Enn Nurmiste

Enn Nurmiste (kuni 1926 Nikolai Neuhaus, kuni 1935 Nikolai Nurmiste; 1. juuli (vkj)/13. juuli 1894 Tallinn3. märts 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja haridustegelane. Eesti tehnilise kutsehariduse rajaja, kes töötas välja uue tehnilise keskastme kutsekooli tüübi – tehnikumi.

Elulugu ja tegevus

Ta õppis Pihkva Sternstrahli eraalgkoolis aastatel 1901–1904 ja Pihkva Poeglaste Gümnaasiumis 1904–1912, aastatel 1912–1918 õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat.

Töötas Tallinna Lenderi Gümnaasiumis ja Kunsttööstuskoolis õpetajana aastatel 1917–1919. Osales 1919. aastal Eesti Vabadussõjas, Tallinna Kaitsepataljoni kooliõpetajate roodus, kus sai mürsuplahvatusest põrutada.

Ta oli Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor aastatel 1919–1929. Pedagoogina tegutsedes märkas Enn Nurmiste meie tehnilise kutsehariduse puudujääke. Võrdlusvõimaluse sai ta Põhjamaade tehnikakoole külastades. 1928. a võttis Riigikogu Enn Nurmiste initsiatiivil vastu Tallinna Tehnikumi seaduse. Temast sai Tallinna Tehnikumi rajaja ning direktor aastail 1929–1940. Tallinna Tehnikumis kärbiti üldaineid ja suurendati erialatunde, kool hakkas andma erialaoskusi. Silmaringi laiendamiseks tuli juurde kultuurilugu. Tehnikumiõpilased konstrueerisid kaks aastat enne Riigi Ringhäälingu asutamist esimese raadiovastuvõtja Eestis.

Kahel korral juhatas Nurmiste väljasõite Soome. 1921. a üüris ta Helsingisse sõiduks terve laeva ja võttis lisaks oma kooli abiturientidele kaasa mitme Tallinna gümnaasiumi lõpuklasside õpilasi, kokku üle 300 ning kümmekond õpetajat. 1929. a käidi Nurmiste algatusel Tamperes tutvumas suurte tööstuskeskustega. Tagasisõidul vaadati Helsingis muuseume ja tööstusi. Sõidu lõpul leidsid õpilased, et üks aasta õppetööd koolis ei pakkunud rohkem kui see õppereis ühe nädalaga.

Jätkas ka ise tehniliste erialade omandamist ja praktiseerimist haridustöö kõrvalt. 1929. a suvel sõitis kauba-aurulaeval Hollandisse, olles meremehe kutsetunnistusega trimmer, kütja ja laevamasinisti praktikant. Aastatel 1929–1930 õppis ta vedurijuhi abiks, sõites läbi 6000 km.

Saksa okupatsiooni ajal oli Nurmiste Eesti haridusdirektooriumi haridusosakonna juhataja abi kutsekoolide alal.

Pärast Teist maailmasõda sai Enn Nurmiste koolijuht olla 1946. aastani. Ta vabastati hariduse rahvakomissari Jüri Nuuti poolt, aga jätkas samas koolis füüsikaõpetajana. Nurmiste arreteeriti tema enese loodud kooli füüsikalaboratooriumi lävel nõukogude julgeolekuasutuste poolt 24. jaanuaril 1950. Talle mõisteti NKVD tribunali otsusega § 58-3, 58-10-1 süüdistuses 15. mail 1950 25 aastat vabaduskaotust ning saadeti Nõroblag, Kemerovo oblastisse, kus vabanes vangilaagrist 1955. aastal.

Pärast vabanemist töötas ta Tallinna 1. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana, aastatel 1955–1957.

Pirita uus kalmistu 01
Enn Nurmiste haud Pirita kalmistul 2014. a

Enn Nurmiste suri 3. märtsil 1968 Tallinnas ja on maetud Pirita uuele kalmistule.

Ühiskondlik tegevus

Nikolai Neuhaus oli:

Tunnustused

Isiklikku

Oli abielus esmalt Alexandra Elisabeth Nurmistega, hiljem Helene Sophie Nurmistega.

