Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks.

Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Näiteks Austraalia endeem võib levida kõikjal Austraalias, kuid mitte mujal.

Neoendeem on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille levila oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades välja surnud, kuid esineb üksikuis paigus, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks.

Endeemse liigi vastand on kosmopoliit, mille levikul on globaalne ulatus. Kosmopoliitsed liigid on näiteks inimene ja pilliroog.

Endeeme leidub suhteliselt rohkesti tugevate levikubarjääridega piiratud aladel, kus kliima pole väga pika aja jooksul palju muutunud – näiteks mandreist eemal asuvatel vanadel saartel. Endeemirohked on näiteks Uus-Meremaa, Madagaskar ja Hawaii saared.

Endeemsed liigid on tundlikud võõrliikide sissetoomisele ning võivad kergesti ohtu sattuda.

Eesti endeemid

Liike, mille looduslik areaal piirduks Eestiga, on väga vähe. Selle peamiseks põhjuseks on evolutsioonilises mõttes väga lühike aeg, mis on möödunud viimasest jääajast, mil peaaegu kogu varasem elustik siit minema pühiti. Sellele järgnenud umbkaudu 13 000 aastaga pole saanud uusi liike kujuneda.

Tuntuim erand on Eesti endeemne liik saaremaa robirohi. See on tüüpiline neoendeem – liigina välja kujunenud arvatavasti pärast jääaega.

Euroopa naarits on relikt, kes kipub pealetungiva Ameerika naaritsa ehk mingi eest taanduma. Üks Euroopa naaritsa refuugiume on Hiiumaa. Teda võib pidada Eesti endeemiks alles siis, kui ta ei levi mujal kui Eestis.

Afaliin

Afaliin ehk laiksilm-delfiin ehk silmikdelfiin (Tursiops truncatus) on delfiinlaste sugukonda kuuluv veeimetaja. Afaliinid on arvatavasti ühed kõige tuntumad ja levinumad delfiinid maailmas.

Traditsiooniliselt on perekonda Tursiops kuulunud üks liik – afaliin; viimase aja molekulaarbioloogilised uuringud on aga näidanud, et tegelikult kuulub perekonda kaks eri liiki: harilik afaliin (Tursiops truncatus) ja india ookeani afaliin Tursiops aduncus. 2011. aastal kirjeldati veel kolmaski liik, burrunani delfiin (Tursiops australis), kes on Austraalia lõunaranniku endeem.Kõige rohkem peetakse delfinaariumides just afaliine, sest nad kohanevad tehisoludega paremini kui teised delfiinid.

Afaliinid on mänguhimulised ja uudishimulikud delfiinid. Nad elavad kõikides ookeanides, välja arvatud Arktika ja Antarktika vetes. Eestis pole afaliine kohatud, küll aga on neid kohatud Norras ja Taanis. Afaliinid elavad vees, mille pinnatemperatuur on 10–32 °C.Täiskasvanud isased afaliinid on tüüpiliselt 244–381 cm pikkused ja kaaluvad umbes 500 kg. Emased on tavaliselt 228–366 cm pikkused ja kaaluvad umbes 250 kg. Delfiinid olid au sees juba antiikajal, Kreekas on nad kuulutatud rahvusloomaks.

Isane afaliin on läbinud peeglikatse.

Aloe succotrina

Aloe succotrina on aaloe perekonda kuuluv taimeliik, Kaplinna ning Lääne-Kapimaa provintsi edelanurga endeem.

Annobón

Annobón (ametlik nimi oli 1973–1979 Pagalu) on saar Guinea lahes, mis koos mõne väiksema saarega moodustab Ekvatoriaal-Guinea Annobóni provintsi.

Geograafilised koordinaadid on 1° 26' S, 5° 38' E (või 5° 37' E). Ta paikneb São Tomé ja Príncipest umbes 160 km edela pool ning Ekvatoriaal-Guinea Mandripiirkonnast (Bata linnast) 565 või 350 km kaugusel. Gaboni rannik jääb 300 km kaugusele, Ekvatoriaal-Guinea pealinn Malabo 600 või 670 km kaugusele. Annobón on mandrist kõige kaugemal asetsev Guinea lahe saar.

