Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung, inglise keeles Estonian Self-Administration) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Eesti Omavalitsus
Lühend EOV
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu (1941. aasta juuli)
(1941. aasta august – 1944. aasta september), Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe, (saksa keeles Der Erste Landesdirektor)
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

Eesti Omavalitsuse moodustamine

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941. a Eestis, enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941, Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

Eesti Omavalitsuse legitiimsus

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eesti okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 19381939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 19391940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis ta vältida arreteerimist nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Eesti Omavalitsuse koosseis

Eesti Omavalitsuse direktoreid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul. Nendest Mäe, Angelus ja Vendt olid Saksamaa kodanikud.

Nimi Ametikoht pilt Ametiaeg Asukoht
Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht
haridus- ja kohtudirektor
15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus sisedirektor Angelus, O 15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 9 /Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik kohtudirektor 28. jaanuar 1943 – 1944 Pernausche Straße (Pärnu maantee) 7, Tallinn
Alfred Vendt majandus- ja transpordidirektor 15. september 1941 – 1944 Kiriku tänav 6, Tallinn
Hans Saar põllutöödirektor 15. september 1941 – 1944 Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment sotsiaaldirektor 15. september 1941 – 1944 Olevimägi 14, Tallinn
Arnold Radik tehnikadirektor 1. juuni 1942 – 1944
Aksel Mei arvekontrolli juhataja
Johannes Soodla Relva-SS-i Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri kindralinspektor

Eesti Omavalitsuse haldusasutused

Eesti Omavalitsuse Sekretariaat

EOV Sisedirektoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 9 / Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond sisedirektor Oskar Angelus, direktori abid: kontrollosakonna peakontrolör ja üldos. juht Aksel Mei, kodifikatsiooni os. juht Johan Raid, politsei- ja omakaitse-valitsuse juht kol.-ltn. Eduard Reissaar
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV Haridusdirektoorium

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond Haridusdirektor dr. Hjalmar Mäe
haridusdirektori abi dr. Aleksander Massakas
haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat
  • Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium, asukohaga Tõnismägi 11, Tallinn.
    • Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja Boris Meret
      • Teaduse ja kunsti osakond
      • Rahvateaduse ja kirjastuse osakond, juhataja Juhan Libe
      • Spordiamet, juhataja Jüri Lossmann
      • Propaganda- ja informatsiooniosakond, juhataja August Klassmann
    • Kirjastus Eesti Kirjastus
    • Ajaleht Uus Aeg (ajaleht)
    • Ajaleht Vaba Maa (ajaleht)
    • Eesti Ringhääling, Landessender Reval, kus töötas legendaarne raadiodiktor Irene Menning

EOV Kohtudirektoorium

EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium

  • Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium
    • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
    • Tehnika Peaamet
    • Majanduse Peavalitsus
      • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
    • Kaubandusvalitsus
    • Metsade Peavalitsus
    • Maksude Valitsus
    • Ehitus-Teede Valitsus
    • Ehitusvalitsus
    • Veeteede ja Sadamate Valitsus
    • Eesti Raudteede Valitsus
    • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
    • Kodumajandusamet
    • Tehnilise Järelevalve Valitsus
    • Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Tööosakond
    • Metsade Keskvalitsus
    • Põllumajanduse Keskvalitsus
    • Mäeosakond, ülem 08.1941–09.1944 Oskar Vuht[1]
    • Arvekontroll

EOV Majandusdirektoorium

  • Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka Majandusdir. kaubandusvalitsuse asejuhataja)
  • Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
  • Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
  • Pangandus- ja kindlustusvalitsus

EOV Põllutöödirektoorium

  • Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium (1941–1942), Põllutöödir. asedirektor, Ferdinand-Osvald Sööt (22. september 1941 –)
  • Põllumajanduse Keskvalitsus (1942–1944)
Eesti Rahva Ühisabi
Asutatud 11.09.1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond President dr. Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942)
direktor Otto Leesment
(1. juuni 1942–1944)
Emaorganisatsioon Eesti kindralkomissariaat

EOV Sotsiaaldirektoorium

  • Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium, Sotsiaaldir. asedirektor, Heinrich Sepp (22. september 1941 –)
    • Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet
    • Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet (Põltsamaa, Vändra, Viljandi osakond jne)
    • Tartu Piirkonnakomissari Tööamet (Valga osakond jne)
    • Eesti Rahva Ühisabi,
  • Tehnikadirektoorium
    • Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond
    • Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond
  • Konsistoorium

Maavanemad

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega, määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse haldusjaotusena, kasutati enne Eesti NSV moodustamist kehtinud piirkondade piire: Eesti haldusjaotus.

