Egeuse meri

Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas. Kirdes on ühenduses Dardanellide väinaga.

Meres on palju saari. Neist Küklaadid asuvad mere keskel ja jagavad ta neljaks osaks: Kreeta meri, Myrtooni meri, Traakia meri ja Ikaría meri.

Kuna Dardanellidest hoovab Egeuse merre magedamat vett, on Egeuse mere põhjaosas vesi magedam kui mujal Vahemeres.

Vahemeri4
Aegeansea
Satelliidipilt Egeuse merest

Vaata ka

Anatoolia

Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles

Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Põhjast piirab Anatooliat Must meri, lõunast Vahemeri ja läänest Egeuse meri. Idapiiriks loetakse Antitauruse mägesid.

Antiikajal nimetati Anatooliaks kogu Väike-Aasiat, Osmanite impeeriumis aga üht vilajetti.

Balkani poolsaar

Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel. Poolsaart piiravad läänest Aadria meri ja Joonia meri, idast Must meri ja Marmara meri, kagust Egeuse meri. Aasiast eraldavad poolsaart Marmara meri, Bosporuse väin ja Dardanellid.

See on üks kolmest Lõuna-Euroopa suurest poolsaarest (koos Pürenee poolsaare ja Apenniini poolsaarega).

Nimetuse "Balkani poolsaar" võttis esimesena kasutusele saksa geograaf August Zeune aastal 1808.

Põhja pool on poolsaar umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu Tainaroni neemeni Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning see jaguneb mitme riigi vahel. Need on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Sloveenia, osaliselt tunnustatud Kosovo ning Ida-Traakia (Türgi territoorium Euroopas). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas 1991. aasta eelse Jugoslaavia piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt Doonau ja Sava jõge ning Julia Alpe (või mööda joont Rijeka–Ljubljana). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast (Vojvodina) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.

Balıkesiri provints

Balıkesiri provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Loode-Türgis. Provintsist põhjas asub Marmara meri, provintsist edelas asub Egeuse meri. Provintsi keskus on Balıkesir.

Chíose saar

Chíos (vanaaja kontekstis Chios; kreeka keeles ja vanakreeka keeles Χίος) on pindalalt viies Kreeka saar Egeuse mere idaosas 7 km kaugusel Türgi Anatoolia rannikust, millest seda eraldab Chíose väin.

Saar on tuntud mastiksieksprodi poolest, mistõttu nimetatakse seda mastiksisaareks. Vaatamisvääsusteks on keskaegsed külad ja 11. sajandil rajatud Néa Moní klooster, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Peamine linn on Chíos.

Ikaría

Ikaría (kreeka keeles Ικαρία) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere kaguosas Sámose saarest 19 km edelas.

Saare pindala on 257 km². Saar on mägine, kõrgus kuni 1041 meetrit. Piirneb lõunas Ikaría merega.

Elanike arv on 2011. aasta Kreeka rahvaloenduse andmetel 8423. Aastal 2001 oli elanike arv 8312.

Saare keskasula on Ágios Kírykos.

Kos

Kos (uuskreeka keeles Κως, vanakreeka keeles Κῶς) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere kaguosas Lõuna-Sporaadides. Selle keskasula on Kos.

Kosil tegutses Hippokrates.

Lesbos

Lesbos (vanakreeka; kreeka Λέσβος Lésvos, mõnikord nimetatakse Mytilini pealinna järgi) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere idaosas Türgi ranniku lähedal. Türgi mandriosast eraldab seda kitsas Mytilini väin.

Saare pindala on 1630 km², see on suuruselt kolmas Kreeka saar. Kõrgeim koht on Lepétymnose mägi (968 m).

Saart lõhestavad kaks suurt lahte – Kalloni laht saare lõunaosas ja Gera laht saare kaguosas.

Lesboselt oli pärit Sappho.

Límnos

Límnos (Vana-Kreeka kontekstis Lemnos) kreeka Λήμνος) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere põhjaosas.

Límnos oli kaarlaste, traaklaste, kreeklaste (8. sajandist eKr) ja türreenide (aastani 550) asuala; see viljakas saar oli tuntud teraviljakasvatuse poolest. 512–480 allus Límnos Ahhemeniidide Pärsiale, aastast 478/477 kuulus ta Ateena Mereliitu ning 387–166 eKr (vaheaegadega) oli Kreeka Ateena valduses.

Límnosel asusid Hephaistose kultuspaigad (maa- ja tulekultus).

Maritsa

Maritsa või Marica [mar'itsa] ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.

Jõgi saab alguse Rila mägedest Lääne-Bulgaarias ja suubub Egeuse merre. Pikkus 480 km.

Jõe ääres asuvad Pazardzhik, Plovdiv, Svilengrad ja Edirne.

Náxose saar

Náxos (Vana-Kreeka kontekstis Naxos, kreeka keeles ja vanakreeka keeles Νάξος; itaalia keeles Nasso) on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres, suurim Küklaadidest.

Pindala on 428 km².

Saare kõrgeim mägi 1003 m kõrgune Zéfs, mis on ka Küklaadide kõrgeim mägi.

Naxosel jättis Theseus Ariadne maha.

Páros

Páros (kreeka keeles Πάρος) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere keskosas, üks Küklaadidest. Asub Náxose saarest 8 km läänes.

Aialooliselt oli Párose saar tuntud sealse suurepärase valge marmori (Párose marmori) poolest. Praegu leidub saarel jäätkaevandusi. Eelkõige on Párose saar tuntud populaarse turismisihtkohana.