Pindala on 17 km² (on nimetatud ka 22 km²). Saar on 6–8 km pikk ja 2–3 km lai. Kujult meenutab ta kinnast.

Saart ümbritsevad kaljused saarekesed, millest ükski ei ole saarest kaugemal kui 2,5 km.

Saar on sõjaväelaste poolt valvatav kinnine tsoon. Sõjaväelaste loal on võimalik merel kala püüda.

Saarel kehtib Lääne-Aafrika aeg (Kesk-Euroopa aeg).

Aripo mägi

Aripo (hispaaniapäraselt ka El Cerro del Aripo, inglise keeles Mount Aripo) on mägi Trinidadi Põhjaahelikus, Arima linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 m. See on Trinidadi ja Tobago kõrgeim punkt.

Mäetippu viib rada lähedalasuvast Aripo külast. Mäe vihmametsades elab saare endeem pugal-parukhoko (pawi), mäe lubjakivisse tekkinud urgetes ja süvendites aga öise eluviisiga õlilinnud ehk guahaarod.

Haiiti pilukoonu

Haiiti pilukoonu (ka: pilukoonu, Haiti pilukoonu; ladinakeelne teaduslik nimetus Solenodon paradoxus) on imetajate liik pilukoonlaste sugukond pilukoonu perekonnast. Varem arvati ta putuktoiduliste seltsi, nüüd koos mutlaste ja karihiirlastega seltsi Soricomorpha.

Ta on Haiti saare endeem ning on üks kõige ohustatumaid imetajaliike.

Haiiti pilukoonu on üks vähestest mürgistest imetajatest.

Harakalatv

Harakalatv (Erysimum L.) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.

Perekonda kuulub umbes 180 liiki, mille hulgas on nii umbrohtusid kui ka hinnatud aiakultuure.

Harakaladvad kasvavad Edela-Aasias, Vahemere maades, Euroopas, Makroneesias, Roheneemesaartel) ja Põhja-Ameerikast Costa Ricani.

Haruldane liik

Haruldane liik (inglise rare species) on piiratud leviku ning väheste ja väikesete populatsioonidega liik.

Hääbuv pudelpalm

Hääbuv pudelpalm (Hyophorbe amaricaulis) on igihaljas puittaim palmiliste sugukonnast.

Hääbuv pudelpalm on Mauritiuse saare endeem. Teada on vaid üks säilinud taim, mis kasvab Curepipes Curepipe botaanikaaias. Puu on 12 m kõrge, halli tüve ja vahajate lehtedega. Ta on kasvanud üle 50 aasta ning õitseb ja viljub regulaarselt. Puul on valged või kreemikad õied, mis kasvavad välja tüvest vahetult lehtede alt.

Isasõied puhkevad ja närbuvad enne, kui emasõied õitsema hakkavad, seetõttu on valminud seemned steriilsed. Seni pole õite kunstlik tolmeldamine tulemusi andnud. Kloonitud rakkudest kasvatatud istikud on surnud pärast steriilsest keskkonnast eemaldamist.

Kosmopoliidid (bioloogia)

Kosmopoliidid on väga laia levikuga liigid, kes on levinud peaaegu kõikjal maailmas. Sageli kasutatakse mõistet ka liikidest kõrgemate taksonite korral, näiteks kosmopoliitne perekond, sugukond jne.

Lihavõttesaare keepuu

Lihavõttesaare keepuu (Sophora toromiro) on keepuu perekonda, liblikõieliste sugukonda kuuluv liik puid.

See liik on Lihavõttesaare endeem.

Lihavõttesaare keepuust laudu kasutati rongorongos kirjutamiseks.

Lophophora diffusa

Lophophora diffusa on väike uimakaktuse perekonda kuuluv asteldeta kaktus, mis on Mehhiko Querétaro osariigi endeem.

Michigani säälik

Michigani säälik (Setophaga kirtlandii) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.

Ta on Michigani osariigi endeem. Talvitub Bahamal ning Turksi ja Caicose saartel. Michigani säälik vajab pesitsemiseks laialdasi halli männi (Pinus banksiana) noorendikke.

Nõges

Nõges (Urtica L.) on nõgeseliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 30–45 liiki.