Maavalitsused
Linnavalitsused

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur

Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur
Estonian parliament building
Asutatud 1944
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Toompea loss, Lossi plats 1a
Juhtkond Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.

Kindralinspektuuris teenisid:
  • Anton Saluste[3], osakonnaülem;
  • Ernst Tiivel[4], tehnikaosakonna ülem;
  • Ostubaf Hermann Stockeby, personaliosakonna ülem
  • Kindralinspektuuri komandant kapten Karl-Johannes Väärt
  • Stubaf Karl Kukk 23/03/1896
  • Stubaf Juhan Madise
  • Hstuf Otto Mius 08/07/1901
  • Hstuf Johan Holberg
  • Hstuf August Jaakson 10/11/1904
  • Hstuf Kristjan Parres 23/03/1904
  • Ostuf Alo Kaermaa 13/10/1905
  • Ostuf Peeter Luksi 26/03/1908
  • Ustuf Artur Tammaru 03/10/1909
  • Ustuf Juhan Hansen 26/09/1919
  • Ustuf Aadu Kallas 19/12/1909
  • Ustuf Ilmar Kallaste 20/11/1905
  • Ustuf Ottomar Kess 16/04/1913
  • Ustuf Edgar Lueues 12/10/1903
  • Ustuf Viktor Räni 19/02/1914
  • Ustuf Haary Randma 16/11/1913

Eesti Omavalitsuse tegevus

1942. aasta

  • 8. märtsil ilmus dr Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati de jure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Omavalitsuse Sisedir. Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 3. mail pidas dr. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor dr. Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht dr. H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aasta

  • 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi dr. H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
  • 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
  • 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht dr. H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
  • 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;

1944. aasta

  • 1. veebruaril kuulutas Omavalitsuse juht dr. H. Mäe välja 1904–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni;
  • 17. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest prof. Jüri Uluots keeldus;
  • 20. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Edgar Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale;
  • 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi dr. H. Mäe määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta;
  • 3. augustil ilmus Omavalitsuse juhi dr. H. Mäe määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta;

Vaata ka

Viited

  1. Toimetas ja kujundas Enno Reinsalu, Mäeinstituut 75, Tallinna Tehnikaülikool, Oktoober 2013, lk 69
  2. Petserimaal uus maavanem. Eesti Sõna, 13. juuli 1944, nr. 160, lk. 3.
  3. TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
  4. TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst

Välislingid

10. mai

10. mai on Gregoriuse kalendri 130. (liigaastal 131.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. aprill (1901–2099).

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

30. jaanuar

30. jaanuar on Gregoriuse kalendri 30. päev. Juliuse kalendri järgi 17. jaanuar (1901–2099).

Ain Mere

Ain Mere (kuni 22. veebruarini 1936 Ervin Martson; 22. veebruar 1903 Vändra Uue-Vändra vald – 5. aprill 1969 Leicester, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) oli Eesti sõjaväelane (major), teise maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväes (Obersturmbannführer).

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium oli Eestis Saksamaa okupatsiooni ajal 1941-1944 tegutsenud Eesti Omavalitsuse üks haldusasutusi. Direktoorium asus Tallinnas Pagari tänaval 1. Direktooriumi juhtis sisedirektor, kelleks oli Oskar Angelus.

Direktooriumil oli mitu allasutust:

Politsei ja Omakaitse Valitsus (1941–1942)

Eesti Politseivalitsus (1942–1944)

Eesti Politseivalitsuse Tuletõrje osakond

Eesti Statistikavalitsus

Sisedirekooriumi kodifikatsiooniosakond, juhataja Johan Raid (1. september 1941 –)

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel.

Eesti haridus- ja teadusminister

Eesti haridus- ja teadusminister on ametis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumis Eesti valitsuses. Minister vastutab Eesti haridussüsteemi juhtimise ja arendamise eest, samuti uurimis- ja arendustegevuste juhtimise ja finantseerimise eest riigi tasandil.

Haridus- ja teadusministri määramiseks teeb ettepaneku Eesti peaminister.