Saare keskasula on Parikiá.

Salamína saar

Salamína (kreeka Σαλαμίνα, rööpnimi Koúlouri (Κούλουρη); vanakreeka Salamis) on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres, üks Saroni saartest.

Saare pindala on 95 km².

Lõunast, idast ja edelast külgneb Salamína Saroni lahega, põhjas aga Elefsína lahega. Kirdes lahutab teda mandrist Salamína väin, läänes, Mégara lähedal on teine kitsas väin – Mégara väin.

Saare keskasula on Salamína.

Samothráki

Samothráki (Vana-Kreeka kontekstis Samothrake, Piiblis Samotraake) kreeka Σαμοθράκη) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere põhjaosas. Saar asub Évrose piirkonnaüksuse territooriumil.

Saarel ei olnud häid sadamakohti ja nii ei olnud see oluline poliitiline keskus. Saar oli siiski oluline religioosne keskus; Samothrake templikompleks oli üks tähtsamaid vanakreeka usundi pühapaiku. Oli pelasgide, kaarlaste, traaklaste ja alates kuuendast sajandist eKr. kreeklaste asuala. Aastast 508 allus Samothráki pärslastele, hiljem oli Ateena valduses ja aastast 168 allus Makedooniale.

Paulus külastas saart oma teisel misjoniretkel.

Skýrose saar

Skýros (Vana-Kreeka kontekstis Skyros; kreeka keeles ja vanakreeka keeles Σκύρος) on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres, Põhja-Sporaadide lõunapoolseim saar. Saar kuulub Euboia piirkonnaüksusesse.

Keskasula on Skýros.

Skýrose saare strateegilise asukoha tõttu Egeuse mere keskosas on saarel Kreeka peamine õhujõudude baas.

Tessaalia piirkond

Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.

Tessaalia piirkond asub Mandri-Kreeka keskosas ning selle naaberpiirkonnad on Kesk-Makedoonia, Lääne-Makedoonia, Ípeirose ja Kesk-Kreeka piirkond. Idas on Egeuse meri. Tessaalia piirkonda kuuluvad ka Põhja-Sporaadid.

Tessaaliat ümbritsevad läänest Pindose ja idast Ossa mäed. Põhjast piirab Tessaaliat mäeahelik, kus asub igilumega kaetud Olümpose mägi (umbes 2985 m). Tessaalia viljakaim osa on Tempe org, mida niisutab Peneiose jõgi.

Tessaalia piirkond sai tänapäevase Kreeka riigi osaks 1881. aastal pärast nelja ja poolt sajandit Osmanite riigi võimu all olemist. Alates 1987. aastast on see üks riigi 13 piirkonnast. 2010. aasta haldusreformi järel jaguneb piirkond viieks piirkonnaüksuseks (perifereiakí̱ enóti̱ta): Kardítsa, Lárisa, Magneesia, Tríkala ja Sporaadide piirkonnaüksus, mis jagunevad 25 vallaks.

Piirkonna keskus on Lárisa.

Tessaalia piirkonna rahvaarv oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 753 888, mis moodustas 6,9% kogu riigi rahvastikust. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 730 730 ehk 6,77% riigi rahvastikust.

Traakia

Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Geograafilise mõistena hõlmab Traakia piirkonda, mille piirideks on põhjas Stara planina, lõunas Rodope mäed ja Egeuse meri ning idas Must meri ja Marmara meri. Sellesse jäävad Bulgaaria kaguosa (Põhja-Traakia), Kreeka kirdeosa (Lääne-Traakia) ning Türgi Euroopa-osa (Ida-Traakia).

Enamik Traakiast jääb tänapäeval Bulgaariasse. Türgis nimetatakse seda ka Rumeeliaks. Nimi pärineb traaklastelt, antiikajal Kagu-Euroopat asustanud indoeuroopa rahvalt.

Tínose saar

Tínos (kreeka keeles ja vanakreeka keeles Τήνος) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere edelaosas Ándrose saarest lõunas, üks Küklaadidest. Antiikajal oli saar tuntud ka Ophiussa (sõnast ophis 'madu') ja Hydroessa (sõnast hydōr 'vesi') nime all.

Saare keskasula on Tínos.

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas Türgi lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust Valge meri.

Pindala 2 509 000 km² (va Must meri)

Maht 3 653 000 km³

Suurim sügavus 5121 m

Keskmine sügavus 1456 mGibraltari väina kaudu on ta ühendatud Atlandi ookeaniga ning Dardanellide kaudu Marmara ja Musta merega.

Poolsaared ja saared jagavad Vahemere paljudeks erinimelisteks meredeks, näiteks Aadria meri, Alboráni meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri ja Türreeni meri.

Vahemere sügavaim osa on Helleni süvik sügavusega kuni 5121 meetrit.

Vahemeri on kunagise Tethyse ookeani jäänuk ehk sulguv ookean.

Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis.

Väike-Aasia

Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas. Seda ümbritsevad Must meri põhjast, Marmara meri loodest, Egeuse meri läänest ja Vahemeri lõunast. Bosporuse väin ja Dardanellid eraldavad seda Balkani poolsaarest.

Väike-Aasia poolsaare pinnamood on mägine. Seal asuvad Pontose mäed kirdes, Tauruse mäed lõunas ja Anatoolia mägismaa keskel.

Kliima on vahemereline. Poolsaarel asub Tuzi järv.

Väike-Aasia poolsaar kuulub Türgile. Suurimad linnad on İstanbul (osaliselt Väike-Aasias), Ankara ja İzmir.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.