Ehitamine

Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine. Ehitamine hõlmab ehitustööd ja seadmete montaaži. Ehitamist ettevalmistavad etapid on projekteerimine, rahastamine ja ehitamiseks vajalike lepingute sõlmimine.

Ehitamiseks loetakse ehitusseaduse alusel

Ehitamise aluseks on projekt, mis määrab ehitise mahu- ja konstruktsioonilahendused. Projekti aluseks hajaasustuses on kehtiva üldplaneeringu alusel väljastatud projekteerimistingimused ja tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal kehtiv detailplaneering. Projekteerimise staadiumid on eskiisprojekt (ideelahendus), eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt.

EU-SE-Stockholm-Skarholmen-Satra building
Korterielamu ehitamine Stockholmis

Vaata ka

Välislingid

Brighton

Brighton on kuurortlinn Inglismaal Ida-Sussexi krahvkonnas. See moodustab suurema osa Brightoni ja Hove'i city'st.

Praeguse linna kohal oli asula juba pronksiajal. Viimsepäevaraamat nimetab selles kohas asulat Brighthelmstone. Keskajal linna tähtsus kasvas, kuid hiljem, varauusajal, oli see rünnakute sihtmärgiks, kannatas majanduslanguse ja elanikkonna vähenemise all. Uusajal hakkas sinna saabuma rohkem külastajaid tänu paranenud maanteeühendusele Londoniga ja sadamale, kustkaudu käis laevaühendus Prantsusmaaga. Linn sai populaarseks kuurordiks, kus harrastada tervistavat meresuplust. Linnas veetis palju aega kuningas George IV. Turismile andis hoogu juurde raudtee ehitamine 1841. aastal. Brighton sai londonlaste jaoks populaarseks ühepäevaste väljasõitude sihtkohaks.

Tänapäeval külastab Brightonit 8,5 miljonit inimest aastas ning see on välisturistide seas kõige populaarsem sihtkoht Suurbritannia rannikul.

Eduard Timberman

Eduard Timberman (Timbermann 31. oktoober 1905 Tallinn – 11. juuli 1935 Viljandi) oli eesti maalikunstnik.

Sündis Tallinnas voorimehe perekonnas. Õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1918. aastal siirdus perekond elama Viljandi lähedale Auksi. 1918–1923 õppis Timberman Viljandi maakonna poeglaste reaalgümnaasiumis.

1923. aasta mais oli reaalkoolis Viljandi Koolinoorsoo Liidu kunstiosakonna organiseeritud kursustel osalenute näitus, kus teiste seas oli oma pildid välja pannud ka Eduard Timberman. Samal aastal asus Timberman gümnaasiumi lõpetamata õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Algul oli ta sunnitud õpingute kõrvalt käima tööl Viljandi lauavabrikus, kuid 1925/1926. õppeaastast sai ta andeka õpilasena Kultuurkapitalilt stipendiumi, mis võimaldas muretumalt õpinguid jätkata.

1930. aastal lõpetas Timberman Pallase tolle aasta ainsa lõpetajana ning naasis Viljandisse. 1930. aastate algus oli Viljandi kunstielus väga elav periood. Lisaks Timbermanile elasid ja töötasid siin Gustav Mootse, Peeter Akerberg-Põldmaa, Juhan Kangilaski ja Lydia Nirk-Soosaar. Aeg-ajalt külastasid kodulinna eemalolevad kunstnikud Ants Murakin, Villem Ormisson ja Juhan Muks.

Neil aastail kujunes Timberman viljakaks kaasautoriks kohalikule lehele «Sakala». Enamik tolle perioodi Viljandi kunstinäitusi oli just Timbermani organiseeritud ning neid eksponeeriti sageli Saksa kasiino ruumides Posti tänav 11. Üks Eduard Timbermani lennukamaid ideid oli kunstnikke ühendava moodsa kunsti ateljee ehitamine Viljandisse.

Eduard Timbermani kunstilooming ei ole väga suur. Teda tuntakse eelkõige akvarellistina. Selles tehnikas on ta jäädvustanud Viljandi, Tartu, Kasaritsa, Sinialliku, Karksi, Taagepera, Saadjärve ja Petseri vaateid. Mõningates Timbermani õlimaalides kajastub tolle aja cézanneliku kubismi mõju ja nii on Timberman üks väheseid eesti kunstis, kes jätkas teise varalahkunud, kuid omas laadis väljakujunenud kunstniku Kuno Veeberi loodud traditsiooni.

11. juulil 1935 suri Eduard Timberman Viljandi haiglas tiisikusega kaasneva kopsupõletiku tagajärjel. Kunstnik maeti maakoguduse uuele kalmistule.

Estonia (laev)

Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinna–Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.

Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi. Hukkus vähemalt 852 inimest. Laevahuku uurimisel välja selgitamata jäänud asjaolud on soodustanud kestvat huvi Estonia vastu. Üks hukkumise põhjus võis olla torm, mis kestis öö otsa.

Haapsalu piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.