Iseloomustuseks

Hakkaja direktor oli poistele suureks eeskujuks. Õpilased ütlesid tema kohta, et ta mitte ainult ei arendanud tehnilist haridust, vaid pööras ja muutis masside mõttelaadi. Enn Nurmiste viis koolidirektorina lapsi-õpilasi vaatama nii välismaa kui Eesti tööstusettevõtetesse, aga ka Vilsandi linnuriiki, Pallasesse ja Ants Laikmaa ateljeesse. Nurmistele ei meeldinud tuupimine. Ta eelistas reeglite ja valemite teadlikku omandamist ning oskust neid vajaduse korral kiiresti üles leida. Kõrged hinded polnud eesmärk omaette. Huvi äratamist eriala vastu pidas Nurmiste tähtsamaks, kui teadmiste hulga suurendamist - kui on huvi, on kindlustatud ka teadmiste säilitamine ja täiendamine. Nurmiste rõhutas sõna ja teoga, et töö on elu sisu ja parim puhkus tervele inimesele on töövaheldus.

Viited

  1. https://www.cfe.ee/album-esticum?show=1912#A2435
  2. Teenetemärkide kavalerid

Välislingid

Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk

Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk asutati Riigivanem Konstantin Pätsi poolt 14. augustil 1937 Rahvuskogu liikmete ja teiste 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmises osalenud isikute tunnustamiseks. Märke annetati kahes järgus kokku 149, neist I järgu märke 32 ja II järgu märke 117.

Eesti poliitikute loend

Siin on loetletud praegusi ja varasemaid Eesti poliitikuid.

Enn (eesnimi)

Enn on eestipärane mehenimi.

2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Enn 2108 mehel. Enn oli populaarsuselt 83. mehenimi. Enn oli keskmiselt 64 aasta vanune (mediaanvanus oli 65). Kõige populaarsem oli eesnimi Enn vanuserühmas 70–74, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 52,45.

Noorte Kotkaste Tallinna malev

Noorte Kotkaste Tallinna malev on Noorte Kotkaste organisatsiooni Tallinnas tegutsev piirkondlik allüksus. Majanduslikult ja piirkondlikult toetab Noorte Kotkaste Tallinna malevat Kaitseliidu Tallinna malev.

Nurmiste

Nurmiste on eesti perekonnanimi.

Nimede eestistamisel määrati Nurmiste uueks perekonnanimeks isikutele, kelle perekonnanimi oli Gertreu, Neuhaus, Perkman, Schneider, Sikk ja Täkk. Nikolai Nurmiste palvel kanti Nurmiste perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 49 all (Siseministeeriumi teadaanne 5. aprillist 1935).

2017. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Nurmiste Eestis alla viiel mehel ja alla viiel naisel.

Boris Nurmiste (1907–1996), eesti põllumajandusteadlane

Enn Nurmiste (1894–1968), Eesti poliitik ja õpetaja

Pedagoogide loend

Siin on loetletud tuntud isikuid, kes on olnud või on kooliõpetajad.

Pirita kalmistu

Pirita kalmistu (ka Pirita uus kalmistu) on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Rummu tee 7a Pirita linnaosas Tallinnas. Kalmistu pindala on 0,75 ha.

Uus kalmistu rajati Viimsi ja Nehatu valla elanikele 1896. aastal, esimesed matused on 1898. aastast.

1930. aastatel korrastati kalmistut ja remonditi piirdeaiad, kuid kõiki plaane (kabeli ehitamine, kalmistu laiendamine jms) ei jõutud teostada.

Kalmistu suleti matmiseks 1977. aastal ning sinna ei eraldata enam uusi matusekohti. 1988. aastast lubatakse taas matta olemasolevatele pereplatsidele.Pirita kalmistu on kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud ajaloomälestis.

Rahvuskogu

Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937. aastal. Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 (avaldati RT 1937, 71, 590). Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. Rahvuskogul oli samuti volitus vastu võtta põhiseaduse elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus (RT 1937, 71, 591), Riigivolikogu valimise seadus (RT 1937, 71, 592), Riiginõukogu kujundamise seadus (RT 1937, 71, 593), Vabariigi Presidendi tasu seadus (RT 1937, 71, 596) ja Üleminekuaja seadus (RT 1937, 71, 598).

Iga Rahvuskogu liige andis oma kohuste täitmisele asudes 18. veebruaril 1937 järgmise pühaliku tõotuse: Asudes Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele ja olles teadlik, et kannan vastutust Eesti riigi ning oma südametunnistuse ees, tõotan pühendada kogu oma jõu ja teadmised minule pandud kõrgete ülesannete täitmisele – Rahvuskogus võtta vastu rahva poolt antud juhtnööride alusel Eesti Vabariigi uuendatud põhiseadus.