Paradiisivares

Paradiisivares (Lycocorax pyrrhopterus) on linnuliik paradiisilindlaste sugukonnast.

Paradiisivares on Maluku saarte endeem.

Pikkus on umbes 34 cm. Sulestik on tume, pehme ja siidjas. Nokk on must, silmad karmiinpunased.

Emaslind on isasest natuke väiksem. Häälitsus sarnaneb koera haukumisega.

Elab metsades ja toitub peamiselt puuviljadest ja lülijalgsetest. Paradiisivares on üks väheseid monogaamseid paradiisilindlasi.

Porgand (perekond)

Porgand (Daucus) on sarikaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, mille kõige tuntum esindaja on aedporgand.

Saaremaa robirohi

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.

Saaremaa robirohi on Eesti endeem, s.t kasvab ainult Eestis, Saaremaa lääne- ja loodeosas.

Ta on üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20–50 cm. Tema eripäraks on vartel olevad näärmekarvad. Saaremaa robirohi, nagu teisedki robirohud, on poolparasiit – ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel.

Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti punases raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt allikasoode ja soostunud niitude kuivendamine.

Saaremaa robirohu leidis ja kirjeldas esimesena 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo.

Vahel on saaremaa robirohtu käsitletud ka rumeelia robirohu alamliigina (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis).

Saaremaa sõrmkäpp

Saaremaa sõrmkäpp (Eestis Dactylorhiza osiliensis, mujal Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Saaremaa sõrmkäpp on haruldane ja vähe uuritud endeem, mis on sarnaselt balti sõrmkäpaga hübriidset päritolu.Liik on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse.

Sirmokas (perekond)

Sirmokas (Sciadopitys) on igihaljaste okaspuude perekond, sirmokkaliste sugukonna ainuke perekond.

Perekonna ainuliik on Jaapani endeem sirmokas.

Tetracheilostoma carlae

Tetracheilostoma carlae (sünonüüm Leptotyphlops carlae) on ahassuumadulaste sugukonda kuuluv madu, keda praegu peetakse maailma väikseimaks maoks.

Liik leiti Barbadose saarelt, mis on 431 km² suur. Usutakse, et ta on endeem ja mujal üldse ei ela. Barbados on väga tihedalt inimasustatud ja mets on saarelt suuresti maha raiutud ning nähtavasti ei ole maole sobivat elukeskkonda rohkem kui mõni ruutkilomeeter. Maod elavad Barbadose keskel, saare kõrgeimas osas (saar kerkib 340 meetri kõrguseni merepinnast).

Suurima isendi pikkuseks on mõõdetud 10,4 cm. Keskmine pikkus on 10,0 cm.

Nagu ülejäänud ahassuumadulased, nii ka Leptotyphlops carlae toitub peamiselt termiitidest ja sipelgavastsetest. Madu pole mürgine.

Madu arenes välja metsas ja eeldatavasti vajab ta eluspüsimiseks metsakeskkonda. Ürgmetsa ei ole Barbadosel säilinud. Mao ökoloogiast, levikust ja arvukusest on vähe teada. Ahassuumao perekonnas on hulk liike, mis on kõik eluviisilt sarnased, küllap on samasugune ka Leptotyphlops carlae.

Emasmadu muneb ühe muna, millest kooruv poeg on poole lühem kui täiskasvanud madu. Madu ei saagi oluliselt väiksem olla, sest on teatud mõõtmed, millest väiksem madu ei leia endale sobivat toitu ja see paneb piirid ka täiskasvanud maole, mille sisse vastava suurusega muna peab ära mahtuma. Juuresoleval pildil on madu kujutatud USA veeranddollarilisel, mille läbimõõt on 24,26 mm.

Madu avastati 2008. Alles hiljem selgus, et maailma muuseumides on selle mao kaks varasemat eksemplari, mis pärinevad aastatest 1889 ja 1963, aga need olid määratud ekslikult kuuluvana teise ahassuumaoliiki, mis elab üksnes naabersaarel Martinique'il.

Esimesena määratles mao eraldi liigina ja andis tema teadusliku kirjelduse Pennsylvania Osariigi Ülikooli bioloog S. Blair Hedges, kes nimetas mao oma abikaasa Carla Ann Hassi järgi.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.