Entsüklopeedia

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (erialaentsüklopeedia).

Sõna tuleb kreeka väljendist "enkyklios paideia" (sõna-sõnalt 'ringis harjutamine', tõlkevastena on kasutatud sõna "haridusring"). Tänapäeval levinud tähendus 'tähestiku järjekorras teabeallikas' pärineb aastast 1644, tihti viidatakse prantsuskeelsele teosele "Encylopédie ou Dictionnaire raisonné des Sciences, des Artes, et des Métiers" (17511765).

Entsüklopeediad võivad olla üldised, sisaldades paljude eri valdkondade teemasid (näiteks "Encyclopædia Britannica"), või spetsialiseerunud, koosnedes ühe ala mõistekirjeldustest (näiteks meditsiini, filosoofia, õiguse jne entsüklopeedia). Samuti on olemas entsüklopeediaid, kus on kirjutatud paljudest teemadest, aga käsitledes mõisteid ühest kindlast vaatepunktist (kultuuriline, rahvuslik, riiklik, ideoloogiline jne; näiteks "Suur nõukogude entsüklopeedia").

Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Denis Diderot' toimetatud entsüklopeedia kohta vaata artiklit Entsüklopeedia (Diderot).

Entsüklopeediad ja Eesti

Eesti alal hakati saksa kultuuriruumi kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.

Oluline muutus toimus Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor, professor Johann Karl Simon Morgenstern, hakkas süstemaatiliselt tellima mitmesuguseid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid.

Esimest eestikeelset üldentsüklopeediat kavatseti välja anda 19. sajandi lõpul[1]. Aastal 1891 tahtis Jaan Nebocat välja anda "Üleüldise Teadustesõnaraamatu", mille käsikiri oli väidetavalt valmis, ent trükki see ei jõudnud[1].

Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900
Karl August Hermanni väljaantud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" tiitelleht

Esimene eestikeelne entsüklopeedia oli Karl August Hermanni koostatud "Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon" (1900–1906)[1]. Sellest jõudis vihikutena ilmuda esimene köide (A-täht, 1900–1904) ning osa teisest köitest (B-täht, 1906)[1].

Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus Jakob Martin Muide eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"[1]. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani definitsioon. Sõnaraamat jäi lõpetamata[1].

Esimese iseseisvuse ajal

Aastal 1931 avaldas kirjastus Elu 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat"[1]. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani aktsidentsid[1].

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne lõpuleviidud üldentsüklopeedia[1]. See ilmus aastatel 19321937 8 köites[1]. Täiendusköitest jõuti 1940. aastal avaldada 4 vihku[1].

Aastatel 1937–1939 andis kirjastus Loodus välja üheköitelise "Väikese entsüklopeedia" ja selle 3 lisatrükki[1]. Ühtekokku oli seal u 30 000 märksõna[1].

Aastal 1937 hakkas Noor-Eesti Kirjastus Tartus välja andma üheköitelist ja kavandatult kümnevihikulist "Eesti Rahvaleksikoni"[1]. Aastal 1940 leksikoni väljaandmine katkes, jõuti välja anda kaheksa vihikut kuni märksõnani manustama[1].

Eesti NSV ja väliseesti entsüklopeediad

Välis-Eestis avaldati "Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist" 2 vihku (1957 ja 1959).

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" on aastatel 19681976 ilmunud 8-köiteline eestikeelne üldentsüklopeedia.

ENEKE on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.

Pärast iseseisvuse taastamist

Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus "Eesti entsüklopeedia" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus 2007. aastal.

2002. aastal tehti Vikipeedia projekti osana algust eestikeelse Vikipeediaga. Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

2008. aastal hakkas kirjastus TEA välja andma 22-köitelist TEA entsüklopeediat.

Veebientsüklopeediad

Pärast 2001. aastal alustatud Vikipeediat, mis on paljukeelne kõigile redigeerimiseks avatud universaalentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et redigeerimisõigus on enamikus neist piiratud – selleks tuleb tõendada enda asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud spetsialist antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoritel tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad tihti piiratuma temaatikaga.

Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:

  • Citizendium – universaalentsüklopeedia, kuid asjatundjate kirjutatud ja retsenseeritavate artiklitega;
  • Kathpedia – katoliiklik veebientsüklopeedia;
  • Filosoofia veebientsüklopeedia – filosoofiateemaline veebientsüklopeedia;
  • Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia – eelmisest professionaalsem filosoofiale pühendatud veebientsüklopeedia;
  • Scholarpedia – ekspertide kirjutatav neuroteaduste ja astrofüüsika teemaline veebientsüklopeedia.
  • Encarta – Microsofti entsüklopeedia, mida algselt müüdi CD-plaadil; veebiversioon suleti 2009.

Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatute kujul trükitud entsüklopeediad teinud oma veebiversioonid – näiteks Encyclopædia Britannica, Catholic Encyclopedia ja TEA entsüklopeedia.

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 50.

Kirjandust

  • Eessõna 1932–1937 väljaantud Eesti Entsüklopeediale. (terviktekst)

Välislingid

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.

Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitekti töö sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõudeist kui ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest.

Catalogue of Life

"Catalogue of Life" ehk CoL on Species 2000 ja ITIS-e käivitatud projekt, mis loodi 2001 aasta juunis. CoL-i eesmärk on koostada kõikide maailma elusorganismide kataloog. Igal aastal antakse kataloogina välja üks fikseeritud versioon.CoL-i lisatakse, töödeldakse ja kogutakse ning saab otsida liikide taksonoomilist informatsiooni.

"Catalogue of Life" on Global Biodiversity Information facility (GBIF) ja Elu entsüklopeedia (EOL) taksonoomiline andmebaas.

Laiem kasutajaskond saab taksonoomilist andmebaasi kasutada järgmisi elektroonilisi andmesideliine pidi:

täiendatakse regulaarselt: Veebipõhine kataloog

üks fikseeritud versioon: Annual Checklist.

Eesti Entsüklopeedia

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.

Esimene "Eesti Entsüklopeedia" ilmus kaheksas köites Tartus kirjastusühisuse Loodus väljaantuna. Selle peatoimetaja oli Richard Kleis. "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmise otsus võeti kirjastusühisuse Loodus juhatuse (Paul Kogerman, Hans Männik, Johannes Voldemar Veski) poolt vastu 7. augustil 1930. Esimene "Eesti Entsüklopeedia" sisaldab 75 754 artiklit ja selle väljaandmisega tegeles eri aegadel kokku 417 kaastöölist. Kaarte ja tahvleid oli 509, neist värvilisi 77. Teatmeteose tellijaid registreerus 6888, kuid kogu teose ostis välja 5205 tellijat.

Esimene "Eesti Entsüklopeedia. Täiendusköide" otsustati välja anda aastatel 1937–1939, kui selgus, et täiendused ei mahu VIII köitesse, nagu algul oli planeeritud. Täiendusköitesse oli kavandatud 8 vihku. 1938. aasta algul ilmus ka lisaköite esimene vihk. Välja jõuti anda lisaköite 4 vihku kuni sõnani Kongolo. Nõukogude okupatsioonivõimud peatasid väljaandmise.

Aastal 1936 võttis kirjastusühisus Loodus juhatus vastu otsuse anda välja "Väike entsüklopeedia" kahes köites mahuga 30 000 artiklit, mille esimene vihk ilmus detsembris 1937.

Kogu "Eesti Entsüklopeedia" trükiti Carl (Karl) Gottlieb Mattiesenile kuulunud o/ü K. Mattieseni trükikojas. Entsüklopeedia trükkimiseks sisseveetav paber (16 250 kg neto) vabastati Vabariigi Valitsuse otsusega sisseveotollimaksust.

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ning aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus. Kirjastus andis välja eesti rahvusentsüklopeediat "Eesti entsüklopeedia".

Eesti Entsüklopeediakirjastuse eelkäija oli Eesti Riikliku Kirjastuse juurde 1963. aastal moodustatud "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" (ENE) peatoimetus. 1965. aastal läks ENE peatoimetus üle kirjastuse Valgus koosseisu. Ning 18. jaanuaril 1991 moodustati ENE peatoimetuse õigusjärglasena Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts.

Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2006. aastal 16,3 miljonit krooni ning 2007. aastal 25,4 miljonit krooni, 2006. aastal oldi kahjumis 2,89 miljoni krooniga ning 2007. aastal kasumis 2,12 miljoni krooniga.Ettevõtte suuraktsionärid olid 2009. aasta jaanuari alguse seisuga Hardo Aasmäe (osalus 25,6%), Jüri Ott (osalus 20,4%) ning Ülo Kaevats (osalus 12,0%).2. juunil 2011 kuulutas Harju maakohus välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i pankroti. Pankrotimenetlus aga takerdus, sest kirjastuse viimase kontori omanik Ülemiste City konfiskeeris 9000-eurose üürivõla katteks firma kontoris olnud vara ja müüs maha. Pankrotihaldur Tiina Mitt hindas selle väärtuseks üle 4,3 miljoni euro. Mahamüüdud dokumentide, autorilepingute ja toimetamisel olnud raamatute asukoht on teadmata. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, algatati kriminaaluurimine.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1990 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5. köitest 1990. aastal pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia" (lühend EE). Kogu entsüklopeedia ilmus aastatel 1985–2007.

Entsüklopeediat andis esialgu välja kirjastus Valgus ja alates 1991. aastast Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Entsüklopeedia oli kavandatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" ajakohastatud ja täiendatud uusväljaandeks.

Entsüklopeedia esimese köite trükiarv oli erakordselt suur – 220 000 eksemplari.

Eesti maaelu entsüklopeedia

"Eesti maaelu entsüklopeedia" (lühend: EME) on kaheköiteline maaeluteemaline entsüklopeediline teatmeteos, mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. EME kahes köites on kokku u 7000 märksõnaartiklit.

Eesti nõukogude entsüklopeedia

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.

Teine entsüklopeedia ilmus algul pealkirja "Eesti nõukogude entsüklopeedia" all ning alates 1990. aastast (5. köitest) ilmus edasi pealkirja "Eesti entsüklopeedia" all.

Eesti spordi biograafiline leksikon

"Eesti spordi biograafiline leksikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid.

Raamat valmis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös ning Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel. 2011. aastal ilmunud leksikon on kolmas taoline väljaanne, eelmised ilmusid 1937. ja 2001. aastal.

Leksikoni trükiväljaandes on ligi 6000 artiklit, neist 4300 juures on ka foto.

Leksikoni materjalid on tehtud kättesaadavaks internetis nii Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ülalpeetava pidevalt uuendatava veebiversiooni kui ka MTÜ Entsüklopeedia ülalpeetava raamatuversiooni kaudu "Eesti entsüklopeedia" veebilehel.

Kultuurimaja

Kultuurimaja (mõnikord ka: kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.

Kultuurimajaga samasuguse otstarbega on rahvamaja, mille tegevusulatus on aga kultuurimaja omast väiksem.

Ajalooliselt, harvem ka tänapäeval, oli sarnase otstarbega seltsimaja, kus tegutses mõni selts.

Loodus (kirjastus)

Kirjastusühing Loodus oli Tartus aastail 1920–1940 tegutsenud kirjastus.

Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal zooloog Johannes Piiper, füsioloog Aleksander Audova, keelemees Johannes Voldemar Veski, August Reeben, Jaan Rumma ning kirjastaja Hans Männik.

1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja Loodus. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus omanimelist kriminaalromaanide sarja, 1927–1931 ilmus ""Looduse" universaal-biblioteek" (180 numbrit), 1929–1940 ""Looduse" kroonine romaan" (139 raamatut), maailmakirjandust koondasid sarjad ""Looduse" kuldraamat" ja "Nobeli laureaadid" (1935–1939, 50 köidet), maadeuurijate lugusid sari "Mehed, maad ja mered", lasteraamatud ilmusid sarjades ""Looduse" lasteraamat" ja "Rõõmus raamat" jm.

Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise "Eesti Entsüklopeedia" kirjastamisega 1932–1937 (peatoimetaja Richard Kleis). Loodus kirjastas rea muidki silmapaistvaid teatmeteoseid: "Eesti biograafiline leksikon" (1926–1929, täiendusköide 1940), Eduard Laamani "Eesti iseseisvuse sünd I–VI" (1936–1937), Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940), sari "Maailma maad ja rahvad I–V" (1930–1932) jm. 1940. aastal andis kirjastus välja Gustav Doré illustratsioonidega "Suure Piibli".

1941. aastal natsionaliseeris kirjastuse nõukogude võim. Tol aastal riigistati Eestis kokku 99 kirjastust.

Maailma ravimtaimede entsüklopeedia

"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt avaldatud ravimtaimede entsüklopeedia, millesse autor Tartu Ülikooli farmakognoosia õppejõud Ain Raal on kogunud valiku ravimtaimedest.

"Maailma ravimtaimede entsüklopeedias" on kokku ligi 712 taimeartiklit, milles on kirjeldatud 740 taime.Ravimtaimede entsüklopeedia on järjestatud ladinakeelsete taimenimetuste järgi (sisukord on eestikeelsete nimetuste järgi), igas artiklis käsitletud põhitaime nimetus aga on eesti, ladina, inglise ja vene keeles.

Iga ravimtaime artikkel sisaldab taime lühikest botaanilist iseloomustust, andmeid leviku, kultiveeritavuse ja keemilise koostise kohta. Ravimtaimest valmistatud ja kasutatava droogi kirjeldust, kas juured, juurikad, mugulad, ürdid, lehed, õied, õisikud, viljad, koored vm ja ravimtaime farmakoloogilisi toimeid valdavalt inimorganismile ja näidustusi nii teadusliku meditsiini kui ka rahvameditsiini seisukohast, vastunäidustusi ja ohtlikkust ning muid kasutusviise (nt toidutaimena, vürtsina, kosmeetikatööstuses jm).Entsüklopeedia toimetaja on Eesti Looduse endine toimetaja, bioloog Ann Marvet, keeletoimetaja Anneliis Lember ning nimede toimetajad Aili Saks ja Eha Voog, konsultandid Toomas Kukk ja Urmas Laansoo.

Entsüklopeedias on kasutatud illustratsioone ka raamatutest "Flora von Deutschland Österreich und der Schweiz" (1885) ja "Köhler's Medizinal-Pflanzen" (1887) jm.

Nordisk familjebok

"Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926. Hiljem on ilmunud veel kaks trükki.

"Nordisk familjebok" sisaldab umbes 182 000 märksõna ning seda peetakse Rootsi kõige põhjalikumaks trükis ilmunud entsüklopeediaks.

Entsüklopeedia on täies mahus digiteeritud ja veebis vabalt kättesaadav.

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Kleis õppis aastatel 1907–1915 Tallinnas Nikolai I Gümnaasiumis (hilisem Tallinna I Keskkool), lõpetades selle kuldaurahaga. Tema koolivennaks oli Peeter Tarvel, kes sai tema heaks sõbraks ning nende tihedad kontaktid jätkusid kuni 1940. aastateni. Sarnaselt Tarveliga läks Kleis Peterburi Ülikooli, kus õppis ajalugu ja vanu keeli, kuid 1916. aastal pidi ta minema sõjaväkke ning stuudium katkes. Hiljem osales ta Vabadussõjas, alles seejärel sai taas ülikooli minna. 1925. aastal lõpetas Kleis Tartu Ülikooli ajaloolasena ja läks tööle Hugo Treffneri Gümnaasiumisse Tartus. Ta oli seal ajaloo, kodanikuõpetuse ja ladina keele õpetaja, pälvides suure tunnustuse. Alates 1930. aastast oli ta ka Treffneri kooli inspektor. 1934. aastal kaitses Kleis ajaloomagistri kraadi ("Neeva lahing 1240. a. kaasaegse sündmustikuga Liivimaal seoses käsitelduna"). Selleks ajaks oli ta juba üle-eestiliselt tunnustatud teadlane, kes oli aidanud koostada esimest "Eesti bibliograafilist leksikoni" (EBL), toimetanud mahuka koguteose "Tartu" ning asunud esimese "Eesti Entsüklopeedia" (EE, 8 köidet 1932–1937) peatoimetaja kohale. Ta tegeles mitmesuguste keeleteadust puudutavate küsimustega, ent huvitus ka antiikajaloost. 1938. aastal sai Richard Kleis riigi 8. klassiloterii peavõidu 15 000 krooni.