Rahvuskogu avamisel ütles Riigivanem Konstantin Päts: Meie iseseisev, rippumata, oma riiki valitsev rahvas on teie kätte andnud kõige kaugemale ulatuva võimu. Sest ei ole suuremat võimu vabal rahval, kui luua iseseisvalt ja vabalt oma riigi põhiseadust, – seadust, mis on piiriks ja aluseks kõigile teistele seadustele, valitsusvõimudele, kohtule õigusemõistmises ja rahva seltskondliku elu ja majanduse korraldamisel. See on suur ja raske ülesanne."

Surnud 3. märtsil

Siin loetletakse 3. märtsil surnud tuntud inimesi.

1703 – Robert Hooke, inglise teadlane

1707 – Aurangjeb, India keiser

1832 – Otto Wilhelm Masing, eesti kirja- ja keelemees ning pastor

1927 – Mihhail Artsõbašev, vene kirjanik, dramaturg ja publisist

1930 – Ivan Grigorovitš, Venemaa sõjaväelane

1958 – Wilhelm Zaisser, Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane

1959 – Lou Costello, USA näitleja

1959 – Paul Nicolas, prantsuse jalgpallur

1961 – Paul Wittgenstein, Austria pianist

1968 – Enn Nurmiste, Eesti poliitik ja õpetaja

1971 – Mare Krepp, eesti õpetaja

1975 – Otto Winzer, Saksa DV riigitegelane

1977 – Arnold Veimer, Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane

1980 – Ludmilla Nurmand, eesti arstiteadlane

1982 – Georges Perec, prantsuse kirjanik

1983 – Arthur Koestler, ungari-juudi päritolu inglise kirjanik

1987 – Danny Kaye, USA näitleja ning laulja

1987 – Riho Räni, eesti näitleja

1987 – Friedrich Pohlamets, Eesti vaimulik

1897 – Mart Tammesild, Eesti omavalitsustegelane

1990 – Pimen, Moskva ja kogu Venemaa patriarh

1992 – Lella Lombardi, Itaalia autovõidusõitja

1992 – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane

1993 – Carlos Montoya, hispaania flamenkokitarrist

1995 – Raimo Saare, eesti maalikunstnik

1995 – Vello Pekomäe, eesti ajakirjanik

1996 – Marguerite Duras, prantsuse kirjanik ja filmirežissöör

1999 – Gerhard Herzberg, kanada füüsik

2000 – Nikolai Vorontsov, vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik

2005 – Rinus Michels, hollandi jalgpallitreener

2006 – Richard VanderVeen, USA poliitik

2006 – Ivor Cutler, šoti luuletaja ja humorist

2006 – Charlie Hodge, USA kitarrist ja Elvis Presley taustalaulja

2006 – Françoise Bette, belgia näitleja

2007 – Benito Lorenzi, itaalia jalgpallur

2007 – Aleksandr Hlebnikov, vene ulmekirjanik

2007 – Miroljub Rajić, Serbia jalgpalliliidu peasekretär

2008 – Paul Raymond, Briti erootikaajakirjade kirjastaja ja meelelahutusettevõtja

2009 – Barbara Wright, Briti tõlkija

2009 – Frank Ford, USA raadioajakirjanik

2009 – Luis Mena Arroyo, Mehhiko piiskop

2009 – Sydney Earle Chaplin, USA näitleja, Charlie Chaplini poeg

2009 – Åke Lindman, Soome näitleja ja lavastaja

2009 – John Rodda, Briti spordiajakirjanik

2009 – Maarja Rooma, eesti arstiteadlane ja toitlushügieenik

2009 – Flemming Flindt, taani koreograaf

2009 – Sebastian Faißt, saksa käsipallur

2010 – Michael Foot, Briti poliitik

2010 – Paul Saar, eesti vaimulik

2010 – Marija Dolina, ukraina hävituslendur

2010 – John Strohmeyer, USA ajakirjanik

2010 – Big Tiny Little, USA muusik

2010 – Momo Kapor, serbia kirjanik ja kunstnik

2010 – Anatoli Petrov, vene animafilmide režissöör

2010 – Oleg Tjurin, vene sõudja

2010 – Viktor Luferov, vene laulja

2010 – Keith Alexander, Briti jalgpallur

2010 – Juri Stepanov, vene filminäitleja

2011 – Lasse Eriksson, rootsi telekoomik

2012 – Ralph McQuarrie, USA illustraator ja kujundaja

2012 – Dave Charnley, Briti poksija

2012 – Eduard Zarembo, NSV Liidu jalgpallur

2013 – Hercs Franks, Läti filmirežissöör

2013 – Junior Heffernan, Suurbritannia triatleet

2013 – Aino Lepp, metsavendluse uurija

2014 – Aino-Maija Tikkanen, soome näitleja

2014 – Robert Ashley, Ameerika Ühendriikide helilooja

2015 – Leili Padevest, eesti teleajakirjanik

2016 – Natalja Kratškovskaja, vene näitleja

2017 – René Préval, Haiti poliitik, riigi president aastatel 1996–2001 ja 2006–2011

2018 – Virgilijus Noreika, leedu ooperilaulja ja muusika pedagoog

Sündinud 13. juulil

Siin loetletakse 13. juulil sündinud tuntud inimesi.

