laug" on pesemisvesi" (vrd. inglise "laundry") ja tähendab seega pesupäeva, ehk traditsioonilist päeva, kui pesupesemine ette võeti.Astroloogias on laupäev planeet Saturni päev.

Judaismis on see päev püha (tegelikult juba alates reedesest päikeseloojangust, sest juudi kalendri järgi algab ja lõpeb ööpäev päikeseloojanguga) nii nagu kristluses pühapäev ja islamis reede.

Neljapäev

Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede. Eestis on neljapäev nädala neljas päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on neljapäev nädala viies päev.

Astroloogias on neljapäev planeet Jupiteri päev.

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Pühapäev

Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev. Eestis on pühapäev nädala seitsmes ja viimane päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on pühapäev nädala esimene päev.

Astroloogias on pühapäev Päikese päev.

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev. Eestis on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja kirikunädalas on reede nädala kuues päev.

Astroloogias on reede planeet Veenuse päev.

Reede on eestikeelse nimetuse saanud skandinaavia mütoloogiast pärit jumalanna Freya järgi. Otselaen tuleb nähtavasti skandinaavia ühiskeelest, kus sõnakuju oli arvatavasti fredag (nagu ka praeguses norra bokmål'is). Vanapõhja keeles oli selle päeva nimetus tõenäoliselt Freyadag.

Kristluses peetakse reedet nädalapäevaks, mil Jeesus Kristus risti löödi. Õigeusklikel ja katoliiklastel on tavaks selle mälestuseks reedeti paastuda.

Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks.

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

1920. aasta põhiseaduse jõustumiseni 21. detsembril ja riigivanema ameti loomiseni juhtis valitsuse tööd peaminister. 1920. aasta põhiseadus kaotas ära peaministri ametinimetuse ning valitsust juhtis sellest peale riigivanem.

Teisipäev

Teisipäev on nädala teine päev Eestis. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on teisipäev nädala kolmas päev.

Astroloogias on teisipäev planeet Marsi päev.

Tšempionide eine

"Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!" (inglise "Breakfast of Champions, or Goodbye Blue Monday") on Kurt Vonneguti 1973. aastal ilmunud romaan.

Eesti keelde on romaani tõlkinud Valda Raud ning see on ilmunud 1978. aastal kirjastuse Eesti Raamat ning 2003. ja 2010. aastal kirjastuse Tänapäev väljaandena.

1999. aastal valmis romaani alusel ka samanimeline film, mille peaosades mängivad Bruce Willis, Albert Finney, Nick Nolte ja Omar Epps.

Vaba Maa

Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.

Ajaleht ei ilmunud esmaspäeviti, mil ilmus Esmaspäev. Vaba Maa viimane peatoimetaja oli Eduard Laaman. Aastatel 1918–1932 oli see Eesti Tööerakonna ja 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.