1940. aasta juunipöörde ja Saksa okupatsiooni ajal töötas Kleis kooliõpetajana edasi, kuid 1944. aastal, mil ajaloolastest valitses suur puudus (paljud neist olid kas põgenenud läände, sõja ajal hukkunud või võimude silmis ideoloogiliselt soovimatud), võeti ta tööle Tartu Ülikooli ning määrati õige pea Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktoriks. Lisaks sellele töötas ta aastatel 1944–1947 Teadusliku Kirjastuse peatoimetajana. 1950. aastal algas aga äge "kodanlike natsionalistide" vastane kampaania ning ka Eesti ajal liialt silma paistnud Kleis kaotas oma ametikohad. Ta oli sunnitud hakkama Tartu raamatukaupluse nr 43 ehk Teadus töötajaks, tõustes peagi selle juhatajaks. Selles ametis olles viis ta poe teaduslikult väga kõrgele tasemele. 1954. aastal õnnestus Kleisil saada uuesti tööle Tartu Ülikooli, kus õpetas kuni pensionile minekuni 1978. aastal ladina keelt ja antiikkirjandust. Lisaks tegeles Kleis olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni" ja tõlkis eesti keelde Läti Henriku kroonika.

Robert Nerman

Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Selle artiklite autoreiks on toimetaja valitud asjatundjad, artiklid on retsenseeritud ning nende täiendamine kuulub autorite kohuste hulka.

Entsüklopeedia asutati 1995. aastal ja selle loojaks oli Edward N. Zalta.

Suur maailma atlas

"Suur maailma atlas" on Eesti Entsüklopeediakirjastuses 2005. aastal ilmunud atlas, mis on "Eesti entsüklopeedia" kaardiköide. Ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse ja Läti kartograafiafirma Jāņa sēta ühistööna (ISBN 9985701917). Sisaldab üle 280 kaardi maailma ja Eesti kohta. Nimeregistris on 60 000 tuntumat maailma kohanime.

"Suure maailma atlase" peatoimetaja oli Hardo Aasmäe. Kaartide valiku tegi Lev Vassiljev. Eesti regionaalsed kaardid koostasid ja kujundasid Regio kartograafid, ülejäänud kaardid kaardikirjastus Jana Sēta.Atlase koostamiseks kulus neli aastat ja ligi kümme miljonit Eesti krooni.

TEA entsüklopeedia

TEA entsüklopeedia on üldentsüklopeedia, mida andis välja TEA Kirjastus alates 2008. aastast. Ilmus 12 põhiköidet (a–Liibüa).

Entsüklopeediasse plaaniti umbes 60 000 märksõna, lisaks trükis ilmuvale 22 põhiköitele ja 2 lisaköitele kavatseti kogu entsüklopeediale luua juurdepääs ka veebis (TEA e-Entsüklopeedia) ning anda välja DVD-versioon. Esimest köidet esitleti 10. septembril 2008 ja see oli tellijatele saadaval alates 11. septembrist 2008. 10. septembril avanes ka entsüklopeedia täisversioon veebis. 12. septembril avanes vabavaraversioon, milles artiklid on nähtaval osaliselt (märksõnad koos laiendatud määratlusega). Entsüklopeedia trükiarv oli 8500. 2010. aasta lõpuks oli TEA entsüklopeedial 8272 tellijat.Paberentsüklopeedias kavatseti lisaks 60 000 märksõnale avaldada 150 000 illustratsiooni ning üle 1000 kaardi.Algselt kavandati entsüklopeedia 22-köitelisena ja oleks pidanud ilmuma aastatel 2008–2013, kuid hiljem suurendati mahtu 24 köiteni ja pikendati ilmumisaega 2014. aastani. Septembris 2011 teatati, et viimane köide ilmub 2016. aastal. 20. jaanuaril 2016 teatas TEA kirjastuse juht Silva Tomingas, et entsüklopeedia väljaandmine raamatuna ei ole ilma kirjastusevälise abita enam mõeldav, kuid kirjastuse eduka saneerimise korral on võimalik e-Entsüklopeedia lõpule viia. Ta tegi kõigile entsüklopeedia tellijatele ettepaneku minna üle veebientsüklopeediale. TEA Kirjastuse entsüklopeediaprojekti kogumaksumus oli umbes 100 miljonit krooni ning rentaabluseks plaaniti 10%. Kirjastus omandas õiguse kasutada Encyclopædia Britannica andmebaase ning koostööd tehti ka Brockhausi, WSOY ja Everest'iga.