1590 – Clemens X, paavst

1608 – Ferdinand III, Saksa-Rooma keiser

1783 – Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg, Eestimaa kindralkuberner

1857 – Werner Zoege von Manteuffel, Eesti sõjaväelane ja kirurg

1863 – Izmail Korostovets, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane

1880 – Taavet Mutsu, eesti teatritegelane, kirjastaja ja raamatukaupmees

1889 – Emma Petersen, Eesti pedagoog, haridustegelane ja poliitik

1894 – Enn Nurmiste, Eesti poliitik ja õpetaja

1898 – Ivan Triesault, eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja

1905 – Edvin Laine, soome filmi- ja teatrilavastaja

1908 – Dorothy Round Little, Inglise tennisist

1909 – Verner Hagus, eesti balletitantsija

1918 – Alberto Ascari, itaalia autovõidusõitja

1919 – Nikolai Balašov, vene kirjandusteadlane

1920 – Hans Blumenberg, saksa filosoof

1921 – Tullio Ilomets, eesti keemik

1922 – Anker Jørgensen, Taani poliitik

1923 – Mihhail Pugovkin, Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja

1925 – Helga Alling, eesti tekstiilikunstnik

1927 – Hillar Palamets, eesti ajaloolane

1927 – Simone Veil, Prantsusmaa advokaat ja poliitik

1928 – Ellen Niit, eesti kirjanik

1929 – Mai Mering, eesti lavastaja, näitleja ja jurist

1931 – Risto Luukkonen, Soome poksija

1931 – Viktor Jaanimets, eesti meremees ja poliitiline põgenik

1932 – Arvo Aalto, endine Soome poliitik

1932 – Rein Pirn, eesti tehnikateadlane ja arhitekt-akustik

1932 – Per Nørgård, Taani helilooja

1933 – David Storey, inglise näitekirjanik, romaanikirjanik ja filmistsenarist

1934 – Wole Soyinka, Nigeeria ingliskeelne kirjanik

1936 – Vello Kaavere, eesti teadusajaloolane, erialalt geograaf

1939 – Alo Adamson, eesti mäeteadlane

1940 – Patrick Stewart, inglise näitleja

1944 – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja

1945 – Risto Tammelo, eesti füüsik

1946 – Cheech Marin, Ameerika Ühendriikide näitleja

1947 – Navin Ramgoolam, Mauritiuse poliitik

1947 – Toomas Jüriado, eesti loodusajakirjanik

1947 – Ricardo Delgado, Mehhiko endine poksija

1948 – Maire Sakson, eesti geoloog

1949 – Kai Piirsoo, eesti hüdrobioloog

1950 – Ma Yingjiu, Hiina Vabariigi president

1950 – Silja Lamp, eesti tekstiilikunstnik

1954 – David Thompson, USA korvpallur

1957 – Kristjan Kirme, eesti kitarrist ja laulja

1957 – Maie Ojamaa, eesti arstiteadlane ja taastusraviarst

1966 – Teet Velling, eesti muusik

1968 – Tarmo Kohv, eesti politseinik

1970 – Margus Jaanovits, eesti näitleja

1972 – Evelyn Sepp, eesti poliitik

1972 – Sven Lõhmus, eesti helilooja

1972 – Gabriela Firea, Rumeenia ajakirjanik ja poliitik

1973 – Kersti Ala-Murr, eesti laulja (sopran)

1974 – Jarno Trulli, itaalia autovõidusõitja

1975 – Raul Kübarsepp, õppemängude arendaja, ettevõtja, rollimängija ja haridustegelane

1977 – Kari Wahlgren, Ameerika Ühendriikide näitleja

1978 – Mari-Liis Sepper, eesti jurist

1980 – Juan Carlos Navarro, hispaanlasest elukutseline korvpallur

1981 – Matt Shadows, USA muusik

1983 – Liu Xiang, hiina tõkkejooksja

1983 – Brigitta Davidjants, eesti ajakirjanik

1985 – Guillermo Ochoa, Mehhiko jalgpallur

1986 – Yakup Kılıç, Türgi endine poksija

1988 – Pavel Uspenski, vene filoloog

1988 – Taavet Niller, eesti kontrabassimängija

1993 – Debby Ryan, Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja

1995 – Siimon Sander, eesti ettevõtja

Tallinna Tehnikum

Tallinna Tehnikum (lühend TT) oli 1918. kuni 1936. aastani Tallinnas tegutsenud kõrgem tehnikakool.