Taasiseseisvumise järgse Eesti erakondade keeruka arenguloo ning levinud parteivahetuste tõttu on haridusministrid kuulunud mitmetesse parteidesse, ehkki mitu ministrit ise on (esindades eri erakondi) olnud ametis korduvalt. Nii esindas hiljem pikalt Reformierakonda kuulunud Paul-Eerik Rummo ministrina 1992–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteid, hilisem IRLi liige Peeter Olesk 1994–1995 ERSP-d, hilisem sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg Keskerakonda, hilisem reformierakondlane Mait Klaassen oli ministrina algul parteitu ja 1998. aastast Koonderakonna liige. Kahekordne minister Tõnis Lukas on esindanud haridusministrina nii Isamaaliitu kui ka selle järglast, Isamaa ja Res Publica Liitu. Sama erakonna teist eelkäijat nimega Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica esindas minister Toivo Maimets. Ministeeriumit on juhtinud kõik Eesti suuremad erakonnad.

Kahekordsete haridusministrite seas on olnud Rein Loik (1989–1992 ja 1996–1997), Jaak Aaviksoo (1995–1996 ja 2011–2014), Tõnis Lukas (1999–2002 ja 2007–2011) ning ainsana kahe eri nime all minister olnud Mailis Reps (2002 Mailis Rand, 2005–2007 ja 2016–... Mailis Reps).

Pikima staažiga haridusminister on olnud Tõnis Lukas, kes oli haridusminister alla kolme aasta (25.03.1999–28.01.2002) ning haridus- ja teadusminister neli aastat ja ühe päeva (05.04.2007–06.04.2011). Kõigi teiste ühekordsed staažid on jäänud alla kolme aasta.

Eesti kindralkomissariaat

Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.

Eesti rahva kannatuste aasta

"Eesti rahva kannatuste aasta" on 1943. aastal Saksa okupatsiooni ajal välja antud lähiajaloo koguteos Nõukogude okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940–1941.

Hjalmar Mäe

Hjalmar Johannes Mäe (24. oktoober, vkj 11. oktoober 1901 Tuhala, Vladimiri vald, Harjumaa – 10. aprill 1978 Graz, Austria) oli Eesti poliitik, Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944.

Jaak Saarniit

Jaak Saarniit (sündinud 30. juulil 1952 Pärnus) on eesti omavalitsus- ja majandustegelane ning nõukogudeaegne komsomoli- ja parteitegelane.1974. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli kaubandusökonoomika erialal.Aastatel 1976–1989 oli ta ELKNÜ, ÜLKNÜ, EKP juhtivtöötaja. Aastatel 1989–1992 oli ta Pärnu linnapea. Aastatel 1993–1996 oli ta Tallinna abilinnapea. 1996. aastast oli ta Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni tegevdirektor, hiljem Silikaat Grupi direktor.

Aastatel 2006–2015 oli ta Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees.

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis aastail 1941–1944 Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud repressiivorgan, mille ülesandeks oli elanikkonna poliitilise lojaalsuse kontroll, repressioonid, vastuluure ning Kolmanda Riigi antisemitismipoliitika elluviimine.

Julgeolekupolitsei ja SD Eestis koosnes kahest harust:

riigisakslastega komplekteeritud Saksa Julgeolekupolitsei ja SD;

eesti politseinikega komplekteeritud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD.

Politsei ja Omakaitse Valitsus

Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse korrakaitsestruktuur.

Politsei ja Omakaitse valitsus asus loomisest kuni 1942. aastani Tallinnas aadressil Tõnismägi 9. 6. veebruaril 1942 viidi asutus endise Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi hoonesse Pagari tänav 2, kus ta tegutses kuni 20. septembrini 1944, mil Omakaitse Peavalitsus lõpetas oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembril 1944.

1. augustil 1942 muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Eesti Politseivalitsuseks eesotsas Politseidirektoriga. Omakaitse malevate ülemad aga allutati piirkondlikele politseiprefektidele.

1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksusele Saksa 207. julgestusdiviisile ning omakaitse kasarmeeritud üksused Saksa Korrapolitsei komandörile.

1. märtsil 1943 loodi Omakaitsemalevate juhtkond eraldi Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuseks.

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.

Väljaarvatud Viru Ingeri, mis jäi väegrupp Nord sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat.

Sündinud 13. novembril

Siin loetletakse 13. novembril sündinud tuntud inimesi.