Harrastus

Harrastus ehk hobi (ingl. hobby) on palgatöövälisel ajal vabatahtlik eesmärgikindel eneseteostuslik huvitav regulaarne lemmikharrastus (-tegevus), mis inimest haarab. Hobiga kaasnevad, olenevalt harrastusest, täiendavad praktilised oskused, silmaringi laienemine ning harrastaja kehaliste võimete arenemine. Üldiselt on hobideks kogumine, liikumine (välitingimustes veekogudel, maastikul/staadionitel, õhuruumis ja siseruumides hallid, saalid jne.) ja loomine/ehitamine/konstrueerimine.

Kui harrastus sattub olema ka palgatööks, nimetatakse seda kutsumuseks.

Tuntumad harrastused on mängud, sport, kollektsiooneerimine, tehnilised harrastused, pikema loetelu leiad harrastuste loendist.

Hüdroelektrijaam

Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.

Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vahel kasutatakse hüdroelektrijaamasid voolukõikumiste tasakaalustamiseks, kui perioodidel, mil voolu tarbimisest rohkem toodetakse, kasutatakse seda vee madalamalt kõrgemal asuvatesse basseinidesse pumpamiseks ja hiljem vajaduse korral jällegi toodab pumbatud vesi elektrit.Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.

Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.

Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid.

Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas.

Kindralkortermeister

Kindralkortermeister (vene keeles генера́л-квартирме́йстер) on kõrgema sõjalise juhtkonna hulka kuulunud staabiohvitseri sõjaväeline ametikoht, kelle ülesandeks oli sõjaväeüksuste staapides sõjaliste operatsioonide väljatöötamine ja planeerimine (staabiülem).

Kindralkortermeistri ametikoht loodi Lääne-Euroopas 16.–17. sajandil. Venemaa sõjaväes asutati kindralkortermeistri ametikoht Euroopa (Preisimaa ja Prantsusmaa) sõjaväekorralduse eeskujul Venemaa tsaari Peeter I korraldusel 1701. aastal, kui sõjavägede ülemjuhataja abina ning esimese Venemaa armee kindralkortermeistrina asus ametisse vürst А. Šahhovskoi.

Venemaa sõjaväes määrati kindralkortermeister ainult sõjaolukorras, kuid alates 18. sajandi lõpust sai sellest alaline ametikoht. Kindralkortermeistri ülesanneteks oli algselt väekoondise kavandatava tegutsemispiirkonnaga tutvumine, vägede majutuse ja liikumise ning hospidalide organiseerimine ning piirkondade kaartide ettevalmistamine, kindlustuste ehitamine ja tagala infrastruktuuriga kindlustamine. Hiljem lisandus kindralkortermeistri ülesannetele ka veel luure juhendamine, sildade ehitamine ning toimunud lahingutegevuse kohta ülestähenduste tegemine.

Kirik (pühakoda)

Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Kivikirstkalme

Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka rooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarandkalmetesse.

Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega.

Koormis

Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.

Ajalooliselt olid koormised talupoegade kohustused isanda, see tähendab antud mõistes riigi, mõisniku ja kiriku (kirikukoormis) ees. Peamiselt kasutatavad koormiste liigid olid eri aegadel erinevad.

Eesti talupoegadel olid kanda järgmised koormised:

loonusandamid juba enne 13. sajandit, mille põhiliselt moodustas viljakümnis,

linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid,

vakuandamid,

hinnus,

teoorjus,

mõisategu,

raharent.

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist.

Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. aasta andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Kristlus oli algselt judaismi usulahk ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismi ja islamiga liigitatakse kristlus aabrahamlikuks religiooniks.

Nimetus "kristlane" (kreeka keeles Χριστιανός) tähendab 'Kristusele kuuluvat' või 'Kristuse pooldajat' ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Termini "kristlus" (kreeka keeles Χριστιανισμός) vanim säilinud kirjapandud kasutus on kolmandalt Antiookia piiskopilt või patriarhilt Ignatiuselt.

Ristiusu tuntuim sümbol rist võeti kasutusele 4. sajandil riigikirikuks saamisega.

Kristlastele on omane hospitalide ehitamine eesmärgiga aidata vaeseid ja väeteid.

Kroonuaia sild

Kroonuaia sild on sild Tartus. See ületab Emajõge ning ühendab Kroonuaia ja Sauna tänavat.

Linnamüür

Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms.

Vana- ja keskajal olid müürid linnade ümber üldlevinud. Massiivsete müüride ehitamine oli eriti hoos linnriikides.

Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne).

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine.Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharu.

. Need on näiteks energeetika, masinatööstus, taimekasvatus, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).

Pesitsemine

Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtus ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest:

Paaride moodustamine koos pesitsusala väljavalimisega

Pesitsusalas pesa asukoha valimine ja selle ehitamine

Paaritumine

Munemine

Haudumine

Poegade kasvatamineOsa linnuliike, kes hangivad toitu suhtelislt kaugemalt (näiteks kajaklased) pesitsevad kolooniaina.

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.

Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina (vt Niguliste muuseum), kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis.

Vundament

Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.