1918. aastal Eesti Tehnika Seltsi asutatud insenerikool Tehnilised Erikursused sai 1919. aasta sügisel nimeks Tallinna Tehnikum. Koolis õpetati masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust, arhitektuuri, maaparandust, maamõõtmist ja tehnilist keemiat. Koolitati ka mereinsenere ja laevamehaanikuid.

1920. aastal muudeti Tallinna Tehnikum riiklikuks tehnikakooliks. Kooli kursus jagunes kolmeks: kolmeaastane eeltehnikum; tehnikumi alamaste, mis andis tehniku ettevalmistuse; ning ülemaste, mis andis inseneri või arhitekti kutse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemastmest tehniline kõrgkool, mille õppurid said võrdsed õigused Tartu Ülikooli üliõpilastega. 1923. aastal alustas Tallinna Tehnikumi juures tööd ka Riiklik Katsekoda. Kuni 1. maini 1935 lõpetas Tallinna Tehnikumi 197 isikut, sealhulgas 8 naist.

1928. aastal reorganiseeriti Riigi Tehnikagümnaasium viieaastase õppeajaga kesk-tehniliseks õppeasutuseks, mis nimetati Tallinna Tehnikumiks. Tekkis olukord, kus samas linnas tegutses kaks samanimelist tehnilist õppeasutust, millest üks oli kõrgem, teine tehnilist keskharidust andev õppeasutus. Kõrgemat õppeasutust hakati segimineku vältimiseks mitteametlikult nimetama Tallinna kõrgemaks tehnikumiks.

1934. aastal avati Tartu Ülikooli tehnikateaduskond, 1936. aastal viidi see üle Tallinna. Samal aastal likvideeriti Tallinna kõrgem tehnikum ja asutati Tallinna Tehnikainstituut (alates 1. jaanuarist 1938 Tallinna Tehnikaülikool).

Tallinna linnavolinike loend (1939)

15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Siseministri poolt kinnitati 11. novembril 1939 linnavolinikeks (tähestiku järjekorras) järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval, 11. novembril 1939, Riigi Teataja Lisas (RTL 1939, 101).

96 308 hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 32 049 (33,3%), kõige rohkem hääli sai Anton Uesson.

Anton Allik

Arthur-Alexander Alu

Nikolai Andresen

Ludvig-Bernhard Aulik

Ado Erit

Arnold Erolaid

August Gustavson

Kustas Hark

Hermann Isküll

Helmi Jansen

Alma Jeets

Aleksander Jõeäär

Richard Jõulu

Karl Jürison

Erich Kadakas

Nikolai Kann

Jakob Kents

Johannes Kiivet

Leopold Konga

Johannes Koovits

Elmar Kägu

Richard Käsper

Theodor Käärik

Hans Kõrgesaar

Hermann Lehtmets

Tõnu Lesuke

Hans Liiva

Aleksander Maikalo

Jaan Masing

Louis Metslang

August Mikk

Aleksander Naeres

Enn Nurmiste

Alma Ostra-Oinas

Oskar Ottas

Vladimir Paavel

Artur Perna; suri 28. aprillil 1940, tema asemele tuli Aleksander Mändvere

Artur Piht

Jaan Poska

Johannes Pruul

Harry-Boris-Johann Pärkma

Maks Pääbo

Mari Raamot

Jaan Reinbach

Juhan Reintam

Anatoli Renning

Eduard Riisna

Alfred Rästas

Ilmar Saarna

Aleksander Simon

Theodor-Aleksis Tallmeister

Valerian Teder

Aleksander Tulp

Anton Uesson

Bruno Vahtrik

Alfred Vender

Roman Viederfeldt

Helmut Volter

Arnold Õunapuu

Juhan ÕunapuuVolikogu pidas esimese koosoleku 6. detsembril 1939. See oli esimene Tallinna linnavolikogu koosseis, kuhu kuulusid ainult eestlased.

Valdek Raiend

Valdek Raiend (13. juuni 1922 Mäetaguse vald Virumaa – 7. detsember 2005 Toronto) oli Eesti geodeet ja ajakirjanik.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.