0354 – Augustinus, mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku Doktor

1312 – Edward III, Inglismaa kuningas, Iirimaa lord

1738 – Christian Adolph Klotz, saksa filoloog

1745 – Valentin Haüy, prantsuse pedagoog, tüflopedagoogika rajaja

1813 – Petar II Petrović, Montenegro valitseja

1782 – Esaias Tegnér, rootsi luuletaja, kreeka keele professor ja piiskop

1813 – Petar II Petrović, Montenegro valitseja

1823 – Lascăr Catargiu, Rumeenia riigimees

1830 – Pavel Andrejevitš Šuvalov, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane

1833 – Edwin Booth, USA näitleja, Abraham Lincolni mõrvar

1836 – Hans Wühner, eesti rahvusliku liikumise tegelane

1850 – Robert Louis Stevenson, ingliskeelne luuletaja, romaanikirjanik ja reisikirjanik, uusromantismi esindaja

1870 – Oskar Virkhaus, eesti kaubandustegelane

1878 – Marguerite Long, Prantsuse pianist

1881 – Carl Schenström, Taani näitleja

1882 – Maimu Anto, eesti näitleja

1886 – Mary Wigman, Saksa baleriin ja koreograaf

1887 – Lea Kikas, eesti näitleja ja laulja

1889 – Jan Berzin, Nõukogude Liidu parteitegelane ja sõjaväelane

1892 – Kaarel Kirde, eesti meteoroloog

1893 – Edward Doisy, USA biokeemik, Nobeli auhind 1943

1895 – Stanisław Świeżawski, Poola jurist ja poliitik

1899 – Huang Xianfan, hiina antropoloog ja ajaloolane

1905 – Elmar Kivistik, Eesti laskur

1905 – Peet Ainsaar, eesti vangladirektor

1906 – Willibald Kress, Saksamaa jalgpallur (väravavaht)

1907 – Valter Tauli, eesti keeleteadlane

1909 – Gunnar Björnstrand, Rootsi näitleja

1913 – Elmar Rõigas, eesti arstiteadlane

1914 – Alberto Lattuada, Itaalia filmilavastaja

1918 – Werner Aspenström, Rootsi luuletaja

1920 – Eduard Eljas, eesti filmioperaator

1921 – Joonas Kokkonen, Soome helilooja

1922 – Albert Essenson, eesti põllumajandus- ja riigitegelane

1922 – Voldemar Ilja, eesti usuteadlane

1922 – Harri Kiisk, eesti pianist, koorijuht ja muusikategelane

1924 – Ferdinand Veike, eesti nukunäitleja

1926 – Arnold Oja, eesti vaimulik

1927 – Jyri Kork, eesti luuletaja

1929 – Juta Arro (Pärnasalu), Eesti vehkleja

1929 – Uno Piir, Eesti jalgpallikoondise peatreener

1930 – Helgi-Maret Olvet, eesti graafik

1930 – Ülo Vanaaseme, eesti majandusteadlane

1931 – Haljand Hallismaa, eesti pedagoog ja sporditegelane

1932 – Olga Connolly-Fikotová, Tšehhi-USA kergejõustiklane

1932 – Ado Truupõld, eesti arstiteadlane

1933 – Ojārs Vācietis, läti kirjanik

1934 – Milvi Ilmas, Eesti astrofüüsik

1934 – Garry Marshall, Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist

1934 – Jimmy Fontana, itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja

1938 – Gabriel Hazak, eesti jurist

1938 – Toivo Luhats, eesti rahvapillimängija ja ansamblijuht

1938 – Jukk Reintam, Eesti autosportlane

1938 – Jean Seberg, USA filminäitleja

1938 – Ennu Sepp, eesti arstiteadlane

1938 – Elju Sild, eesti ajakirjanik

1939 – Karel Brückner, Tšehhi jalgpallitreener

1939 – Marianne Gaba, USA modell, näitleja ja iluduskuninganna

1939 – Aado Rulli, Eesti majandustegelane

1940 – Saul Kripke, juudi päritolu USA filosoof ja loogik

1940 – Kalju Poljakov, Eesti kergejõustiklane

1941 – Eberhard Diepgen, Saksamaa poliitik

1942 – John Hammond, USA bluusikitarrist ja -laulja

1942 – Valdek Murd, eesti omavalitsus- ja sporditegelane

1942 – Melba Ogle, USA modell

1943 – Roberto Boninsegna, Itaalia jalgpallur (ründaja)