Väljaande akadeemilisse kolleegiumisse kuulusid Jüri Engelbrecht, Ene Ergma, Peeter Tulviste, Signe Kivi ja Rein Veidemann. Kolleegiumi esimeheks valiti 21. veebruaril 2008 Peeter Tulviste.TEA entsüklopeedia 1. köite vastutav toimetaja oli Linda Pool, 2. ja 3. köite peatoimetaja oli Raul Kilgas, 4. ja 5. köite peatoimetaja Toomas Tamla, 6. köite peatoimetaja Toomas Schvak. Alates 20. maist 2011 oli peatoimetaja Ahti Tomingas.2016. aasta märtsis teatas Eesti Rahvusringhääling, et "TEA entsüklopeedia" on viinud kirjastuse pankroti äärele. Peatoimetaja Silva Tomingase sõnul said kirjastusele saatuslikuks siiski "majanduskriis, interneti pealetulek, eurole üleminek ning raamatute käibemaksu tõstmine". Kirjastus lootis vältida pankrotti saneerimise abil, lõpetades paberentsüklopeedia kirjastamise ja pakkudes tellijaile selle asemel veebiväljaannet (mille aastatasu oli sel ajal 49 eurot). 2015. aastal ilmunud viimast, 12. köidet (algselt planeeritud 22 köitest) müüdi 7300 eksemplari, millega see oli Eesti Kirjastuse Liidu 2015. aasta edetabelis müüginumbritelt 3. kohal.

Tallinna entsüklopeedia

"Tallinna entsüklopeedia" on 2004. aastal ilmunud kaheköiteline entsüklopeedia, mis kirjeldab Tallinna linna.

Entsüklopeedia toimetas Jaan Tamm, kirjastas Eesti Entsüklopeediakirjastus. Algataja, kontseptsiooni ja märksõnastiku koostaja ning põhiautor oli ajaloolane Robert Nerman, kes kogus pooled ja kirjutas viiendiku artiklitest. Märksõnastiku korrastas Leino Pahtma.Raamatu märksõnastik hõlmab paljusid valdkondi Tallinna piirkonna geoloogilisest kujunemisest ja tänapäevaste sündmusteni, lähemalt on käsitletud linna kujunemislugu, arhitektuuri, kunsti- ja kultuurilugu. Kokku on märksõnu üle 2300, illustratsioone 1400. Teise köite lõpus on aine- ja isikuregister. Töö "Tallinna entsüklopeediaga" algas 1996. aastal, esimest köidet esitleti Tallinna raekojas 8. detsembril 2004.

Teatmeteose väljaandmist toetas Tallinna linnavalitsus 500 000 krooniga. 2007. aastal leidis linnapea Edgar Savisaar, et 2011. aastaks, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, võiks tõlkida "Tallinna entsüklopeedia" põhilistesse Euroopa keeltesse ning luua ka veebiversiooni."Tallinna entsüklopeedia" eelkäija oli 1980. aasta Moskva olümpiamängude eel ilmunud 500 artikliga lühientsüklopeedia.

Vikipeedia

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

2018. aasta lõpu seisuga oli Vikipeedial 303 keeleversiooni ja artiklite koguarv läheneb 50 miljonile. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 5,9 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, rootsi, saksa ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on veidi üle 201 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikajalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest, samas kui entsüklopeedia vabatahtlikke kaastöölisi oli maailmas ligi 80 000.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.