1944 – Juta Haidak, Eesti vibulaskur

1944 – Peeter Sepp, Eesti võrkpallur

1944 – Søren Vinterberg, taani ajakirjanik, kirjanduskriitik, koomiksite ekspert

1945 – Andres Arusoo, Eesti veepallur

1945 – Seppo Kuusisto, Soome ajaloolane ja diplomaat

1946 – Hillar Ratas, Eesti jääpurjetaja

1946 – Enn Tegova, eesti maalikunstnik

1947 – Toomas Ross, Eesti motosportlane

1947 – Joe Mantegna, USA filminäitleja

1948 – Olga Tšitšerova, eesti baleriin

1948 – Juss Pavelson, eesti merefüüsik

1949 – Tiiu Fisch, eesti viiuldaja ja muusikapedagoog

1949 – Väino Sammelselg, eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane

1950 – Gilbert Perreault, Kanada jäähokimängija (ründaja)

1951 – Gérard Lelièvre, Prantsusmaa kergejõustiklane

1953 – Frances Conroy, USA näitleja

1953 – Olav Osolin, eesti ajakirjanik ja reklaamikorraldaja

1953 – Tracy Scoggins, USA näitleja

1954 – Chris Noth, USA näitleja

1954 – Tiit Tarlap, eesti ulmekirjanik

1955 – Boriss Aleksandrov, Nõukogude Liidu jäähokimängija ja treener

1955 – Whoopi Goldberg, USA näitleja

1956 – Ginger Alden, USA modell ja näitleja

1956 – Mati Veermets, eesti disainer ja graafik

1956 – Nosiviwe Mapisa-Nqakula, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik

1957 – Jaan Bärenson, eesti kirikutegelane

1957 – Scott Thompson, Ameerika Ühendriikide ettevõtja

1958 – Lech Piasecki, Poola jalgrattur

1959 – Emil Urbel, eesti arhitekt

1961 – Tomasz Posadzki, Poola poliitik ja jurist

1962 – Toonika Rinken, eesti keemik

1963 – Renate Pajusalu, eesti keeleteadlane

1964 – Ronald Jean-Martin Agénor, Haiti tennisist

1964 – Margus Meitus, Eesti raadiosportlane

1964 – Timo Rautiainen, Soome autovõidusõitja

1965 – Željko Petrović, Montenegro jalgpallur (kaitsja)

1967 – Kadri-Liis Erik, Eesti lauatennisist

1967 – Kathy Lloyd, Briti modell ja telesaatejuht

1967 – Dmitri Ševtšenko, Venemaa vehkleja

1967 – Steve Zahn, Ameerika Ühendriikide näitleja

1969 – Gerard Butler, šoti näitleja

1971 – Kristjan Kalda, Eesti majandustegelane

1971 – Ulla Pirttijärvi-Länsman, saami laulja ja joigaja

1973 – Heikki Hõbemägi, Eesti sporditegelane

1974 – Indrek Zelinski, eesti jalgpallur (ründaja)

1975 – Ivica Dragutinović, Serbia jalgpallur

1975 – Joaquim Manuel Sampaio da Silva ehk Quim, Portugali jalgpallur

1975 – Toivo Suursoo, Eesti jäähokimängija

1976 – Albina Ahhatova, Vene laskesuusataja

1976 – Leo Luks, eesti filosoof ja bridžimängija

1976 – Kelly Sotherton, Inglismaa kergejõustiklane

1979 – Ronald William Artest, USA korvpallur

1979 – Stephanie Heinrich, USA modell

1983 – Kalle Kriit, eesti jalgrattur

1989 – Sander Õigus, eesti lavakoomik

1989 – Laura Kalle, eesti näitleja ja lavastaja

1990 – Rauno Pajuviidik, eesti maadleja

1991 – Jeffrey Bruma, hollandi jalgpallur (kaitsja)

1992 – Maksim Podholjuzin, Eesti jalgpallur

Tallinna vallutamine (1944)

Tallinna vallutamine oli Nõukogude vägede sõjaline operatsioon Teises maailmasõjas 1944. aasta septembris mis kulges paralleelselt Saksa vägede evakueerimisega Eestist.

Venemaal kasutatakse sama sündmuse kirjeldamisel väljendit Tallinna vabastamine.

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend on loetelu Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosadest.

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele (Vollmacht für die Leiter der estnischen Selbstverwaltung) on dokument, millega väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse. Volitus oli Eesti Omavalitsuse tegevuse aluseks kuni 5. detsembrini 1941, mil Eestisse määratud tsiviilvalitsuse juht, kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann Eesti Omavalitsuse uuesti ametisse nimetas.

Volituse saksa- ja eestikeelne tekst on avaldatud 27. septembril ilmunud Ametliku Teataja esimeses numbris.

Põhja Tagala Sõjavägede

Juhataja

P. krt. 15. septembril 1941.a.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.